neljapäev, detsember 08, 2016

Kanali vööndid

Mul oli arsti aeg sellisel päeval, kui ma ei saanud minna. Sinnani oli veel natuke vähem kui nädal aega. Leidsime, et parem on helistada arstile kohe, et sel päeval ei saa minna, sest mida varem helistada, seda tõenäolisem on, et saab kellegi teisega aja ära vahetada. Ema helistas minu eest, aga arst ei võtnud vastu. Ütlesin, et see, et ta vastu ei võta, ei tähenda, et ta tööl ei ole. Tal ei ole kogu tööpäev vastuvõtu aeg, vastu võtab ta tavaliselt kell 1. Praegu veel nii palju ei olnud. Läksin kõndisin kanali ääres. Mujalt oli lumi ära sulanud, aga kanalil sulas aeglasemalt. Sellest oli osa jää ja osa vee all. Kanalil olid erineva veetaseme kõrgusega vööndid. Üks laps tuli ka kanali äärde kõndima. Ta astus sügavatesse lompidesse, nii et jalanõud said üleni märjaks. Ta hüüdis mind appi: "Simo!"

kolmapäev, detsember 07, 2016

Viimases reas

Istusin auditooriumi viimases reas Kristeri kõrval ja ootasin vene keele tunni algust. Tund hakkas pihta. Mulle tuli meelde, et ma olen teisest rühmast, mille tund on klassis 112. Aga kui ma sinna nüüd hilinemisega läheks, siis saaks Velleramm võibolla hilinemise pärast pahaseks. Pealegi oli klassis 112 minu koht teises pingis, aga mulle meeldis viimases reas rohkem istuda. Selle tunni õpetaja, kus ma olin, andis mulle lugemiseks ühe kirjaliku materjali. Lugesin näidatud koha trükisest läbi ja tahtsin siis materjali minust paremal istuvale õpetajale tagastada. Aga õpetaja ütles, et see tuleb edasi saata. Andsin siis minust vasakul istuvale Kristerile, näidates, kust täpselt tuli lugeda. Minu ees istus Kristin. Ta võttis ühe minu vihiku enda kätte. Ükskord olin juba näinud, kuidas tema käes olid minu paberid. Siis ta oli öelnud, et võttis need kätte kogemata, aga täna võttis ta selle vihiku täiesti avalikult ja sihilikult. See, kes oli vihiku võtnud, oli Merje. Ta kirjutas selle parandusi täis ja siis andis tagasi. Ütlesin ühe paranduse kohta, et sellist ma olen varem ka näinud. Seda öeldes ma polnud veel praegu tehtut üles leidnud, aga siis leidsin. Arvasin, et sõna "ema" on muudetud sõnaks "temake", aga nüüd nägin, et hoopis sõnaks "kenake".

teisipäev, detsember 06, 2016

"Akadeemia" 2015-2016 ajaloost

"Akadeemia" 12/2015 - 11/2016, loetud pisteliselt.

"Akadeemia" on segateemaline ajakiri ja ilmub sageli, 12 korda aastas, seetõttu ma pole numbreid läbi lugenud, aga olen püüdnud lugeda igast numbrist midagi, eelistatavalt ajalugu, vahel ka muud.

Vaadeldud perioodil üks artikkel oli tsensor Jõgeverist, autoriteks Vello Paatsi ja Kristi Paatsi. Tuglas kirjutas omal ajal Jõgeveri päevikute põhjal ajalehetoimetaja Grenzsteini kohta väga kriitilise raamatu, hiljem on Jaanus Arukaevu püüdnud Grenzsteini rehabiliteerida. Nüüd Paatsid leiavad, et Tuglase kirjapandu on endiselt kaalukam kui Arukaevu jutt. Ma ei poolda kõiki Arukaevu väiteid, aga minu meelest Grenzstein oli valinud endale kasulikuma elukutse kui Jõgever. Ajalehed on vajalikud, aga kas ka tsensor?

