kolmapäev, mai 23, 2018

Mälestuste mängitamine

Eile ja üleeile kirjutasin kõige energiatnõudvamatel teemadel. Luuletuste ja mälestuste kirjutamine võib kirjutamist lõpetades kummitama hakata. Tegelikult ka ajaloorubriigis, kui kirjutada sellises stiilis, nagu enamasti viimasel kuuel aastal. Tänavu suvel möödub 20 aastat sellest, kui hakkasin võrgus avalikult kirjutama. Aastapäev on vist kuskil juunis, võib ka olla juulis. Võibolla avalikkusele nähtamatu kirja olin varem ka saatnud. Paberkirju saatsin varem kui elektroonilisi. Koolis tunni ajal olin neid vist rohkem saatnud kui postiga. Tunni ajal kirjutasime kirju väikestele paberitükikestele, aga kirjutasin neid hiljem märkmikusse ümber. Neljanda klassi tunni kirjavahetustega oli sama moodi nagu hiljem elektroonilistega, et mina tahtsin kirjavahetust veel jätkata, aga teistel oli isu otsas. Mõnele meeldivat kirju lugeda, mitte kirjutada. Aga kui maleklubis on öeldud, et raamat on prügimäekaup, siis ei ole kõigil suurt lugemisisu ka. Minuga on korduvalt pahandatud, et ma kirjutan liiga palju. Aga on kasutatud ka ilusat väljendit, et ma olen hea sulejooksuga.

teisipäev, mai 22, 2018

Korduseksam

- Eksamid ja kontrolltööd tuleb uuesti teha, et vaadata, kas jätta tunnistuste hinded kehtima või muuta ära. Alustame kunstiõpetusest. Milliseid juhtnööre õpetaja neis tundides andis?

- Kas oli aine nimega kunstiõpetus? Või oli algul joonistamine? Keskkoolis oli kunstiajalugu, kus ei pidanud enam ise joonistama. Ülikoolis oli ka kunstiajalugu, kus natuke joonistasin slaididelt skeeme konspekti, kuigi seda otseselt ei nõutud.

Esimeses joonistamistunnis esimeses klassis rääkis õpetaja muinasjutu Hansust ja Gretekesest, kuigi ma pole kindel, kas ta neid nimesid kasutas. Selle järgi pidi pildi joonistama. Sellest õppis, et jutte on võimalik illustreerida. Järgmistes tundides andis õpetaja samuti teemasid, millest õppis, et etteantud teemadel on võimalik joonistada. Aga üks pinginaaber õpetas, et kõige kergem on joonistada vabal teemal. Õpetati, et reaalset objekti joonistades saab pliiatsiga selle suurust mõõta ja selle suuruse paberile kanda. Seda ma pole eriti teinud. Õpetati, et kui ühte vahendit joonistamiseks pole, siis saab kasutada teist, saavat joonistada isegi pastakaga. Võibolla selle jutu peale olengi pärast seda joonistanud pastakaga rohkem kui pliiatsiga. Õpetati, et kui värve segada, siis ei tohi kokku segada liiga palju erinevaid värve, muidu minevat need poriseks. Ühes tunnis õpetas õpetaja, et must ja valge pole värvid. Kirjutasin seda hiljem ühele inimesele edasi, aga tänu ise kirjutamisele kontrollisin entsüklopeediast üle ja selle põhjal tundus, et õpetaja eksis. On küll eristatud mustvalget ja värviteleviisorit, aga kombinatsiooni saaks teha ju ka mingist muust piiratud värvide arvust. Ükskord andis tundi üks teine inimene, kes õpetas, et kõik inimesed saavad joonistama õppida, sest kirjutada oskavad kõik. Tänu sellele tunnile hakkasin vist rohkem joonistamist harjutama ja võibolla hakkasingi seda paremini tegema, aga hiljem inimeste aju ehitusest lugedes olen jõudnud järeldusele, et kõik ühe hästi joonistada ikkagi ei saa. Käekiri on ju ka ühel ilusam või loetavam kui teisel.

- Mainisid, et õppisid ülikoolis kunstiajalugu. Vaatame, kas hilisemas vanuses ka midagi meelde jäi. Mida õpetati impressionismi kohta?

