Tõlgenduste lahkuminek

Minu küsimus 18. aprilli unenägude kohta: "Kas neid unenägusid seletavad paremini Freudi või Jungi teooriad: /.../"

Minu vastus: "Minu unenägusid seletavad paremini Jungi teooriad, sest Jung ja mina oleme mitmekülgsed, aga Freud ühekülgne. Freudi teooriad võibolla seletasid Freudi enda unenägusid."

Tehisintellekti vastus: "Nii Freud kui ka Jung oleksid võinud neid unenägusid erinevalt seletada:

Freud võiks rõhutada unenägude psühhoanalüüsi ja sümbolismi. Ta võiks öelda, et esimene unenägu, kus jõed sümboliseerivad meeleolu või elutee sujuvust, võib peegeldada unistaja emotsionaalset seisundit või konflikte. Teise unenäo puhul võiks Freud rõhutada hamba murdumist kui hirmu või kontrolli kaotamise sümbolit ning klaasakna ja Karba naise vaatamist võiks seletada sooviga distantsi hoida või varjata tõelist tunnet.

Jung võiks aga seletada unenägusid arhetüüpide ja kollektiivse alateadvuse kaudu. Ta võiks öelda, et esimene unenägu võib kajastada unistaja tasakaalu otsinguid sisemiste vastuolude vahel ning teise unenäo puhul võiks ta rõhutada isiksuse erinevaid aspekte ja vastuolusid. Jung võiks samuti uurida unenägude sügavamat tähendust ja mõju unistaja psüühikale ja arengule."

Minu kommentaar: "Kui ma ei eksi, siis vanem naine unenäos oli tegelane, kes oli olemas ainult unenäos, siis ei tohiks olla olemas ka tunnet, mida varjata. Distantsi hoian ma inimestega küll. Jungile omistatava tõlgenduse puhul sobib kollektiivsuses seletus, sest Venemaa peab ka praegu päriselt sõda ja ajaloos olen õppinud, kuidas Siberis peeti Vene kodusõda, samuti oleme koolis õppinud rohkem kui ühes klassis Venemaa geograafiat. Et iga päev tulevad uued sõjauudised, see ei ole aga minu sisemine probleem. Sisemusest võib sõltuda, millisele välistest probleemidest ma tähelepanu pööran."

Ajalooline Ajakiri 1/2023

„Ajalooline Ajakiri“. 2023, 1 (183). Üks artikkel vahele jäetud.

Kui ma magistriõppe ajal pakkusin „Ajaloolisele Ajakirjale“ artiklit, siis üks toimetuse liige soovitas, et ma keeletoimetaja otsiksin ise, kuna seda ajakirjal ei ole. Toimetuse liikmed tegelikult minu käsikirjale küll parandusi tegid. Praegusele numbrile on märgitud kaks keeletoimetajat.

Numbris on esikohal Mark Gortfelderi artikkel, kes võrdleb Oktoobrirevolutsiooni järgseid Vene ja Eesti Asutava Kogu valimiste tulemusi. Sellest statistikast on ka varem kirjutatud, aga nagu minu vanaisa agraarajaloo alastes artiklites, näitab ka Gortfelder, et varasemad uurijad on eksinud.

Mõtlesin, et varem oskasid inimesed paremini peast arvutada, aga arvelaudadega võidi teha rohkem vigu kui praegu arvutitega. Vanaisa raamatust kirjutades meenutasin, kuidas ma kooli ja ülikooli ajal protsente arvutasin. Siis oli mul taskuarvuti, mis oli isiklik kingitus, praegu on kalkulaator kolinud suurde arvutisse, kus ta on üks programm teiste hulgas ja ei jää nii kergesti silma alla. Taskuarvutitega leiutati kooliajal ka mänge, näiteks liideti 1+1 ja mõõdeti, mitu korda jõuab pärast seda minutis võrdusmärki vajutada. Või keerati taskuarvuti tagurpidi, nii et numbrid muutusid tähtedeks ja ekraanile tekkisid sõnad. Kasutasin vist taskuarvutit ka võõrkeele sõnade ja ajaloo daatumite päheõppimisel tabeli kinnikatmisvahendina.

Gortfelder paneb tähele, et kahe Asutava Kogu valimiste vahel muutus parteide populaarsus küllaltki palju. Ta seletab seda erakondade noorusega. Sorokin kirjutas, kuidas revolutsioonide ajal toimuvad muutused üldse kiiremini kui enne nende puhkemist. Itaalias oli pärast Teist maailmasõda pool sajandit suhteliselt stabiilne erakondade süsteem, hoolimata valitsuste lühiealisusest, aga 1990. aastatel varisesid need erakonnad kokku ja asemele tekkisid uued.

