laupäev, september 23, 2017

Pikk arvustus

Läksin välja kõndima. Kõndides tuli mulle meelde, et olen täna juba väljas käinud. Jätkasin sellest hoolimata kõndimist. Vastu tuli Pille. Pöörasin ringi, et koos temaga minna. Pärast rääkisin, et kõndisin täna kaks korda traditsioonilise ringi läbi. Siis tuli meelde, et koos Pillega tehtud ring oli lühem.

*
Lugesin "Loomingut". See oli muidu ilukirjanduse ajakiri, aga selles numbris oli rohkem muuteemalisi kaastöid. Arvustatud oli minu raamatut "Viimsed päevad". Arvustaja oli raamatut tsiteerinud, jättes osad sõnad vahelt välja. Varem oli väljajätteid tähistatud kolme punktiga, aga selles kirjutises mingite tähtlühenditega, millest ma aru ei saanud. Siis sain aru, et need tähed tähistasid seda, kelle väljajättega on tegemist. Minu väljajätted olid tähistatud lühenditega ja arvustaja enda tehtud kolme punktiga. Arvustaja kirjutas, et see raamat räägib eurovastastest, aga et arvustaja ei ole nende peale kuri. See raadiosaade kestis tund aega ja oli seega kõige pikem arvustus, mis ma ühegi enda raamatu kohta olin saanud.

Karmid sõnad

Viimati lugesin ajalehti üleeile. Jäi meelde, et üks keskerakondlane ütles teise valimisnimekirjaga liitunud erakonnakaaslaste kohta, et sõja ajal lastaks ülejooksikud maha. Tundub sobimatu võrdlus. Sõjas võideldakse elu ja surma peale, aga erinevad erakonnad ja valmisliidud võiksid teoreetiliselt teha koostööd ühise riigi või omavalitsuspiirkonna heaks. Muidu järgmiseks tuleb kellelegi meelde, et sõjas ei tulistata mitte ainult ülejooksikute, vaid kõigi vastaspoolel sõdijate pihta.

reede, september 22, 2017

Alustamine ja lõpetamine

Mõtlesin astuda doktoriõppesse ja jälle korralikult õppima hakata. Aga mulle tuli meelde, et mind ei võetaks vastu, sest mul on veel magistriõpe lõpetamata. Diplom oli küll käes, aga kõik asjad ei olnud veel tehtud. Siis tuli mulle meelde, et magistriõpe on lõpetamata ainult unenägudes, mis tekivad varasema aja kohta käivate mälestuste põhjal.

Koosseis tugevneb

Tänasel kiirmaleturniiril tulid esikolmikusse kolm mängijat, kes peaksid olema klubi üldse kõige tugevamad, kohal oli ka kaks järjest tugevamaks minevat noormängijat. Tulemused olid:

1. Trohhalev 6 p.
2. Põdersalu 5,5
3. Peebo 5,5
...
Runnel 3

15 minutit, 7 vooru, 14 osavõtjat

Vaadake Maleliidu koduleheküljelt Uusi mälestusturniiri juhendit. Paistab, et seal tuleb selgitamisele ka tänavune Tartu pika male meister, eraldi meistrivõistlusi vist tänavu ei järgne.

Kodus olen sel nädalal harjutanud kolmel õhtul, üks päev kirjutasin üles sellised käigud:

Kahingud õigustatud.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Rd4 5. Oa4 Oc5 6. Re5 0-0 7. Rd3 Ob6 8. Rf4 d5 (Siiani "Malekoolist".) 9. ed Le7+ 10. Rfe2 Og4 11. f3 Of5 12. 0-0 Rc2+ 13. d4 Ra1 14. Og5 h6 15. Oh4 Vad8 16. La1 Od3 17. Ve1 Oe2 18. Re2 g5 19. Of2 Rd5 20. Rg3 Lb4 21. Ob3 Od4 22. Od4 Ld4+ 23. Kh1+ c6 24. Lb1 Vfe8 25. Vd1 Lf2 26. Vf1 Lc5 27. Rh5 Ve2 28. Od5 cd 29. Rf6 Kg7 30. Rh5+ Kf8 31. Rg3 Vd2 32. Vc1 Lf2 33. Vg1 Vc2 34. a3 Ve8 35. Ld1 d4 36. Ld3 Ve1 37. Rf1 Vcc1 38. Lf5 Lg1+ 39. Kg1 Vf1++

