neljapäev, märts 28, 2024

Sidumise kasutegur

inimene – arvuti
Ühe tagasivõtmisega lõppmängus.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. d4 ed 5. Rd4 Rf6 6. Rc6 dc 7. Ld8+ Kd8 8. Oc4 Re4 9. Of7 Og7 10. 0-0 Vf8 11. Oc4 Od4 12. Vd1 c5 13. Oe3 Od7 14. Od4 cd 15. Vd4 Rf2 16. Oe6 Ke7 17. Vd7+ Ke6 18. Vc7 Vad8 19. Rc3 Rg4 20. Ve1+ Kf6 21. Vf1+ Ke6 22. Vf8 Vf8 23. Vb7 Re3 24. h3 Vf1+ 25. Kh2 Vf2 26. Vh7 a5 27. Va7 Vg2+ 28. Kh1 Vc2 29. Va5 Vc1+ 30. Kh2 Vc2+ 31. Kg3 Rf5+ 32. Kf3 Vb2 33. Va6+ Kf7 34. Re4 Rd4+ 35. Ke3 Rc2+ 36. Kf4 Rb4 37. Rg5+ Ke7 38. Va7+ Kd6 39. a4 Rd5+ 40. Ke4 Vb4+ 41. Kd3 Rf4+ 42. Kc3 Rd5+ 43. Kc2 Ke5 44. a5 Kf5 45. Rf7 Vh4 46. a6 g5 47. Vd7 Rb4+ 48. Kb3 Ra6 49. Vd5+ Ke6 50. Vg5 Vh3+ 51. Ka4 Kf7 52. Kb5 ja pärast musta 101. käiku saabus 50 käigu reegli alusel viik.

Rasside haigused

Vennad läksid maale, et seal kaevu ehitada. Nad teatasid maalt, et ehitustööd varisesid kokku. Üks vend oli haigena maale läinud, teine oli maal haigeks jäänud. Seletati, et see on uus haigus. Kui koroona tekitati valge rassi arvukuse vähendamiseks, siis see haigus teiste rasside oma, aga eestlased elavad Ida-Euroopas ja on idapoolsete rassidega segunenud. Oli karta, et varsti haigestunute arv suureneb. Öeldi, et praegu ei ole veel vennad ka haiged, vaid see on haiguse eellugu. Üks haige tüdruk läks trepist üles. Ta läks haigusest jagu saamiseks suurema pingutusega, aga kukkus trepi peale pikali ja jäi sinna lamama. Õpetaja kohendas teda, öeldes, et nii serva peal ei tohi lamada.

kolmapäev, märts 27, 2024

Vanaisa raamat 1

Herbert Ligi. „Artiklid“. Koostanud Ülle Tarkiainen. Rahvusarhiiv, Tartu 2023. Praegu loetud leheküljeni 231. Kokku 579 lehekülge.

Alustasin vanaisa raamatu lugemist. Nii vanaisa kui ka mina oleme tegelenud ajaloo ja malega, aga ma olen ajaloos tegelenud teistsuguste teemadega. Nii ei ole ma ka vanaisa raamatute lugema asumisega kiirustanud. Varem olen lugenud halva tähelepanuga päeval vanaisa ja vanavanaisa kahepeale kirjutatud teost ja suurema tähelepanuga vanaisa malepartiide protokolle.

Minu isa on korduvalt öelnud, nagu ma oleksin vanaisa sarnane, ma ise pole nii suurt sarnasust leidnud. Aga sellest raamatust leidsin mõned sarnasused, millele ma pole varem mõelnud. Eessõnas öeldakse, nagu oleksid vanaisa lemmikspordialad nooruses olnud male ja suusatamine. Mõne aasta eest ütlesin tänavaküsitlejale sama moodi, et minu lemmikspordialad on male ja suusatamine, need on kaks ala, millest ma olen blogis kõige rohkem kirjutanud. Aga ma võistlen ainult males, füüsilises spordis ma pole erinevalt vanaisast eriti edukas olnud. Eessõnast jääb mulje, nagu oleks vanaisa vanemaks saades eelistanud kolmandaid spordialasid. Aga just male on ala, milles saab kauem võistelda, vanaisa mängis minuga malet veel oma elu viimase haiguse ajal aastal 1990 ja mul on sahtlis tõendid, et ta kogus malekirjandust veel 1980. aastatel. Spordilehtedest lõikas ta välja just malenurkasid.