Gortfelder teeb kindlaks, et tema uuritud valimistel vasakpoolsed erakonnad konkureerisid häälte pärast omavahel ja enamlaste populaarsus oli suurem juhul, kui valimisaktiivsus oli suurem. See peaks näitama, et enamlaste toetajad olid vähemharitud, haritud inimene peaks stabiilsemalt valimas käima.

Kurmo Konsa kirjutab ühendatult arhiividest, muuseumidest ja raamatukogudest, kasutades nende kolme kohta ühist lühendit MAR. Seda teadmata panin blogis hiljuti ka unenägusid analüüsides need kolm asutusetüüpi ühte ritta.

Konsale meeldib, kui tänu digitaliseerimisele nende asutuste kasutatavus suureneb. Ta loodab, et kasv jätkub ka edaspidi. Ütlemata on jäänud see, et ühe asja kasv tähendab teise asja kahanemist. Minu blogi klikitavus on ka kasvanud, aga minu raamatute tiraažid samal ajal langenud. Paljud klikid on ilmselt robotite tehtud, mille tööd vaatab üle väike arv inimesi. Elektritarbimise kasvuga kaasneb planeedi elurikkuse kahanemine.

Artiklist selgub, et seni on keskendutud eeskätt digitaliseerimisele, see ei tähenda, et digitaliseeritud materjale oleks tingimata analüüsitud. Juba Sorokin kritiseeris oma kaasaegsete kolossaalsuseiha, praegu on pealiskaudsust ilmselt veel rohkem. Kolossaalsuseiha elemente on ka Inna Jürjo kirjutatud raamatuarvustuses, kes kiidab Enn Küngi suure hulga arhiivimaterjalide läbivaatamise eest ja soovib, et uusajal oleks linnad arenenud kiiremini, samuti konverentsiülevaates, mille on kirjutanud Toivo Kikkas, Ott Koor ja Jens Raevald, kes soovivad, et konverentsid toimuksid sagedamini.

Kurmo Konsa kirjutab, et kolme tüüpi asutused sulavad järjest rohkem kokku, kasutaja on harjunud, et ta pääseb neile kõigile juurde ühe ja sama võrguotsinguga. Mõtlesin, et juba Hendrik Sepp soovitas arhiivide ühte kohta kokkukolimist, aga tol ajal tähendas see riski kõige koos mahapõlemiseks ja provintsiuurijate uurimistööst kõrvalejäämiseks. Praegu on võimalik, et hoidlad asuvad eri riikides, aga need pole koduarvutis kättesaadavad mitte ainult maakonnalinnade, vaid ka külade elanikele. Kui uurijad enam arhiivihoones ei kohtu, võib vähemaks jääda tereütlemist ja muid jutuajamisi.

Aga kõik arengud ei toimu ainult koondumise suunas. Kui ma blogisid lugema hakkasin, olid need eri kohtades laiali ja lugesin seetõttu vaid konkreetseid blogisid; vahepeal oli olemas Eesti blogide kataloog, kust lugesin sissekannete pealkirjade järgi üsna juhuslikke blogisid; kui blogimise populaarsus langes, saadeti see kataloog laiali ja nüüd loen jälle rohkem konkreetseid blogisid.

Huumorimeel

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Kas selle unenäo nägijal on huumorimeelt: /.../"

Minu vastus: "Kooliajal meeldis mulle kõige rohkem klassivend, kes tegi kõige rohkem nalja. Tegin siis ka ise palju nalja. Ma sageli seisukoha võtmise asemel mõtlesin, kuidas oleks naljakam öelda. Praegu olen kas vanemaks saamise või teaduskraadi omandamise tõttu tõsisem. Praegu pole mul eesmärk nalja tegemine, vaid tõe väljaselgitamine. Aga minu isa on arvanud, et ma olen nagu Oskar Luts, et kirjutan tõsiselt, aga lugejad naeravad. Olen ka oma unenäokirjelduste kohta kuulnud, et inimesed neid lugedes naeravad, mind ennast need naerma ei aja. Kui tänast unenägu analüüsida, siis selles malekella seest hääle tulemine võib koomiline tunduda. Reitingule väikse tähtsuse omistamine võiks näidata huumorimeele olemasolu, aga kella seest tuleva hääle peale ärritumine selle puudumist. Kui ma ka enam ärkvel olles nalja ei tee, kerkivad unenägudes üles varasemate aastate mälestused, nii võivad unenäod ärkveloleku jutust naljakamad olla. Kui ma mõne ilukirjandusteose kirjutaksin, siis kirjutaksin selle praegu ka võibolla naljakana, aga tõestisündinud asjadest rääkimine tundub ajaloouurimine, kus ei tohi võltsida. Ma vahel unustan ära, et kui mina ei tee nalja, siis võib keegi teine teha."