- Impressionismi õppimist alustasime keskkoolis. Sellest oli peale kunstiajaloo juttu ka kirjanduses. Tuglas olevat kirjutanud impressionistlikke novelle. Lugesin neid ja need meeldisid mulle. Impressionism oli minu õpingukaaslaste hulgas üldse populaarne. Ühes ülikoolis inglise keele tunnis pidi rääkima midagi kunstist ja vähemalt kaks üliõpilast mainisid, et neile meeldib impressionism. Muid stiile nad vist ei nimetanudki. Aga kunstiajaloo õppejõud rääkis, et impressionism ei ole alati nii populaarne olnud. Impressionistlike kunstnike pildil läinud hinda alles pärast nende surma. Neid hinnatud küll kõrgemalt kui postimpressioniste nende alguses. Impressioniste vähemalt sõimatud, aga postimpressionistid olevat maha vaikitud. Õppejõud arvas, et sõimamine on parem variant. Ma arvan, et sõltub kunstniku iseloomust. Mõnel inimesel on suurem ja mõnel väiksem tähelepanu vajadus. Kui eesmärk on teose müümine, siis võib ka negatiivne arvustus sellele reklaami teha. Aga kes järgib vaesusideaali, sellele ehk ei ole läbimüük nii tähtis kui hea tuju. Et milline impressionistlik pilt välja näeb? Ükskord proovisin teha ühte impressionistlikku pilti, mis väljendus selles, et tegin sellele palju erinevat värvi täppe läbisegi. Impressionist arvavat, et inimesele on tähtis üldmulje, mis ta pildile peale vaadates saab. Ma olen vahel vaadanud pilte ka üksikute detailide kaupa, impressionistliku pildiga on seda vist raskem teha. Impressionistlikud kunstnikud maalisid vaateid, nii loodusmaastikuid kui ka linnatänavaid. Nad tegid pildiseeriaid vaatega eri kellaaegadel ühele ja samale kohale, sest eri kellaaegadel oli seal erinev valgus. Sorokini raamatus peeti impressionismi meelelise kunsti äärmuslikuks vormiks, millest kaugemale pole enam võimalik minna. Sorokin leidis, et impressionist kujutab ainult meeltega saadavat muljet, mitte sümboleid. Seda arusaama võiks vaidlustada, et impressionist lähtub koolkonna ideelistest seisukohtadest sama moodi nagu usklik pühakirja omadest.

- Mis sa arvad, mis hinne selliste vastuste eest tuleb panna?

- Kõigepealt tuleb defineerida, mis on hindamisskaala. Kui on kahepalline, et arvestatud või mittearvestatud, siis arvestuse saaksin ma ise hinnet pannes kätte. Kui võrrelda vastust nende omaga, kes on seda osa tänaseks õppinud, siis ma ei mäleta nii palju kunstnike ja piltide nimesid ega aastaarve. Aga kui hinnatakse isiklikku arvamust, siis selles osas on see võibolla ülikooli eksamitel antud vastustest parem, siis ma vist piirdusin rohkem refereerimisega, kuigi vahel lisasin ka midagi omalt poolt. Kui võrrelda nende teadmistega, kes on sama ammu koolis käinud, siis kunstnikele ja kunstiajaloolastele jääb vastus ilmselt alla, aga lähiajaloolase kohta peaks tulemus päris hea olema. Varasem kogemus ütleb, et suurem osa inimesi mäletab minust veel vähem.

Koduvisiit

Pillele tulid arst ja õde. See polnud neil esimene kohtumine. Pille polnud arsti varasema korra jutuga rahule jäänud. Arst ütles nüüd, et Pille enesetunne on sellepärast halvenenud, milliseid riideid ta kannab, aga et ta ei ole haige. Enne lahkumist näitas arst pilti kõrvast. Öeldi, et sellel pildil on kõrv vale pidi. Mina arvasin, et võibolla võib kõrv nii pidi ka olla. Põhjendasin seda sellega, et inimese silm pöörab pildi tagurpidi ja kujutlus pöörab selle veel kord ringi. Silm pöörab ülevalt alla pilti, aga saab ka pöörata vasakult paremale nähtavat. Istusin ühe mehega kahekesi ühes ruumis ja arutasime läheneva üritusega seonduvat. Siis läksin teise ruumi teiste inimeste juurde ja küsisin, mida neil läheneva ürituse kohta on öelda. Eelmises ruumis minuga koos olnud mees tuli mulle järele ja ütles, et sellest me juba rääkisime. Vastasin, et nüüd ma küsin järgmiste inimeste arvamust. Hakkasime autoga sõitma minema. Mina istusin autojuhiga kahekesi autosse ja hakkasime sõitma enne kui teised autosse jõudsid. Sõitsime mööda vanalinna tänavaid. Tegime tiiru, et jõuda alguspunkti tagasi, et teised ka peale võtta. Vahepeal läks autojuht vale teed, aga siis leidis jälle õige. Teised olid vahepeal majast välja tulnud.

esmaspäev, mai 21, 2018

Punktide vahetamine

Ma tahan natukene jalutada
ja palun kohti mitte valutada.