Aastakäigu kõige huvitavam kaastöö oli Rein Taageperalt. Seal oli toodud Taagepera ja ERSP-laste Laulva revolutsiooni aegse jutuajamise lindilt mahakirjutus koos kommentaaridega. See on huvitav nii sellepärast, et see oli Eesti ajaloos pöördeline aeg, kui ka minu jaoks selle poolest, et need olid minu kujunemisaastad. Taagepera ütles tol ajal, et tema süda on ERSP-s, pea Rahvarindes ja ta korjab välismaal Muinsuskaitse Seltsi jaoks raha. See iseloomustab tollast olukorda, kus sai kuuluda mitmesse poliitilisse organisatsiooni korraga ja eestlastel oli ühine vaenlane. Taagepera on ka hiljem erakondi vahetanud, vahel peetakse sellist käitumist tuulenuusutamiseks.

Kaarel Piirimäe kirjutas midagi umbes sama ajalooperioodi kohta. Jäi meelde, et ta nimetas rumalaks arvamust, nagu oleks taasiseseisvumine olnud paratamatu. Lennart Meri jälle pidas kummalisteks sovetolooge, kes ei näinud ette Nõukogude Liidu lagunemist. Vahel võib vähemintelligentse inimese ennustus osutuda intelligentsema omast õigemaks, kumb on sel juhul rumalam?

Indrek Jääts kirjutab vepslaste arvu kõikumisest erinevatel Nõukogude Liidu rahvaloendustel. Mõnel rahvaloendusel see järsult vähenes, hiljem jälle suurenes, mis kinnitab veel kord, et võltsiti ka fakte. Jääts leiab, et praegu on vepslaste olukord parem kui Nõukogude ajal. Mõnest muust allikast olen kuulnud, et soomeugrilaste ümberrahvustumine käib praegu veel kiiremas tempos. Kui maailma üldine suundumus on linnastumine, siis linnades peaks ju olema oma keelt raskem säilitada, samuti vabaduse suurenemise korral ei pruugi oma keel enam nii kallis tunduda.

Viimases numbris ilmus tõlgitud artikkel hoolekandest Vana-Roomas. Seda nimetatakse rohkem uusaegseks nähtuseks. Sorokini järgi on uuemas ajaloos valitsenud rohkem lepingulised või sunduslikud suhted ja keskajal oldi perekondlikumad, perekond hoolitseb oma liikmete eest rohkem, vanaaja jagab Sorokin erinevateks perioodideks. "Akadeemia" järgi ei olnud Vanas Roomas vaesuse mõistet. Mulle tulevad meelde Rooma riigi territooriumil kirjutatud Piibli katkendid, et õndsad on need kes on vaimust vaesed, teises tõlkes vaimus vaesed, või see, kuidas Jeesus mõõtis annetuse suurust protsendiga inimese kogu varandusest. Praegusel ajal kutsutakse üles säästmisele.

Ameerika presidendid

Ühes riigis peeti ühte looma. Kui loom oli saanud peaaegu aasta vanaks, hakkas ta teisi loomi murdma. Inimesed hakkasid tema eest põgenema. Kokku põgenes üheainsa looma eest veerand miljonit inimest. Ühe inimese eest oli varem põgenenud sama palju.

*
Ameerikal oli uus president. Ta kõndis mööda tänavat ja kommenteeris inimeste välimust. Ühel naisel oli sall kaelas ja president ütles, et sellel naisel on nabanöör ümber kaela. Öeldi, et president teeb kogu aeg nalja. Mõtlesin, et võibolla ta valiti Obamale vastukaaluks, sest Obama oli kogu aeg kurb. Ütlesin, et valime Kristeri ka presidendiks, siis on igas riigis ühesugune. Tegelikult Krister oli teinud nalja algkoolis, hiljem võibolla enam ei teinud.

esmaspäev, detsember 05, 2016

Diktatuur ja male

"KGB mängib malet". Boriss Gulko, Juri Felštinski, Viktor Kortšnoi, Vladimir Popov. Vene keelest tõlkinud Toomas Huik. Tammeraamat, 2012. 174 lehekülge.