Aastal 1988 toimus vanaisa 60. sünnipäeva pidu, seal ütles ta, et saab agaraarajalooga tegeleda, kuna on nooruses ise põllutööd teinud ja seetõttu on tal maamõõdud hästi selged. Ma olen maal ainult suvitanud, kuigi ka sellistes taludes, kus peeti veiseid, sigu ja kanu. Mul kõik mõõdud asjaga tegelemise pärast hästi selgeks ei saa. Ülikoolis tuli teha hulk 15-minutilisi suulisi eksameid, aga vastates ei teadnud ma ikka, mitu minutit ma juba rääkinud olen ja mitu minutit ma oskan rääkida. Kirjaliku teksti pikkust ma oskan paremini arvestada.

Raamatust selgub, et vanaisa meetod ajaloost kirjutades oli ulatuslik statistika kasutamine. Ma pole seda ajalooteemalistes kirjutistes nii palju kasutanud, aga vanaisa raamatut lugedes mõtlesin siiski, et võibolla on matemaatikahuvi pärilik. Esimeses klassis nimetasin matemaatikat oma lemmikaineks. Keskkoolis läksin reaalkallakuga klassi ja ühes matemaatikatunnis sain korraga kolm viit, sest lahendasin kõige kiiremini ära ühe protsentülesande. Kiiresti läks see mul sellepärast, et arvutasin protsente ka vabal ajal, ka vanaisa raamatus on tehtud palju protsentarvutusi. Ülikooli astudes oli mul teine eelistus füüsika, vanaisa olevat enne ajaloo kasuks ümbermõtlemist õppinud mõnda aega põlevkivikeemiat. Ülikooli ajal käisin iga pühapäev maleklubis ja koju tulles arvutasin võiduprotsenti ja male peale kokku kulunud rahasummat. Praegu on mul elu matemaatiliselt korraldatud, loendan nii mõtete kui ka liigutuste arvu.

Aga ma olen kirjutanud ka ilukirjandust, vanaisa ilukirjandus väga ei huvitanud. Raamatus ei ole kirjas, aga ma mäletan, et peolauas on vanaema öelnud, et vanaisale oleks meeldinud ka diplomaatia õppimine, aga aeg ei olnud selleks sobiv. Vanema ajalooga tegeles vanaisa Nõukogude ajal sellepärast, et vanemast ajast kirjutades oli sõnavabadus suurem.

Peale eessõna on mul praeguseks läbi loetud raamatu esimene ja teine tsükkel. Esimeses tsüklis on kooskõlas raamatu pealkirjaga artiklid, teises tsüklis on algselt eraldi raamatuna ilmunud teos 16.–17. sajandi põllumajanduse kohta Eestis. Võrgukommentaatorid heitvat vanaisale siiamaani ette kommunistlikusse parteisse kuulumist ja sellele võivad nad toetust leida uuesti ära trükitud kunagi kohustuslikest, kuigi üsna sisututest viidetest Marxile, aga vanaisa mõisakorra kriitikast ma leian ka tol ajal kehtinud kolhoosikorra kritiseerimist. Vanaisa kirjutab, et uuritud perioodil toimus mõisapõldude laiendamine, aga see ei tähendanud suurt põllumajanduse alast edasiminekut, sest mõisapõlde laiendati talumaade arvel, aga mõisapõllul teotööd tehes töötas talupoeg halvemini kui oma talupõllul, sest mõisapõllul töötas ta vastumeelselt ja käsu peale. Täpselt sama moodi oleks saanud võrrelda talupõldu ja kolhoosipõldu. Vanast ajast pärineb vanasõna „Mõisa köis, las lohiseb“, Nõukogude ajast laulusõnad, mis kõlavad umbes: „Rassib siin kalur, et kosuks ta laps / veel võimsamalt kui kolhoos“.