Kui mingist kohast kõndides on valus,
siis valu on mu plaanil jalus.

Mõnd haiget tuleb lausa talutada.
Ja mõnel joosta, mitte jalutada.

Ma olen vahel käinud kauges talus,
üks kutse jälle sinna minna palus.

Kui keegi tahab sinna sõidutada,
on raske kutsujate plaane kõigutada.

Ka autos istuda on olnud vahel valus
ja istme all on miskit olnud jalus.

Ma möödun jalutajaist võidukana
just nagu kihutava sõidukina.

Ma olen istund paigal, püüdnud kalu,
ka kiirustamist vahel ma ei talu.

Kaugus õpetajast

Sõitsin jalgrattaga kodu poole. Kommenteeriti, et on näha, milline minu sõiduoskus on. Enda meelest oli see viimasel ajal harjutamisega paranenud. Saavutasin suure kiiruse. Kodule lähenedes ma enam hoogu juurde ei andnud, vaid ootasin, et see trepikoja uksele lähemale jõudes väheneks.

*
Tüdrukud istusid tunnis õpetajale lähemal kui poisid. Õpetaja laud oli aknapoolse rea esiotsas, tüdrukud istusid aknapoolse ja keskmise rea eespoolsetes pinkides. Poisid istusid nende ridade tagumistes pinkides või õpetajast kõige kaugemas reas. Minu pinginaaber oli kõige sagedamini Sander, aga mitte igas tunnis. Mõtlesin, kuhu täna istuda.

pühapäev, mai 20, 2018

Pallimäng toas

Olin alustamas uue väitekirja kirjutamist. Algul mõtlesin, et loen enne eelmise jaoks kirjutatu uuesti läbi. Siis mõtlesin, et parem on lugeda ainult selliseid asju, mida ma varem lugenud ei ole, siis tulevad vana ja uus väitekiri erinevamad.

*
Algas sõda. Linna kohal lendasid pommituslennukid. Mõtlesin, et mingis vanuses võib sõda põnev tunduda, aga enam mitte. Noorematele, kellele see tundub põnev, ei tule pähe võimalus, et ise võib ka surma saada. Vaatasin, et vaenlased on suhteliselt heatahtlikud, sest teatrile nad pomme ei visanud.

*
Mängisime vendadega toas palli. Mõtlesin, et mul jäävad mõned asjad hästi meelde, aga pallimängu liigutused mitte. Peaks laskma teistel pärast mängu lõppu neist liigutustest jutustada, siis näeks, kas neil on meeles. Väravateks olid uksed. Lõin vastaste väravale peale, aga pall läks ukseaugust paremalt mööda ja põrkas tagasi. Lõin uuesti peale, aga nüüd läks vasakult mööda. Vastane lõi peale minu väravale ja vaatasin, et seda lööki ma ära ei kaitse, sest pall veeres minust mööda. Aga pall peatus enne kui ta põrandal oleva joone ületas. Ütlesin, et väravat ei olnud. Lõin ise peale ja nüüd sain vastase väravasse sisse.

*
Klaus küsis, kas meil on üks malelaud Peedul. Vastasin, et on küll. Lisasin, et üks malelaud varastati sealt ära, viisime sinna uue ja nüüd võidakse see ka varastada. Varastatud karbis olid olnud kahe komplekti nupud segamini.

laupäev, mai 19, 2018

Istumisharjumused

Kohtusin ühes lauas ühe kursuseõega. Ta ütles, et pani ülikooli ajal tähele, et ma istusin kogu aeg taga pingis. Vaidlesin vastu, et ma istusin ees ja taga kordamööda. Hiljem istusin ma küll ainult taga, aga mitte viimases, vaid eelviimases pingis.