neljapäev, september 21, 2017

Film arvutis

Isa lahkus oma toast. Istusin tema arvuti taha ja hakkasin sellega kirjutama. Ühel hetkel läks kogemata fail kinni. Ja mitte ainult see fail, vaid kõik kataloogid, mis üksteist hõlmasid. Püüdsin faili uuesti avada. Isa tuli samal ajal oma tuppa tagasi. Ma ei leidnud enam seda faili. Ütlesin, et see arvuti on võibolla minu jaoks ka keerulisem kui enda oma. Või on see keerulisem sellepärast, et failid ei ole minu sisestatud. Otsustasin, et proovin seda faili kätte saada viimati avatud failide loendist. Isa soovitas, et ma käivitaks hoopis filmi vanadest kreeklastest. Panin selle käima. Filmis räägiti, et inimesed on ikka riideid kandnud, aga vanadel kreeklastel oli kombeks olla tundide kaupa ilma riieteta. Näidati, kuidas riieteta kreeklased tänaval ringi kõndisid.

kolmapäev, september 20, 2017

Ajalooline Ajakiri 1/2017

„Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal“. 2017, 1 (159). Peatoimetaja Pärtel Piirimäe. 149 lehekülge.

Ajakirja kaanel on grupipilt Teise maailmasõja aegsetest Peipsi-tagustest sõjapõgenikest. Pildil on võõrad inimesed, aga suurem osa neist meenutavad mulle näo poolest mõnda konkreetset tuttavat.

Esimeses artiklis kirjutab Andres Tvauri Eestist leitud Rootsi 17. sajandi müntidest, toodud on rohkelt ka nende pilte. Mõtlesin, et ma olen näinud palju artikleid või uudiseid mündileidude kohta, aga ei tule meelde ühtegi nööbileidude kohta, kuigi nööbid on umbes sama suured. Raha peetakse ilmselt tähtsamaks ka siis, kui see on kuulutatud maksevahendina kehtetuks. Mündileide nimetatakse aareteks. Eriti paks kultuurkiht on prügimägedel, aga seal leiduvat nimetatakse prügiks. Leidub inimesi, kes prügis sorivad, aga neid hüütakse geoloogideks, mitte arheoloogideks. Kas eseme prügikasti viskamine on ühtlasi selle ajaloo prügikasti viskamine? Pabereid võidakse nimetada väärtpaberiteks või pühakirjadeks, aga ka makulatuuriks. Rauda võidakse nimetada vanarauaks. Kulda nimetatakse väärismetalliks, aga sõna vanakuld kokkukirjutatuna ei ole veel kohanud.

Ajakirjas toodud rahaühikud on öörid, aga et neil on kujutatud valitsejakroone, siis see näitab, et sõnad kuningakroon ja rahaühik kroon peaksid otseselt seotud olema. Krooniks nimetati ka Eesti raha, kuigi Eesti oli vabariik. Müntidega on visatud kulli ja kirja, see väljend tuleb ilmselt Vene keisririigi kahe peaga vapikotkastest. Rootsi müntidel on aastaarvud ja mündi väärtusnumbrid üksteisest raskelt eristatavad. Väärtusnumbritena on kasutatud ka murdarve, kuigi ma mäletan, et esimeses klassis me neid veel ei õppinud ja Rootsi ajal ei käinud üldse kõik inimesed koolis.