Sihtrühm

Minu küsimuse tänaste unenägude kohta: "Millisele lugejale võivad need tekstid meeldida: /.../"

Minu vastus: "Minu unenäoüleskirjutusi on kiitnud eelkõige inimesed, keda huvitab kirjandus või psühholoogia."

Tehisintellekti vastus: "Neile lugejatele võivad meeldida tekstid, mis käsitlevad igapäevaelu olukordi ja probleeme, samuti ka ajaloolisi fakte ja arutlusi. Need, kes naudivad kaasaegseid kirjeldusi ja mõtisklusi erinevate olukordade üle, võivad leida nendes tekstides huvi. Lisaks võivad need tekstid olla huvitavad neile, kellele meeldib mõtiskleda arvutite ja viiruste teemadel."

Minu kommentaar: "Kui ma oleks küsimuses täpsustanud, et need on unenäokirjeldused, oleksin saanud ilmselt natuke teistsuguse vastuse. Unenäokirjelduste kasutamist ajalooallikana õppisin magistriõppes ja hiljem on öelnud ka psühholoog Tulviste, et hiljem saab unenäokirjelduse põhjal vaadata, mis olid selle ajastu probleemid."

Abiväe teooria

Olin suures toas. Öeldi, et põrandal on märjad jalajäljed. Avastasin, et minu sokid on märjad. Seletasin, et need on küll märjad, aga põhjus on selles, et ma astusin vette. Ema ja Pille ei olnud ikkagi minuga rahul. Otsustasin, et siis ma Tallinnasse ei sõida, sest nad ei vääri seda. Läksin oma tuppa. Hakkasin maalima. Pilt tuli vesine ja udune.

*
Räägiti Teisest maailmasõjast. Ühte meest süüdistati natsimeelses valetamises, kui ta ütles, et tõenäoliselt saatsid sakslased Bulgaariale abivägesid. Seda ei peetud võimalikuks, sest Bulgaaria asus mere ääres, mille kõigil teistel kallastel olid Saksamaa suhtes vaenulikud riigid. Mina pidasin võimalikuks, et mehel võib siiski õigus olla, sest kõik riigid ei olnud Saksamaaga sõjas, Rootsi oli erapooletu ja tema taga asus Norra, mis oli Saksa okupatsiooni all, abiväed võisid tulla Norrast läbi Rootsi.

*
Minu blogi rubriikide nimekirja oli eksikombel tekkinud üks rubriik, milles oli ainult üks sissekanne. Ma polnud tahtnud panna seda sõna rubriigi nimeks, vaid mujale. Kustutasin rubriigi nime ära, aga koos sellega kustus kogu sissekanne. Kui püüdsin sissekannet siiski üles leida, hakkas selle pealkiri vilkuma. Klaus ütles, et arvutis on viirus. Tundus, et tal õnnestus arvuti viirusest puhastada. Mul oli viiruseid olnud ka varem. Mõtlesin, milliste võrgulehekülgede külastamist ma pean vältima, et viiruse saamine ei korduks.

teisipäev, märts 26, 2024

Diagnoosi kontroll

Minu küsimus tänaste unenägude kohta (kogemata kustutamise järel mälu järgi taastatud): "Millise haiguse nende unenägude põhjal diagnoosida saab: /.../"

Minu vastus (mälu järgi taastatud): "Mul varbad valutavad, võibolla oleks tänased unenäod muidu pikemad olnud."