*
Ütlesin ühele naisele, et kui me peaksime abielluma, siis me hakkame erinevates tubades elama. See oli esimene kord, kui ma kellelegi abiellumise võimalust nimetasin. Olin ühes teises majas. Aknast oli näha, et kaks rästikut ründasid väikest last. Üks mees läks majast välja ning tappis ühe rästiku, seejärel väljusin mina ja tapsin mitme hoobiga teise. Rästik pärast tapmist veel liigutas. Raamat jätkus nii, et öeldi, et rästiku tapmise tõttu hakkas naistegelane meestegelast kõrgemalt hindama ja nad abiellusidki. Lisati meestegelase iseloomustus, et temasugusega abiellumine oli muidu vähetõenäoline. Mul tekkis hirm, et kui ma kunagi veel rästikuga kohtun, siis järgmine kord ma ei pruugi nii kergesti pääseda.

reede, mai 18, 2018

Võrdsuseigatsus

V-K-O-O-R-V-L-R
1. d4 c6 2. Rd3 Ob6 3. c3 f5 4. Of4+ d6 5. Ob3 Oe6 6. Rg3 Ob3 7. ab Lb3 8. Rf5 Vf5 0:1. Valge mõtles 3 minutit ja must sama palju.

Sarnane kassett

Oskar Luts pani ajalehte kuulutuse, et ta annab kodus raha eest nõu. Ta lisas, et kui kedagi häirib, et ta nägu punetab, siis ärgu seda vaadaku. Mõtlesin, et õige, Luts on elukutselt kirjanik, aga raha teenib nõuandjana.

*
Olin õues ja vaatasin, millised suusad sinna on vedelema jäetud. Need olid sinna jätnud vist meie pere liikmed, võisin nende suuskadega sõitma minna.

*
Oli inglise keele tund. Õpetaja nägi minu vihikust, et mul on varasema korra kodune töö tegemata. Ütlesin, et tegin selle teise vihikusse. Aga kui teise vihiku võtsin, siis seda seal ka ei olnud. Leidsin selle kolmandast vihikust.

*
Ühed naised ütlesid, et mehed kannavad kogu aeg bikiine. Mõtlesin, et tegelikult kannavad vist hoopis naised bikiine. Olime ühel peol. Tahtsin uut kassetti mängima panna. Arvati, et see on sama kassett, mille ma juba ükskord panin. Vastasin, et see on aasta 1990 oma küll, aastaarv klapib, aga see pole see. Osad laulud võivad kattuda, aga kõik mitte. Kassetil lauldi:

Ma annan ootuse
ja siis sust loobun.

neljapäev, mai 17, 2018

Populaarteaduslikest ajakirjadest

„Zagadki Istorii“ 14/2018

1. President Fujimori

Kirjutatakse Peruu endisest jaapani päritolu presidendist Fujimorist. Ei näinud ühtegi lauset selle kohta, et jaapanlased on Ameerika põliselanike indiaanlastega samast põhirassist. Indiaanlased võiksid olla sellise presidendi poolt rohkem. Teine võimalus, et ta liigitatakse samasuguseks sisserändajaks või veel hilisemaks sisserändajaks kui hispaanlased. Fujimori oli Peruu president kaks ametiaega ja hakkas siis taotlema seaduse muutmist, et saaks veel kandideerida. Selle asemel pidi ta aga riigist põgenema. Võimule saades paistis ta silma maffia vastu võitlemisega, aga nüüd süüdistati tema lähikondlasi ennast maffiasidemetes. Otsisin teisest kohast uuesti välja, et Fujimori oli Peruu president aastatel 1990–2000.

2. Volga-Doni kanal

Venemaal ühendab Volga ja Doni jõge kanal. Selle kaevamise mõte tekkis mitusada aastat tagasi, kui ala kuulus veel türklastele, aga kanal sai valmis Stalini aja lõpupoole. Kanali äärde püstitati suur Stalini ausammas. Hruštšovi aja lõpupoole võeti see maha. Mõtlesin, et seega on olnud terve hulk ausammaste mahavõtmise laineid: 1) Nõukogude võimu eelsete sammaste, 2) Stalini sammaste ja 3) Lenini omade. Jõgede vahele on kanaleid kaevatud, samal ajal jõgedele laevaliiklust takistavaid tamme ehitatud. Laevale saavat küll tekitada tammist möödumise võimaluse, aga kas tammi olemasolu ei mõju juba laevasõidu isu vähendavalt?

3. Suur rahvasterändamine

Ajakirja järgi Rooma keisririigi ajal Euroopa kliima jahenes ja see pannud rahvaid Euroopa põhjaosast lõunaosasse tungima. Ma mäletan, et varem olen lugenud, nagu oleks rahvasterändamine alanud sellest, et hunnid liikusid idast läände, pannes enda ees liikuma ka teised rahvad. Ajakirja järgi võis mõni germaanlasteks peetud rahvas olla tegelikult keldi rahvas. Mõtlesin, et araablaste Araabia poolsaarelt väljatungi ühe seletusena on nimetatud islami teket, aga kui roomlased võtsid vastu ristiusu, siis esilagu ei kaasnenud sellega nende väljatung, vaid teiste rahvaste sissetung. Kui rännete põhjusi otsida kliimamuutustest, siis praegu oodatakse seoses uute kliimamuutustega inimeste lõunast põhja rändamist. Pooluste lähedaste alade miinusena on nimetatud osooniauke.