Nõukogude Liidus oli male populaarne nii sellepärast, et mängus oli lubatud oma peaga mõtlemine, kui ka sellepärast, et Nõukogude maletajate ja muude sportlaste edu teenis riigi propagandistlikke huve. Võitluses maailmameistritiitlite pärast kasutati aga lubamatuid võtteid. Nõukogude võimu soosik Karpov pidi mängima kaks maailmameistrimatši Kortšnoiga, kes oli Nõukogude Liidust põgenenud. Kui oleks võitnud Kortšnoi, siis olevat olnud plaanis ta tappa. Seda kinnitab kaudselt ka ajalooajakiri "Tuna", kus kirjutati Nõukogude seadusandluse paragrahvist, mille järgi riigist põgenejatele oli ette nähtud pikk vanglakaristus või surmanuhtlus. Seega oleks teoreetiliselt saanud Kortšnoi hukata ka kaotuse korral. Võim mitte ainult ei eelistanud Karpovit, vaid Karpov tegi ka ise aktiivselt KGB-ga koostööd. Seda on valus lugeda, sest Kasparovi ja Karpovi vahelistes matšides olin Karpovi poolt. Kuigi Kasparovil erinevalt Kortšnoist õnnestus maailmameistritiitel võita, olevat võimud ka Karpovi-Kasparovi matšide ajal soosinud Karpovit. Karpov on andnud meeldivaid intervjuusid ja olen tema eeskujul mänginud teatud Caro-Kanni ja Prantsuse kaitse variante. Raamatus iseloomustatakse Karpovit, et ta on väliselt vagur ja naiselikult kõrge häälega. Aga ma arvan, et hea seegi, kui vähemalt inimese väline käitumine on meeldiv, kui salajane tegevus ei ole veel teada, siis võib avaliku tegevuse positiivsest osast eeskuju võtta. Ja ma ei pea Karpovi avanguvariantidest ka edaspidi loobuma, sest Caro-Kanni kaitset mängis minu juba varasemate teadmiste põhjal ka teine Nõukogude võimu ohver Gulko.

Gulko võitles aastaid õiguse eest Nõukogude Liidust Iisraeli kolida. Ta pidas selleks näljastreike ja tegi meeleavalduste katseid. Võitlus jätkus veel ka Gorbatšovi aja alguses. Mina olen olnud inimeste liiga suure rändevabaduse vastu, aga minu poolest väike arv inimesi võib kodumaad vahetada. Gulkol oli elu Moskvas pealegi veel selle poolest vastik, et ta teadis, et iga tema sõna kuulatakse pealt. Võitlust ühe inimese heaolu pärast ma ei pea küll nii õilsaks eesmärgiks kui ühes riigis okupatsiooni lõpetamise eest peetud võitlust, aga meeleavaldamise õigus peab inimestel olema.

Gulkole tundub, et näljastreik parandab malevormi. See tundub kahtlane, minu meelest on tühja kõhuga raskem mängida.

Raamatus kirjutatakse, et Nõukogude Liidus ei suhtutud juutidesse hästi. Ükskord kui nimetasin Karpovit venelaseks, parandati, et ta on juut, aga selles raamatus peetakse Karpovit erinevalt tagakiusatutest venelaseks.

Õppeaja venimine

Tegin Rosenbergile eksamit. Ütlesin, et talupoegadel oli kuldraha. Rosenberg ütles, et see on vale. Parandasin, et hõberaha. Rosenberg nimetas kokku minu kolme ütlust valeks. Parandasin need kõik ära. Pikalt ta mul vastata ei lasknud, vaid ütles, et nii väikeste teadmiste korral paneb ta kolme. Vastasin, et ma teadsin kõike, ma ajasin ainult segi. See on mul pärast aastat 1995 esimene kolm. Magistrieksam oli C, mitte kolm. Pärast eksamit mõtlesin, et kolme sain ma täna vist sellepärast, et ma olen magistriõppes juba kaua olnud, siis hakatakse mind rumalamaks pidama. Ma oleksin nagu mõnel varasemal korral halvemini vastanud ja parema hinde saanud. Võibolla ma eksisin täna varasemast rohkem sellepärast, et varem ma ainult õppisin, aga nüüd eksamieelsel päeval ma kõigepealt tegin tööd ja alles pärast tööpäeva lõppu hakkasin õppima, mistõttu pea oli väsinum.