Teise artikli autor on Kari Tarkiainen, see kaastöö räägib samuti Rootsi ajast. Seda lugedes tuli mõte, miks vanasti ei olnud feminismi. Keegi oli toonud võrdluse taluperemehe kui juhiga. Tõepoolest, taluperemees ei olnud lihtsalt perekonnaliige, vaid ka majandusettevõtte direktor, direktorite käske täidetakse ka tänapäeval. Praegu on perekondadel ühiseid majandushuvisid säilinud, aga võidakse töötada raha teenimiseks erinevate direktorite alluvuses.

Tarkiainen kirjutab täpsemalt Põhja-Eesti aadli aastal 1561 Rootsile alistumisest. Mõtlesin, et Rootsile alistumine oli ühtlasi venelaste survele alistumine, nagu oli kahe isanda vahel valimine ka hiljem Rootsi alt Venemaa alla minek, Itaalia ajaloos Savoia Austria vastu saadud abi eest Prantsusmaale loovutamine, Türgi ajaloos Venemaa vastu saadud abi eest Inglismaale Küprose loovutamine ja paljude silmis ka Eesti Euroopa Liidu kui Venemaa alternatiiviga liitumine. Nagu praegustes demokraatiates võimul olevate parteide populaarsus tavaliselt väheneb, nii tekkis algul Rootsi alla minemist pooldanud baltisakslaste hulgas hiljem toetust Venemaaga liitumisele. Algul loodeti uutest valitsejatest head, aga baltisaklaste pettumuseks alustas Rootsi riik lõpuks mõisade reduktsiooni ja Vene riik venestamispoliitikat. Kuid Rootsi kuningale alistudes olevat ennast algul peetud edasi Saksa-Rooma, mitte Rootsi riiki kuuluvaks.

Hiljuti doktoritööd kaitsnud kursusekaaslane Karl Stern kirjutab valuutakontrollist 1930. aastate Eestis. Ta kinnitab järeldust, et krooni devalveerimine majanduskriisi ajal muutis olukorra kergemaks. Olen sellest kirjutanud Jaan Tõnissoni poliitika kiituseks ja võrdlusena Euroopa Liidu ühisrahaga seotud ohtude näitamiseks. Sterni artiklis keskendutakse riigi tehtud otsustele, mitte erakondade taotluste võrdlemisele. Aga kui kas valimiste, riigipöörde või revolutsiooni teel võib võimule tulla uus erakond, siis võidakse tehtud reforme vahel tagasi pöörata.

Viimases artiklite rubriigi kaastöös kirjutavad Aigi Rahi-Tamm ja Argo Kuusik sellest, kuidas sakslased Teise maailmasõja ajal Venemaa eestlasi ja venelasi Eestisse evakueerisid. Huvitav, kas keegi neist jõudis hiljem ka Läände. Keskkooli ajal kirjutasin kirjandustunnis ühe tehisrahvalaulu kassi söömisest, hiljem olen mõelnud, kas oli vaja sellisel teemal kirjutada. Aga ka selles ajakirjaartiklis kirjutatakse, et näljaga kasse söödi, seega võiks seda teemat ilukirjanduses pidada realismiks. Ma tean, et minu kirjandusõpetajale inimsöömise näited ei meeldinud, aga muidu kiitis ta Tammsaaret kui realismi esindajat rohkem kui Kafkat ja Hesset, kes olevat elule alla jäänud inimesed.

Ajakirjas kirjutavad veel Tiit Saare Narva vapist ning Anti Selart ja Olaf Mertelsmann kahepeale Norbert Angermanni 80. sünnipäeva puhul. Viimatinimetatud kaastööd on paigutatud rubriikidesse „Allikas ja kommentaar“ ning „Kroonika“.