„Ajalugu“ 26/2017

1. Oktoobripööre

Olen kirjutanud, et kommunistid on kujutanud Oktoobripöörde ohvrite arvu väiksemana kui kommunistide vastased, aga selle ajakirja järgi kujutasid võitlust suuremana just kommunistid ise. Kas ajakiri eksib? Lapsepõlves lugesin tõesti esimest korda ühe Tallinna ajalehe väliskommentaatori artiklist, et Oktoobrirevolutsioon oli väiksem pööre kui Nõukogude ajal räägitud, aga Palametsa punasest ajalooõpikust mäletan, et kirjutati, et ristleja Aurora tulistas paukpadrunitega, et mitte Talvepaleed rikkuda. Paukude arv ja pihtasaanute arv võivad veel erineda.

2. Viikingid

Kirjutatakse, kuidas viikingid austasid samaaegselt oma vanu polüteistlikke jumalaid ja uut ristisusu oma. Polüteistlikul usul on ilmselt kergem uut jumalat omaks võtta, nagu on räägitud ka India kohta. Kuskil on olnud juttu, et ristiusule üleminek olevat muutnud viikingid rahumeelsemaks. Võibolla muutus siiski pigem see, kelle vastu võideldi. Eesti ala tulid taanlased ja rootslased oma valduste külge liitma alles pärast ristiusu vastuvõtmist.

„Imeline ajalugu“ 2/2018

1. Rooma-Pärsia suhted

Kirjutatakse, et algul oli kahe riigi vahelises võitluses pealetungiv pool Rooma, kuid hilisemal perioodil Pärsia. Nagu Süürias on tänapäeval keemiarelva kasutatud, nii tehtud seda samal alal juba antiikajal. Elevanti kasutati sõjas peale lahingu ka hirmutamisel. Kirjutaja on mures, et praeguse sõjategevuse tõttu võivad arheoloogiamälestised hävida. Aga osa arheoloogiamälestisi on ise samuti sõjateemalised.

2. Maksud

Kirjutatakse, milliseid maksusid on valitsejad välja mõelnud ja kuidas inimesed on püüdnud maksudest kõrvale hiilida. Ühe maksu illustratsiooniks on joonistatud pilt, kuidas vanad roomlased istuvad pottidel püksid ripakil. Ühest teleteatri etendusest mäletan väidet, et pükse kandsid germaanlased, mitte roomlased. Osad inimesed on ilmselt siiski maksude maksmise üle uhked, kui otsitakse võimalusi ka muuks heategevuseks.

Paberite järjekord

Andsin ühes blogisissekandes mitu linki muudele võrgulehekülgedele. Sissekannet vaadati mitmest välisriigist. Tahtsin eestlastele soovitada, et nad ei läheks inglise keelele üle, välismaalased oskavad eesti keelt lugeda küll.

*
Lugesin ühte entsüklopeedia köidet. Olin umbes keskkohas. Mõtlesin, et kui ma loen kiirkorras entsüklopeedia läbi, siis ma saan sama pealiskaudse mulje kui ükskord Suitsu kogutud luuletusi kiirkorras läbi lugedes. Aga mingi mulje ma tol korral ikkagi sain, nägin vähemalt, milline on Suitsu luuletuste rütm.

*
Tõnu vaatas mu sahtli sisu. Olin sinna kogunud malepartiide ajaleheväljalõikeid ja ümberikirjutusi. Ütlesin Tõnule, et nende järjekorda ei tohi muuta, sest ma pole pannud kirja esimesi käike, vaid variandi esimese käigu. Oli küll juhtunud et ma neid vaadates polnud ise õiget järjekorda taastada viitsinud, vaid olin pannud mõne paberi kausta tagasi suvalisse kohta.

*
Olime Linnuonul külas. Meenutasin Linnuonule, et ükskord laenas ta meile raamatut "Must Kapten". Pidu sai läbi. Üks abielupaar oli enne meid lahkunud. Ema rääkis, et sellele abielupaarile ei meeldinud, et me nii suure perega peole tulime, mida näitab see, et nad otsustasid, et järgmisel suvel nad enam siinkandis ei ela.