Tehisintellekti vastus: "Selliste unenägude põhjal võib kahtlustada sotsiaalfoobiat või ärevushäiret, kuna unenägudes avaldub hirm suurte loomade ja teiste inimeste ees ning ebakindlus enda oskuste suhtes (nt küsimuste esitamine või pildi joonistamine). Soovitame konsulteerida unenägude tõlgendamise spetsialistiga või psühholoogiga, et saada täpsem diagnoos ja vajadusel ravi."

Minu kommentaar: "Sotsiofoobia ja ärevushäire on mul tõepoolest samuti diagnoositud, neid on juba ravida püütud."

Loomad liikvel

Väljas kõndisid ohtlikud suured loomad. Sellest hoolimata hakkasin välja minema. Trepikoja ukse ette kogunes mitu inimest. Kõigepealt läksin keldrisse.

*
Esitasin küsimust. Enne kui ma selle valmis sain, küsisin, kas keegi üldse tahab seda küsimust. Selgus, et keegi ei tahtnud.

*
Joonistasin pilti. Kui ma ei osanud oma käega joonistada, lasin vähemalt teist tüüpi pildi joonistada.

esmaspäev, märts 25, 2024

Laagri meistrivõistlused

Unenägude arv

Eile loetud artiklis unenägude mäletamise statistika kohta peeti unenäo mäletamiseks, kui mäletati unenäo kohta midagi, mitte tingimata kõike. Aga täna tekiks selle meetodiga probleem, kas oleks õige märkida meelde jäänud unenägude arvuks null, üks või kaks, kui ma mäletan ainult, et ühe unenäo lõpus üks hääl laulis ja teise lõpus vist räägiti. Mida lauldi ja mida räägiti, seda ei mäleta. Minu üleeile kasutatud meetodiga, et loendasin üles kirjutatud unenägusid, tuleb arvuks null, sest ma ei kirjuta neist katketest unenägude, vaid unenäoteooria rubriigis. Pole küll võimatu, et hilisemal kellaajal veel midagi meenub, nagu on varem juhtunud.

pühapäev, märts 24, 2024

Turniirisaal

Male ja geograafia

Läksin maja katusele. Üks poiss keeras minu järel katuse ukse lukku. Näitasin talle, et see on kasutu, sest ma saan käe ukse kõrvalt mööda pista ja ukse lukust lahti keerata. Istusin katusel ilma riieteta. Aga kuulsin, et trepist tuleb üles naisi. Tahtsin kiiruga mõned riided selga panna, aga ei olnud kindel, kas ma jõuan piisavalt kiiresti.

*
Sai läbi pikk maleturniir. Teatati, et homme algab järgmine pikk turniir. Mõtlesin, et kahte ma järjest ei mängi, muidu kurnan ennast liiga ära. Mõtlesin, et Seljodkiniga oli hea mängida, ta valmistas ette palju enda leiutatud avanguvariante. Minu praegune vestluskaaslane nägi välja nagu Seljodkin, aga pidi olema keegi teine, sest Seljodkin oli surnud. Mõtlesin, et avanguteooriat on parem mitte pähe õppida, muidu läheb liiga suur osa elust kontrollimisele, kas see on peas. Üks maleturniiril osalenu ehk represseeritu ütles, et see vangistus jätab eluaegse jälje nii represseeritutele kui ka represseerijatele.

*
Olime koolis. Õpetaja käskis avada töövihikud. Rääkisin pinginaabrile, et mul geograafia töövihikut ei olegi, mulle seda õppeaasta alguses ei jätkunud. Õpikutega on olnud sama lugu, et istun viimases pingis ja jään õpikust ilma, sest neid on ühevõrra liiga vähe. Võib ka esimeses pingis istudes ilma jääda, kui õpikuid saadetakse ringiratast ja uksepoolses reas tulevad need tagant ette. Küsiti, kui kauge on Peterburi. Vastasin vana linnanimega, et ma pakun, et Leningrad on 500 kilomeetri kaugusel. Parandasin, et tegelikult ei ole vast vahemaa suurem kui Tartust Tallinna. Artur ütles, et seda saab kaardi pealt vaadata. Mõtlesin, et võiks vastata, et ma tean, aga ei viitsi.

