reede, juuli 29, 2005

Mussolinism

Ühes unenäos nägin pikemalt korvpallimängu kooli saalis. (Päriselt selles saalis enam palli ei mängita. Nüüd on see puhtalt aktuste jaoks.) Mäletasin, et eelmistes mängudes olin söötnud Lauri H-le korvi alla ja tema oli siis palli korvi pannud, aga nüüd läksid mul söödud mööda. Korve sai sisse ainult vastasmeeskond. Kõik valge särgiga mängijad olid ühes meeskonnas, musta särgi kandjatest oli selles ainult Artur.

Kooliga seoses nägin, kuidas läksin kooliraamatukogu ukse ette, kus vanad inimesed istusid ümber laua ja rääkisid valminud filmist. Üks neist arvas, et Mart Laar oli filmis kasutamiseks liiga erakondlik, samas ta teiste erakondade esindajatest seda ei arvanud.

Istusin Vabaduse puiesteel pingil, minust paremal istus üks mees ja temast paremal üks tüdruk. Mees rääkis inimeste ärasöömisest. Natukese aja pärast läksin koos selle tüdrukuga kahekesi edasi. Ta ütles, et nüüd saab ta aru, et kui mees küsis talt, kas tema sõrmuse saab sõrmest ära ka võtta, oli see ka osa ärasöömise teemast. Oli karta, et mees hakkabki kedagi ära sööma.

Veel tahtsin koolist enne tundide lõppu ära minna, aga oodata veel ühe tunni, et selguks, kas antakse raha raamatu väljaandmiseks, mille tegemises olin osalenud. Edasi mõtlesin, et kui see seni pole selgunud, ei selgu see arvatavasti ka järgneva tunni jooksul. Vaatasin oma päevikut ja nägin, et keegi oli sinna salaja järgmise nädala neljapäeva viimaseks tunniks kirjutanud mussolinism ja lisanud märkuste lahtrisse kirevaid pilte. Mõtlesin, et ma mäletan, kuidas kaks viimast tundi reedel olid eesti keel ja kuidas eesti keel oli kaks viimast tundi kolmapäeval ja kuidas otse esmaspäeva esimene tund oli karm aine inglise keel. Meenutasin, et ma vist ülikoolis kuulsin pealt, et minu magistritöö põhjal taheti jah töötada välja uut õppeainet mussolinism. Hakkasin oma voodis läbi une liigutades ja voodist välja veeredes raha saamist ootama.

Avastasin üle-eelmisest "Loomingu" numbrist, et minu tagasi lükatud proosalugu on siiski avaldatud. Aga see oli ümber tehtud. Kui olin rääkinud endast esimeses isikus, siis oli see parandatud kolmanandale isikule. Eelviimaseks lauseks olin kirjutanud midagi otsekõnes loo "Loomingus" avaldamise kohta, lõpetades lause sõnadega "ütlesin mina". Selle asemel seisis tekstis nüüd "ütles Simo härdalt".