laupäev, mai 21, 2005

Keiser Julianus

Täna oli Leo Metsari neljanda Julianuse-teemalise raamatu esitlus. Autoriga olen ma mänginud peamiselt natuke malet. Vähemalt tookord pidi ta mulle aega ette andma ja võitis sellest hoolimata. Välimuselt meenutab ta vähemalt mulle kahtlaselt teist roomlast, kes luges ülikoolis Rooma ajalugu. Raamatute kirjutamist põhjendati sellega, et Eestis polnud enne neid ühtegi antiigiteemalist romaani. Mul tekkiski seos vaid Karl Ristikivi "Imede saarega", kus on hästi nõrk seos antiigi pärandiga ja tegevus on nii kalendri järgi kui ka sisuliselt paigutatud hilisematesse aegadesse. L. Metsar oli enne esitlust öelnud, et tema enam oma elus järgmist romaani kirjutada ei jõua, aga täna räägiti talle, kuidas ta võiks veel viienda osa kirjutada, millega ta nõustus. Jaan Unt võrdles oma kõnes raamatus kirjeldatud aegu tänapäevaga, et mõlemal juhul on toimunud suur võitlus kujude ümber. Tänapäeval võivat aeg kiiremini edasi minna globaliseerumise mõttes, aga mitte üksikisiku jaoks.