laupäev, juuli 23, 2005

Haihtunud rekord

Täna võis unenägude arv olla rekordiline, aga ma ei jätnud neid meelde, sest õhtul kahtlesin, kas ma veel edaspidi midagi internetti kirjutan. Meelde jäi selline unenägu, kus trükkisin oma urimistöö välja ja läksin sellega otse kaitsmisele. Kaitsmine toimus Inglismaal, sellepärast ma ei teadnud, kas pean rääkima eesti või inglise keeles. Lootsin esimesele variandile. Kui mind äratati, et ma rääkima hakkaks, olin esialgu nii unine, et ei suutnud jutuga kohe pihta hakata. Kaitsmine lükati edasi, sest olin trükkinud töö välja vaid ühes eksemplaris, kui vaja oli kahte, ja leheküljenumbrid olid ühe võrra nihkesse läinud. Hoolimata sellest, et nii jäi mul esialgu lõpetamata, läksin sama päeva õhtul koos teiste klassikaaslastega lõpupeole. Teises unenäos olin liitunud paragrahv ühe listiga, kuhu kirjutamisega ma tegelesin. Kirjutasin sinna, et peale sellega liitumist ei taha ma enam sellistesse kohtadesse nagu ee.euro kirjutada, sest seal on inimesed isegi põhiseisukohtades eriarvamustel ja kõik argumendid tuleb iga kord uuesti läbi mõelda.