laupäev, juuni 25, 2005

Lõhn

Täna magasin kaua, aga praegu on tunda väsimust. Arvatavasti kurnasin eile aeglase lugemisega aju ära. Unes nägin, et kellelegi või millelegi taheti lõpp teha, aga mina polnud nõus, sest sellel oli maailma parim lõhn. Õigemini mitu erinevat head lõhna. Kui ma enam lõhna ei tundnud, jäin lõpu tegemisega nõusse. Siis ehitati see ümber laiaks ja kandilisemaks.

Oli üks selline unenägu, nagu neid mõne aasta eest oli rohkem, kus karjusin ette pika teksti. Keemia tunnis tuli kontrolltöö. Mina polnud enam keemia tundides üldse õpetaja juttu kuulanud. Õpetaja tahtis, et ma enne kontrolltöö kirjutama hakkamist näitaksin ühe ülesandega tahvlil, kas ma üldse oskan midagi. Siis alustasingi karjumisega. Keeldusin ülesannet lahendamast, öeldes, et oskan küll, aga ma pole kõiges kindel. Õpetaja arvas, et ma ei tea midagi. Selle peale karjusin, et tean küll, ühest valemist tuleb teine tuletada. Seletasin, kuidas see tuletamine käib, aga jätsin pooleli. Õpetaja arvas, et ma edasi ei oska. Karjusin, et see ei ole nii.

Ühes unenäos kirjutasin isamaalise luuletuse, aga ei julgenud seda avaldada, sest ei teadnud, kas mul tuli lihtsalt meelde kellegi ärkamisaegse tegelase luuletus, või olen ma ise selle autor, või on selle autor Langemets, kellega kirjutamise ajal rääkisin. Üks võimalus oli avaldada see nii, et märkida mind ja Langemetsa mõlemat autoriteks.

Ühes unenäos oli ühe maja õuel silt, et seal on kuri koer. Teine silt oli pandud nii, et seda näeks hiljem. See ütles, et nad ei saa sellega (kurja koeraga) riskida ja kasutavad tõhusamaid vahendeid. Tundus, et tõhusamad vahendid on need, et igal uksel on mitu lukku.

Viimases unenäos räägiti, et Hispaanias tantsitakse tantse, mida õpetatakse, aga neid on võimalik tantsida ka ilma õppimata. Üks tüdruk ütles selle peale, et ta on Hispaanias tantsinud ja kus. Talt küsiti, milline seal õhkkond oli. Ta vastas, et kõik tantsisid ja paljud lobisesid vahet pidamata. Nüüd nägin seda kohta ennast. Seal oli selline traditsioon, et kõigepealt oli laval üks tantsija, rahvas istus saalis toolidel. Seejärel tuli lavale tantsijaid juurde. Lõpuks tantsisid toolide vahel kõik saalis olijad. Mõtlesin, et mittehispaanlased, kes täpselt kombeid ei tunne, võivad ühel päeval hakata ka kohe algul toolide vahel tantsima.

(Kirjutades väsimustunne vähenes.)