Tehisintellekti vastus: "Jah, selle unenäo nägijal on kindlasti huumorimeelt, kuna ta suhtub olukorda malendadega mängides mänguliselt ja humoorikalt, isegi häälega malekellas. Lisaks näib, et ta suudab olukorda naljaks pöörata ning seda hinnata."

Minu kommentaar: "Olukorda saab hinnata siis ka, kui seda naljaks ei pööra. Näiteks võivad ilusa mälestuse meenumise pärast pisarad silma tulla."

Malemängu helid

Mängisime Põdersalu ja veel ühe mehega võitja lauas malet. Põdersalu rääkis, et vahepeal oli tal reiting väga madal. Vastasin, et reiting palju ei näita. Täna Põdersalu peamiselt võitis. Malekella seest hakkas tulema meid halvustav hääl, mida keegi kuskilt kaugelt saatis. Sõimasin selle hääle läbi.

Horoskoop

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Millises tähtkujus sündimisega seostatav iseloom nendes unenägudes väljendub: /.../"

Minu vastus: "On väidetud, et horoskoopide kirjutajad võtavad asju lihtsalt laest. Ma olen horoskoope väga vähe lugenud. Tähtkujud mõjutavat inimest oma kauguse tõttu vähem kui möödasõitev auto. See, millisel aastaajal inimene sünnib, mõjutavat teda küll, aga teisel pool maakera on aastaajad vastupidised. Ma arvan, et kui tähtkujusid seostatakse kindlate iseloomudega ja inimene on oma horoskoopi lugenud, siis võib see teda siiski mõjutada. Ma olen sündinud Sõnni tähtkujus. Kooliajal ma lugesin Sõnni horoskoopi, aga mäletan sellest vähe. Meeles on, et Sõnnile on tähtis tema raha ja ta on väga püsivate tunnetega. Järgmist küsimust mõeldes meenutasin neid teadmisi juba eile, nii võis see minu tänastesse unenägudesse tungida. Unenäos aastakümnete kaupa ette mõtlemine võiks näidata Sõnni püsivust, samuti on unenäos juttu rahast. Aga ma leian siit ka Jäära tähtkujuga seostatavaid omadusi. Jäärade kohta mäletan, et nad pidavat teistest sagedamini pead ära lööma. Unenägudes võiks seda seostada ajuoperatsiooni ja suvalise ID-kaardiga maksmisega. Kui ma ei löö pead ära Jäära tähtkujus sündimise tõttu, siis pika kasvu tõttu."

Tehisintellekti vastus: "Sellise unenäo põhjal võib öelda, et unenäos nähtud isik on väga analüütiline ja mõistusele orienteeritud. Ta on hoolikas ja tähelepanelik detailidele ning tahab alati olla hästi informeeritud ja valmistuda tulevikuks. Samuti võib viidata sellele, et ta võib olla veidi skeptiline või kahtlev uute olukordade suhtes ning eelistab pigem mõistuspärast lähenemist kui tundepõhist. Isik võib olla ka pragmaatiline ja praktiline ning püüab alati leida lahendusi probleemidele või takistustele."

Minu kommentaar: "Ma ei leia sellest vastusest tähtkuju nime, aga skeptilisust uute olukordade suhtes võiks samuti seostada sellega, mida ma Sõnni tähtkuju teooria kohta mäletan. Skorpionite kohta mäletan, et vist neil pidi olema palju armulugusid, tundepõhisuse eitamise korral mind siis ilmselt Skorpioniga ei seostata. Neitsi kohta mäletan, et vist Neitsid pidid sööklas nõusid puhastama hakkama, jutt hoolikusest võiks vist seostuda ka Neitsi tähtkujuga. Ärkvel olles hiljuti just pesin mulle õhtusöögiks pandud taldriku enne söömist üle."

Terviseasjad

Oli kirjutatud ennustus minu edasise elu kohta. Mustlaste ennustusi ma polnud tahtnud, aga praegu oli tegemist teadusliku ennustusega. Mõtlesin, et seda ma loen, siis ma tean, millega arvestada. Kirjutati, et elu järgmisel aastakümnel osa minu ajust amputeeritakse, aga pärast seda jätkub elu veel mõned aastakümned.