*
Pärast Rosenbergi eksamit oli mul puudu veel ainult kümme ainepunkti. Aga magistriõppe aeg hakkas täis saama. Pidin tegema veel riskianalüüsi ja mõned eksamid. Läksin klassiruumi 112 ukse taha, kus pidi algama vene keel. Nägin, et mõned eakaaslased nagu Peep on samuti veel magistrandid ja lähevad Vellerammi tundi nagu palju aastaid tagasi. Aga mina polnud veel isegi nii kaugele jõudnud, et tundi minna. Kõndisin selle ajaloo õppehoone neljanda korruse koridori. Mõtlesin, et ma pean magistritöö lõpetamiseks vist akadeemilise puhkuse võtma, muidu mind eksmatrikuleeritakse. Ma olin kirjutanud magistritöö mustandeid kahel natuke erineval teemal, alguses ühel ja siis teisel, ma ei teadnud, kumma põhjal magistritööd lõpuni viia.

pühapäev, detsember 04, 2016

Lõpuni mängimine

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 (Siiani nagu Smõslov-Keres) 30. Lc2 Rd6 31. Vab1 Va6 32. Rc5 Vb6 33. Vb6 Rb6 34. e4 Oc4 35. ef ef 36. Re6 Ve8 37. Rc5 Ve1+ 38. Oe1 Le7 39. Oa5 Rd5 40. Ld2 b6 41. Ob6 Rb6 42. a5 Rd5 43. a6 La7 44. La5 Rc7 45. f4 gf 46. gf Ob5 47. h3 Ra6 48. Ld8+ Kh7 49. Ld6 Rc5 50. dc Lb7 51. Lf6 Ld7 52. h4 Ld1+ 53. Kh2 Ld7 54. h5 Lg7 55. Ld6 Lg4 56. Oc6 Oc6 57. Lc6 Lf4+ 58. Kg1 Le3+ 59. Kf1 Lc1+ 60. Ke2 Lc4+ 61. Ke3 Lc3+ 62. Kf4 Ld4+ 63. Kf5 Lf2+ 64. Ke5 Lg3+ 65. Kd5 Lf3+ 66. Kd6 Lf4+ 67. Kd7 Lf7+ 68. Kc8 Lf5+ 69. Ld7+ 1:0.

Raadio ja muusika

Eilses Vikerraadio saates rääkis keegi umbes minu mõtteid, et raadiojaamad lasevad liiga palju ja liiga juhuslikku muusikat. Kõneleja arvas, et igaühte huvitab oma muusika ja küsis, kas peab üldse kogu aeg muusikat kuulama. Minu meelest võiks ka olla üks raadiojaam, mis ei lase üldse muusikat, vaid kogu aeg jutusaateid. Mulle meeldivad küll lemmiklaulud ja lemmikansamblid, aga suurem osa muusikast vähemalt praeguses vanuses mitte. Muusikat laskvad raadiojaamad on küll ka vajalikud, et laule tutvustada, muidu ei tea, mida ise otsima hakata.

laupäev, detsember 03, 2016

Lumi jälle maas

Novembris oli kanalil nii paks jää peal, et inimesed kõndisid seal peal ja läbi ei kukkunud. Vahepeal sulasid ära nii lumi kui ka kogu kanali jää, nagu poleks seda olnudki. Nüüd on ilmad jälle külmemaks läinud ja uus lumi maha sadanud. Eile kirjutasin blogi rubriigis "kommentaar" sellest, et ujumine mulle eriti ei sobi. Aga suusatamine meeldib hoopis rohkem. Talvel on kanali ääres minu aeg. Eile kirjutasin veel sellest, kuidas algkooli ja põhikooli klassis meeldisid mulle füüsiliselt nõrgemad klassivennad rohkem. Tegelikult jälgisin samal ajal ka spordivõistluste ülekandeid, kus tahtsin, et vähemalt neil, kellele ma kaasa elasin, läheks hästi. Mulle ei meeldinud küll sportlased esimeses järjekorras selle järgi, kes on kiirem või aeglasem, vaid mis riiki nad esindasid. Aga natuke mõjutasid suhtumist ka muud tegurid, nagu sportlase või tema riiete välimus, nime kõla või saadud medalite arv.