laupäev, märts 23, 2024

Meeldejäämise sagedus

Tehisintellekti sõnul jääb enamikul inimestel nädalas meelde üks kuni kaks unenägu, olevat väga haruldane, kui neid jääb nädalas meelde üle seitsme nagu minul. Rohkem kui ühe unenäo öö kohta mäletamine näitavat tõenäoliselt rikkalikku alateadvust ja suurt empaatiavõimet. Lugesin kokku, et see kuu olen kirjutanud 12 päeval üles üle ühe unenäo, 10 päeval ainult ühe ja 1 päeval null. Kõiki unenägusid ma üles ei kirjuta, teiselt poolt ei ole alati kindel, kas ma vahepeal ärkasin või toimus lihtsalt unenäosündmustes hüpe. Tegelikult mul ei jääks unenäod nii hästi meelde, kui ma ärgates mälu ei pingutaks.

/TÄIENDUS: Teadusartiklis aadressil https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9149660/ öeldakse, et peaaegu iga hommik mäletab unenägusid 10,34 protsenti küsitletutest. Veel suurema sageduse kohta pole andmeid toodud. Kunagi ei näe unenägusid 8,39 protsenti küsitletuid./

Lipp kahe vankri vastu

arvuti – inimene
1. Rf3 d5 2. c4 c6 3. b3 Of5 4. Ob2 Rd7 5. cd cd 6. e3 Rgf6 7. Of6 Rf6 8. Ob5+ Od7 9. Rc3 Ob5 10. Rb5 a6 11. Rbd4 e6 12. 0-0 Oc5 13. Vc1 Od4 14. Rd4 0-0 15. d3 La5 16. Lc2 h6 17. Lc7 b6 18. Vc2 Vfc8 19. Lc8+ Vc8 20. Vc8+ Kh7 21. Vc2 b5 22. Rf3 b4 23. Re5 Lb5 24. Rf7 Ld3 25. Vc6 Le2 26. Ve6 La2 27. Re5 a5 28. Va6 Re4 29. Rc6 Rd2 30. Va5 Lb3 31. Vc1 Lb2 32. Vac5 b3 33. Ve1 Re4 34. Vcc1 Lf2+ 35. Kh1 b2 36. Vb1 Rc3 37. Vf1 Lc2 38. Rb4 Lb3 39. Rd5 Rb1 40. Vb1 Ld5 41. h4 La2 42. Vg1 b1L 43. Vb1 Lb1+ ja valge sai 57. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 2 sekundit, mustal 1 tund 34 minutit.

Maleklubi rahvas

Stiili määramine

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Kui jagada kunstistiilid kaheks põhistiiliks, kas need tekstid on siis realism või romantism: /.../"

Minu vastus: "Üldiselt tahaks pidada unenäokirjeldusi pigem romantismiks kui realismiks, sest juhtuvad asjad, mida ärkvel olles ei juhtu. Samas on nendes unenägudes nii palju väikseid äpardusi, et tekib küsimus, kus on romantiline kangelane. Poe romantismiks peetavates novellides juhtuvad ka halvad asjad, aga seal on need äärmuslikumad ehk romantiliselt liialdatumad. Nendes unenäokirjeldustes on võibolla romantiline salapära see, et mõlemas unenäos on olulised jäljed tundmatust, keda ennast näha ei ole. Võibolla unenägude üles kirjutaja on romantiline kangelane, et tal on keskmisest inimesest suurem võime unenägusid kirja panna ja kirjeldada. Aga realistlik romaan või romaanisari võib ka mahukas olla."