Taim laual

Läksin suurde tuppa. Sealt läksin pimedasse oma tuppa tagasi. Seal magas Henn. Ta küsis mult, mida ma otsin. Läksin väiksesse kööki, et istuda arvuti taha. Aga arvutilauale oli keegi taimed tõstnud. Tõstsin taimepoti pesukuivatusmasina peale, et endale ruumi teha. Käed puutusid vastu taime lehti. Mõtlesin, et pean käed ära pesema, taimed võivad mürgised olla. Pesukuivatusmasina peal jäi taim ka kätele ette. Tõstsin ta seetõttu tagumise seina äärde. Jätsin käed esialgu pesemata ja istusin arvuti taha. Natukese aja pärast läksin vannituppa ja vaatasin peeglisse. Nägin, et mul on huuled siniseks läinud, seega võis taim tõesti mürgine olla. Keel ja sõrmeotsad hakkasid ka siniseks minema.

teisipäev, september 19, 2017

Veel keskkooliõpilaste valimisest

Kui hakata keskkooli lubamist otsustama keskmise hinde järgi, siis halvenevad õpetajate ja õpilaste vahelised suhted. Õpetajad ei oska täiesti objektiivselt hinnata, aga kui hindest midagi ei sõltu, võib talle eksimuse andestada. Aga kui hindest sõltub kogu edasine elu, võib andestada raskem olla.

Hinded võivad õppima motiveerida ja kui hindest sõltub rohkem, võivad need motiveerida rohkem. Aga sama moodi võib halb hinne õppimisisu ära võtta, sest asi tundub lootusetu, või siis hea hinne võib põhjustada vähem pingutamist, sest tundub, et kõik on niigi kerge. Hinde tähtsustamine võib panna ka rohkem ebaausaid võtteid kasutama.

Meie koolis võetigi keskkooli keskmise hinde alusel. Seetõttu tundsin juba üheksanda klassi alguses, et elu läheb pingelisemaks. Kui ma poleks saanud sisse oma kooli keskkooli, oleksin saanud minna mõne teise kooli omasse. Aga nüüd tahab haridusminister teha madala keskmise puhul võimatuks kõigisse keskkoolidesse astumise, siis peaks pinge olema veel suurem.

Võibolla on vajalik, et kutsekoolidesse kuidagi rohkem huvilisi saada. Aga sundus pole kõige parem huvi tekitaja. Õpilasi saaks motiveerida ka sellega, kui leida raha kutsekoolides stipendiumi maksmiseks või neid koole lihtsalt reklaamida. Kui inimesi hakatakse saatma kutsekooli vägisi, võib see anda tulemusena halvemad töötajad. Kui inimene tahab teha teistsugust tööd, aga ta suunatakse kutsekooli, siis hakkab ta hiljem töötama erialal, mida ta õppinud ei ole. Või tahab Keskerakond taastada ka Nõukogude aja töökohtadele suunamise?

Kui kooli põhieesmärk on õpetada, siis oleks ehk numbrilisest hinnangust tähtsam sõnaline tagasiside. Kui käisin koolis, siis vahel juhtus, et ei saanud küll maksimaalset hinnet, aga polnud ka ühtegi selgitust, mis on töö puudused. Sama moodi võiks hea vastuse korral kommenteerida, mille poolest see just hea on.