Kui täna suusatama läksin, siis oli nõrk lumesadu. Kanali juures mulle ei meeldinud, et seal olid paugutajad. Seetõttu valisin sellise raja kanali esiküljel, et ei peaks neist mööduma. Kui teist pidi tagasi sõitsin, siis tulid nad mulle ikkagi vastu, aga nende kiituseks peab ütlema, et vähemalt sel hetkel nad pauku ei teinud. Läksin tegin teise ringi kanali tagumisel küljel. Esimesel küljel olin sõitnud täpselt samu jälgi mööda kahes suunas, aga teisel küljel tagasi keerates ma ei pannud raja hargnemise kohta tähele, seetõttu sõitsin ringikujulisemalt ehk kanali kahel küljel kokku kolme rada pidi. Ühtegi teist suusatajat ma ei näinud, küll aga jalutajaid, jooksjaid ja isegi jalgrattureid. Mul oli teist korda sel hooajal probleeme suusa jalast saamisega, aga nüüd ma vähemalt teadsin, et lõpuks peaks see õnnestuma. Suusakepiga ei õnnestunud jääd katkise kinnituskoha vahelt piisavalt palju välja puhastada, aga siis meenus, et olin blogis kirjutanud, et võiks proovida ka suuskade kandmiseks kokkupaneku klambrit. Sellega kraapima hakates sain suusa kiiresti alt. Võibolla mulle hakkaks ujumine ka rohkem meeldima, kui ma seda rohkem prooviks, aga kas peab kõiki alasid harrastama? Lapsena käisin nii suusatamas kui ka ujumas, siis meeldis ka suusatamine rohkem, kuigi mõni hetk ujumise juures oli meeldivam kui ma eile nimetasin.

Teatrietenduse kuulamine

Teatrietendusel mängisid kaks naist, et nad elavad koos. See tuli sellest, et mina olin kaalunud ühe naisega koos elamist. Naiste kohta öeldi, et nad jätavad asja pooleli. Sellega peeti silmas, et mina olin asja pooleli jätnud. Vältisin näitlejate poole vaatamist, selle asemel kuulasin nende juttu kõrvaga. Lamasin kõhuli ja tegin jalgadega õhus omapärases rütmis liigutusi. Kommenteeriti, mida minu suhetest erinevate naistega arvatakse. Olin enne vaadanud, et mul on püksid halva asjaga koos, aga nüüd vaatasin, et see on jahu. Kodus räägiti, et üks tuttav vana mees oli minu nime kuuldes suurde ärevusse sattunud. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et ta on minu salapärase sisuga raamatuid lugenud.

reede, detsember 02, 2016

Jälle mängimas

1. Trohhalev 10 p.
2. Raidväli 9
3. Metsoja 8
...
Runnel 5

12 osavõtjat, 11 vooru, 11 minutit.

Ma polnud päevakeskuses kaks kuud käinud, kuigi käisin vahepeal AVRO turniiril. Detsembris ehk mängin iga nädal, sest peaksid lähenema Tartu meistrivõistlused pikas males, sinna peaks medalit kaitsma minema ja selle jaoks oleks mängupraktikat vaja. Vahepeal ei leidnud ma võistlustel osalemiseks aega, muidu poleks nädalas viit päeva tõlkida jõudnud, aga see nädal mõtlesin, et võin tõlkida ka ainult neljal päeval, raamatu lõpp nagunii läheneb. Tänaseid mänge iseloomustas, et mängude esimene pool läks paremini kui teine pool.

Ei taha ujuda

Eilses "Postimehes" kirjutati jälle sellest, et kehalise kasvatuse hindamine tuleks muuta võimetega arvestavamaks. Võibolla tuleks koolides hinnete panemine üldse ära lõpetada? Ma pole rahul sellega, et ma näen siiamaani unes, mis hindeid mulle pannakse, aga unenäost ei selgu, mida ma olen kontrolltöösse kirjutanud, mis selle hinde tingis. Koolis ütleks kaugushüppe pikkuse mõõtmine rohkem kui selle hindeks teisendamine.

Artiklis kaheldi kaugushüppe tähtsuses, aga peeti eluliselt vajalikuks ujumisoskust. Mul läheb küll kaugushüppe oskust rohkem vaja, see aitab lompidesse astumist vältida. Ujuma ma lihtsalt ei lähe ja kui läheksin, oleks just minek eluohtlik. Koolis olid ebameeldivad kohustuslikud ujumistunnid, mille järel klassivennad arvasid, et võivad mulle karjana kallale tulla, sest neile tundus, et ma ei tee kaasa. Kui mul mõnes muus õppeaines oli õppimata, siis polnud sellest mingit probleemi. Võis olla õpetajaga, aga mitte õpilaste vahel. Teistes ainetes kaasõpilased pigem halvustasid seda, kes liiga palju õppis. Või võibolla esines kõiki variante, mulle endale meeldisid rohkem need klassivennad, kes olid targemad ja füüsiliselt nõrgemad.