Tehisintellekti vastus: "Need tekstid võiksid kuuluda pigem realismi kunstistiili alla. Realismile iseloomulik on igapäevaelu ja reaalse maailma kujutamine objektiivselt ja detailselt, tihti kaasaegsetele sotsiaalsetele ja poliitilistele probleemidele tähelepanu pöörates. Tekstides kirjeldatakse konkreetseid olukordi ja dialooge ning püütakse luua usutav ja eluline pilt tegevusest ja karakteritest. Romantismile omased on hoopis teised omadused, näiteks tugev emotsionaalsus, fantaasia ja looduse ülistus."

Minu kommentaar: "Ma ei ütleks, et neis tekstides fantaasia puudub, minu meelest unenägude nägemine on fantaseerimine. Olen kuulnud ka väljendeid sürrealism ja maagiline realism, aga sürrealismi seostatakse rohkem romantismi kui realismiga. Emotsioonide puudumine on ka kahtlane väide, minu meelest unenägude teemadeks on pigem asjad, mis inimeses suuremaid emotsioone tekitavad, võrreldes teemadega, mis unenägudesse ei jõua."

Tundmatute jäljed

Leidsin Pärmivabriku bussipeatusest kellegi saapad. Võtsin need koju kaasa, et pärast politseisse viia. Aga kodus hakkasin mõtlema, et võibolla oleks need pidanud bussipeatusesse jätma, keegi võis need jalast võtta ainult jões ujumise või sellel suusatamise ajaks, ta võib varsti neid otsima hakata. Läksin sinna bussipeatusesse tagasi ja mõned pereliikmed tulid kaasa. Bussipeatuses lugesin võõrkeelset teksti. Arvasin ühe väljendi tähendusest aru saavat, aga kui sõnaraamatust üle kontrollisin, olid seal teistsugused vasted.

*
Läksime talve lõpul Meelvale. Nagu ka eelmisel talvel, oli siin keegi käinud jälle asju puruks peksmas. Võibolla külaelanikele ei meeldinud, et linnainimesed maale tulevad ja eri soost inimesed koos saunas käivad. Meie perest oli siin talvel uut aastat vastu võtmas käidud, sel ajal ei oldud purustajatega kohtutud. Tõnu tegi vineeri sisse mitu sälku, et erinevad inimesed hakkaksid erinevast sälgust edasi saagima. Ta küsis, kas ma ka saen. Mõtlesin, et võiks saagida, aga mul võib joon kõver tulla.

reede, märts 22, 2024

Mõned sarnasused

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Kelle teostega see tekst sarnaneb: /.../"

Minu vastus: "Mulle meenutab see kõige rohkem minu enda unenägusid. Haridusteest rääkimise poolest meenutas see ka "Kevadet" ja raamatut "Jälle see Ottokar", mis rääkisid küll madalamatest haridusastmetest. Oma eluloo kasutamise poolest meenutab see ka Heino Kiige autobiograafilisi teoseid ja tema romaani "Tondiöömaja", kus kolhoosiesimehed vahetusid, aga õiget korda ikka ei olnud. See meenutab ka minu kirjasõbra kustutatud unenäoblogi, kelle unenägudes kulges elu samuti tõusude ja mõõnadega."

Tehisintellekti vastus: "See tekst sarnaneb teostega "Eksam", "Väitekiri" või "Teaduslik publikatsioon"."

Minu kommentaar: "Ei mäleta, et oleks selliste pealkirjadega teoseid lugenud. Raamatukogu kataloogist kontrollides leidsin, et eesti keeles on ilukirjandusteos pealkirjaga "Eksam" olemas, teise ja kolmanda pealkirjaga raamatut ei leidnud, kuigi "Väitekirjaga" sain mingeid muid otsinguvasteid."

Haridustee astmed

Lõppes minu doktoritöö kaitsmine. Sain kraadi kätte. Magistritöö eest ei olnud esimesel katsel saanud, aga nüüd vaadati, et ma olen targemaks muutunud. Tegelikult kaks väitekirja omavahel osaliselt kattusid. Võibolla vaadati, et hiljem juurde tulnud osa on targem. Mulle meenus, et isegi trükiviga ununes parandada.