Arutelud koolis

Panin täna selga ülikonna ja läksin kooli. Kui hakkasin koolimaja neljandalt korruselt alla kõndima, tuli mulle trepil vastu Merle M. Tundsin ta ära, aga tere ei öelnud, sest polnud temaga kunagi palju rääkinud. Mõnes kohas ma sain inimestega rääkida, aga koolis mitte, sest siin oli liiga palju rahvast. Sõitsin käsipuu najal trepist alla, aga mitte liiga hoogsalt. Vastu tuli üks poiss, kes sõitis käsipuu najal üles. Andsin talle teed, seejärel läksin käsipuu najale tagasi. Jõudsin klassiruumi ja istusin Kristeri kõrvale. Panin lauale kommikoti, sest mul oli täna sünnipäev. Sellepärast oligi mulle kodus ülikond antud. Peale minu kandis loengutes ülikonda ainult üks kursusekaaslane, kes tegi seda alati. Varem oli olnud kombeks, et sünnipäevalaps jagab tunni ajal klassikaaslastele kommi. Aga mulle tuli meelde, et teised pole seda enam teinud, seetõttu mõtlesin, et ma jätan ka jagamata. Panin kommikoti laualaekasse. Ma võisin selle sinna unustada. Aga pärast oli vaja sinna ühe teise asja pärast vaadata. Ütlesin Kristerile, et kommi jagamine on algkooli komme. Krister vastas, et algkooli komme jah. Tunnis räägiti, et keegi oli nimetanud Tartut saareks, aga tegelikult on Tartu poolsaar. Seletasin, et Emajõgi teeb sikk-sakke. Ja Emajõe ja kanali vahel on saar, kuigi mõnest kohast on see maaga ühendatud. Kristina meenutas, mida mina olevat ükskord teinud. Ma poleks temaga muidu rääkima hakanud, aga nüüd vastasin, et mina pole seda teinud. Õpetaja ütles, et ta peab sõnaraamatust järele vaatama, sõna 'sea' tähendab vist midagi roppu, sest keegi oli öelnud 'seamees'. Õpilased seletasid, et 'sea' on inglise keeles meri. Rebisin enda väikse varba küünt, aga ülemise otsa asemel eemaldus alumine. Nüüd võis küüne tagasi kasvama hakates vana küüne alles jäänud osa ette jääda. Rebisin ka teisi varbaküüsi, neil sain kätte ülemise osa.

esmaspäev, september 18, 2017

Segakaustikud

Uurisin eile ülikooli ajalookonspekte. Ühes kaustikus oli erinevaid asju, nii ülikooli ajal ajalooraamatute põhjal kirjutatud konspekte, joonistusi, spordikommentaatorite naljakaid ütlusi kui ka keskkooli keemiaeksamiks valmistumisel üles kirjutatu. Lugesin eksamipiletit alkaanide ja nende ühendite kohta. Alkaanide hulka kuulub ka metaan, mida kasutatakse küttegaasina. Alkaanidest saab moodustada homolooge. Kergemad on gaasilised, keskmised vedelad ja raskemad tahked. Aga kõik ei lähe keemias lineaarselt, sest lõhnavad ainult vedelad, nii gaasilised kui ka tahked on lõhnatud. Ei tea, miks see nii on, kui lõhna tuntakse nina, mitte keelega. Mõtlesin, et keemia ja füüsika vahel on erinevusi. Füüsikas on suurematel kehadel suurem külgetõmbejõud, aga keemias vastupidi ei loo sidemeid aatomite vahel mitte suured aatomituumad, vaid väiksed elektronid. See läheb küll samuti füüsika alla, et suuremad aatomituumad on lausa ebapüsivamad ja lagunevad laiali.

Selline segateemaline kaustik on nagu ajakirjad "Akadeemia", "Horisont" või "Vikerkaar". Kõik sellist teemade segamist ei mõista. Ükskord kui kirjutasin erinevaid aineid samasse kaustikusse, võeti mul selle eest ühe aine juba välja pandud veerandi hinne alla. Tollel kaustikul oli küll ka see puudus, et seal võis olla palju vigu, sest tunnis esitati materjali tahvlil või slaididel, aga seda ma hästi ei näinud. Mõni võibolla ütleks, et siis oleks pidanud sagedamini silmaarstil käima, aga ma pole uute prillidega ka hästi tahvlile näinud, enne prillide saamist nägin paremini.

Arusaamatu kuulutus

Pidime täna ära kolima ja enne seda pidime minema peole. Ma hoidsin silmi kinni edasi ja keeldusin peole kaasa minemast. Kui peolised olid läinud, rääkisin ühele mehele, et ma olen sellega leppinud, et kunagi tuleb teise kohta kolida, aga ma tahan kolida otse kodust, mitte peolt. Nendel, kes enne peole läksid, jääb viimane kolimiseelne mälestus halb.