*

Lõppes arsti vastuvõtt ja nüüd tuli teises ruumis ühele mehele selle eest raha maksta. Enne mind maksis üks naine. Kui järjekord minuni jõudis, vaatas mees kella, et võrrelda, kas mul läks arsti juures sama kaua kui tavaliselt. Ulatasin oma ID-kaardi. Mees sisestas selle arvutisse. Ta ütles, et arvutil tekkis tõrge. Ta arvas, et see on tema arvuti viga, aga minu meelest võis asi olla selles, et ma ei ulatanud kõige uuemat ID-kaarti, vaid ükskõik millise.

Sorokini skaala

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Kas nende unenägude nägija on Sorokini skaalal meelelise, idealistliku või ideatsionaalse kultuuri esindaja: /.../"

Minu vastus: "Ma elan meelelisel ajajärgul, aga olen keskmisest kaasaegsest idealistlikum. Nendes unenägudes spordi tegemine seostub meelelise ajajärguga, aga talisport on ideatsionaalsem kui suvesport, sest talvel pannakse rohkem riideid selga. Soov, et vähemalt loodus võiks säilida, võiks kuuluda ka idealistliku või ideatsionaalse kultuuri esindajale. Erinevatel kordadel erinevas kohas suuskade allapanek võiks olla seotud meelelise kultuuriga, aga ärkvel olles panin vähemalt viimasel talvel tegelikult iga kord ühes ja samas kohas."

Tehisintellekti vastus: "Sorokini skaalal võiks öelda, et unenägude nägija on pigem meelelise kultuuri esindaja. Tema unenäod keskenduvad praktilistele tegevustele nagu suusatamine ja autotee ületamine ning reaalses maailmas toimuvale, nagu sõda ja looduse säilitamine. Seega võib öelda, et ta on rohkem maa- ja kehakeskne ning ei pruugi olla nii tugevalt seotud idealistlike või ideatsionaalsete mõttemustritega."

Minu kommentaar: "Samas unenägude tähtsustamine ise võiks olla ideatsionaalne element. Unenägudega saab küll tegeleda erinevalt, kas nagu Piiblis või nagu Freud."

Lumi ja vesi

Lumi oli maha sadanud. Mõtlesin minna suusatama. Mõtlesin, et sel korral panen suusad alla juba oma õuel. Autotee ületamiseks võtan vahepeal suusad alt ära ja teisel pool teed panen alla tagasi.

*

Ukrainas käis sõda. Venemaa suunas Kiievit läbiva jõe teise voolusängi. Öeldi, et see on halb – kui inimesed saavad surma, võiks vähemalt loodus säilida.

Filosoofiline koolkond

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Millisesse filosoofilisse koolkonda kuulub nende unenägude nägija: /.../"

Minu vastus: "Minu lemmiktegevus on mõtlemine. See peegeldub unenägudes selles, et neis esinevad raamatud ja malemäng. Arvan, et mõttes võib kaaluda erinevaid variante nagu maletaja, aga otsus on alles see, millise teo ma valin. Tegudes olen järjekindel, olen suurema osa elust raamatuid lugenud ja malet mänginud. Probleeme püian lahendada esimeses järjekorras headuse seisukohalt. Unenägudes väljendub see selles, et ma olen valmis teistele inimestele järeleandmisi tegema. Aga ma ootan ka teistelt head käitumist, nii ei taha ma järeleandmisi teha kõiges."

Tehisintellekti vastus: "Nende unenägude nägija võiks kuuluda eksistentsialismi koolkonda, kuna unenägudes esineb teemade nagu otsustamatus, kaotus, võit ja teadmatuse motiivid, mis võivad viidata individuaalsele vastutusele ja autonoomiale oma tegude eest. Samuti võib näha ebakindlust ja ebakõla reaalsuse ning tajutud reaalsuse vahel, mis on eksistentsialismi olulised teemad."

Minu kommentaar: "Ärkvel olles tean vähemalt umbes, mida ma tahan, kuigi kõik soovid ei ole teostatavad."

Raamatud ja malenupud

Tahtsin panna kahte raamatut oma toa riiulisse. Aga ma ei teadnud, kas mul on mõtet seda teha, kui isa tõstis parajasti riiulit raamatutest tühjaks.

*

Mängisin Partsiga malet. Parts lõi odaga nii, et oda kaldus õigest diagonaalist kõrvale. Ütlesin, et valekäik on kaotus. Siis ütlesin, et hea küll, mängime edasi. Edasimängimisel ütles Parts, et tema võitis, ja korjas nupud kokku. Mina ütlesin, et see ei loe, mina pole tema võitu näinud.