*
Pidime varsti väiksemasse korterisse kolima. Praegu elasime heas korteris. Praegu olid magamistubade vahel tühjad ruumid, aga uues korteris oleks magamistoad olnud kõrvuti.

*
Stendil oli kuulutus maleturniiri kohta. Selle kohta öeldi, et kirjas on, et osad voorud ei toimu, aga sellest hoolimata on toodud nende voorude kellaajad. Vaidlesin vastu, et minu meelest see sõna ei tähenda vooru ärajäämist. Kuulutus oli võõrkeeles ja asjassepuutuv sõna ei olnud üleni näha. Vaatasin ühes ruumis kuulutust lähemalt, hoides seda käes. Seejärel panin kuulutuse riiulisse.

pühapäev, september 17, 2017

Petlik vaba liin

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 a6 5. Oc6 dc 6. Re5 Re4 7. Re4 Ld4 8. 0-0 Le5 (Siiani "Malekoolist".) 9. Ve1 Oe6 10. d4 Ld5 11. Of4 Od6 12. Rd6 cd 13. b3 Vd8 14. c4 Lf5 15. Og3 0-0 16. Ld2 Vfe8 17. Lb4 Vd7 18. Od6 Ved8 19. c5 Od5 20. Ve5 Lg4 21. f3 Of3 22. Ld2 h6 23. h3 Lg6 24. Vf1 Od5 25. Vfe1 f6 26. Ve7 Kh7 27. Vd7 Vd7 28. Ve8? Le8 0:1

Isiklik voolumõõtja

Oli saksa keele tund. Õpetaja andis koduse ülesande, et tuleb kirjutada töövihikusse harjutust. Ütlesime, et meil ei ole tänavu aastal töövihikut. Õpetaja selgitas, et tuleb kirjutada eelmise aasta töövihikutesse. Vaidlesime vastu, et selle me kirjutasime juba eelmisel aastal täis. Mõtlesin, kuidas kodus kirjutada.

*
Tänaval kõndis minu ees rühm noori, kes tundusid olevat agressiivsed. Jõudsin koos isaga suvilasse. Enne sealt lahkumist vaatasime voolumõõtjat. See näitas eraldi minu kasutatud elektrit. Ketas liikus edasi aeglaselt. Aga pärast seda, kui ma voolumõõtjal ühte kohta puudutasin, hakkas ketas keerlema kiiresti. Nii oli nüüdne näit vale. Isa vaatas seda voolumõõtjat.

Väsimus ja anne

Eilses "Sirbis" esineb jälle mõte, et heale kirjanikule olevat kirjutamine raskem kui halvale kirjutajale. Sel korral kordab seda mõtet Viivi Luik, viitega ühele saksa kirjanikule. Olen sellele väitele varemgi vastu vaielnud, nüüd mõtlesin asja uuesti üle. Ühe psühholoogiaraamatu järgi jaguneb väsimus emotsionaalseks, füüsiliseks ja vaimseks. Ma arvan, et heale kirjanikule võib kirjutamine tõesti vaimselt väsitav olla, kui ta pingutab aju hea tulemuse nimel rohkem ja ei pea niiviisi päeva lõpuni vastu. Aga kirjutama hakkab ta sellepärast, et tal on emotsionaalselt suurem soov kirjutada. Jooksmise olümpiavõitja on ilmselt jooksu lõpul füüsiliselt väsinud, sest ta pingutab maksimaalselt. Sama väsinud võib olla treenimata jooksja, kes saavutab küll palju halvema aja, aga kiiremini liikuda lihtsalt ei suuda. Aga olümpiavõitja emotsionaalne rõõm jooksust paistab olevat suurem, et ta üldse vabatahtlikult treenima ja võistlema hakkab ja kuna teda tulemuse eest ka tunnustatakse. Mul on prillid võibolla sellepärast, et palju lugemine on silmadele füüsiliselt väsitav olnud, aga see näitab ka, et mulle on olnud emotsionaalselt tähtis palju lugeda.