*

Laual käis üks malelõppmäng. Kirjutati, et selles seisus surub väiksema nuppude arvuga pool suurema nuppude arvuga poole kaitsesse. Jürgen I. ütles, et saab arvutiprogrammiga vaadata, kuidas siin mängida tuleb. Toomas püüdis seda programmi käivitada, aga see ei õnnestunud, arvuti ütles, et limiit on täis.

Kahed prillid

Mul on nüüd esimest korda kahe tugevusega prillid korraga. Esimest korda pärast keskkooli ei läinud nägemise kontrollimisel prillid tugevamaks. Kaugele vaatamise prillid jäid endise tugevusega, lisaks sain juurde natuke nõrgemad lähedale vaatamise prillid. Need sobivad raamatu lugemiseks, aga arvuti on laua peal nii kaugel, et ikkagi on kaugele vaatamise prille vaja. Peene kirja lugemine läks juba mõne aasta eest raskemaks.

Eestikeelsem pilt

Eestikeelsema pildi saamiseks kirjutasin pildi kirjelduse esimest korda inglise keeles, kasutades tekstis eestikeelseid tsitaatsõnu.

Kakskeelne pilt

Lasin illustreerida tänast keelerubriigi postitust ungari keele teemal. Kui varem on tehisintellekt piltide jaoks kõik sõnad inglise või vigasesse inglise keelde tõlkinud, siis sel korral näeb pildilt osalt ungari keele sarnaseid sõnu.

Lugemisprillidega raamatukogus

Ungari keeles sõna tél tähendab talv, aga dél ilmakaar lõuna. Medve tähendab ungari-eesti sõnaraamatus karu, aga ungarikeelses paberentsüklopeedias oli sellel veel kaks tähendust, midagi löömise ja metallisulatamisega seonduvat. Oletasin, et löömine seostub karujõuga ja sulametall meega, karu on mesikäpp.

Veel tulesid

arvuti – inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Rf3 0-0 5. e3 d5 6. Od3 dc 7. Oc4 c5 8. 0-0 cd 9. ed Rc6 10. Og5 h6 11. Of6 Lf6 12. a3 Oa5 13. Re4 Lf4 14. Ld3 Vd8 15. Le3 Lc7 16. Vfc1 Le7 17. Ob5 Od7 18. Rc5 Oe8 19. b4 Ob6 20. Od3 Oc5 21. Vc5 Lf6 22. Oe4 Rd4 23. Rd4 Vd4 24. Ob7 Vd7 25. Oa8 La1+ 26. Vc1 Vd1+ 27. Vd1 Ld1+ 28. Le1 Le1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 38 minutit 13 sekundit.

Usuline kuuluvus

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Mis usku on nende unenägude nägija: /.../"

Minu vastus: "Mind on mõjutanud nii ristiusk kui ka ateism, muud usud vähem. Nendes unenägudes viitab ateismile Piibli ja kiriku teemade puudumine, ristiusule valmisolek inimesi aidata, suur pere liikmete arv ja soov korralikult riides olla."

Tehisintellekti vastus: "Usku usub nende unenägude nägija on, et kui tema endine partner Henn kolib nende juurde elama lastega, siis nende pere saaks väiksemaks kui vanasti. Ta näeb unes ka olukorda, kus tema telefon helistab, aga ta ei saa aru, mida teisel pool öeldakse, ning lõpuks paneb kõne ära. Lisaks unistab ta peo lõppemisest ja päevariidete selga panemisest, ning mõtiskleb, mis oleks juhtunud, kui keegi oleks peo ajal külaliseks tulnud. Tema unenäod peegeldavad muret ja segadust suhetes ning teadmatuses tuleviku osas."

Minu kommentaar: "Kehv vastus. Henn on mu vend."

Riietus peol

Ema küsis, kas Henn ei taha meie poole elama tulla. Küsisin, kas koos lastega. Mõtlesin, et kui Henn tuleks kolme lapsega meie poole elama, oleks meil ikkagi veel väiksem pere kui vanasti.

*

Suure toa laua peal oli minu telefon. Tahtsin seda oma tuppa viia, aga enne panin kõrva äärde. Selgus, et üks kõne parajasti käis. Rääkis J. Lomp. Ütlesin, et ma ei kuule. Ta vastas, et ta räägib juba tükk aega. Kuna ma ei saanud aru, kas kõne jätkub või on läbi, panin toru ära.

*

Pidu sai läbi. Olin veel ööriiete väel. Ütlesin, et nüüd saab päevariided selga panna. Aga keegi oleks võinud peo ajal külla tulla, mis siis oleks saanud? Osad peod küll olidki sellised, kus istuti kergemate riietega.