Uue kirjandusajakirja esimese numbri ilmumise puhul teatati, et see on esimene noorte ajakiri, kuna seni olevat olemas vaid üks lastele ning "Vikerkaar" ja "Looming" mõlemad vanadele. Mina teadsin seni, et "Vikerkaar" on ka rohkem noortele autoritele mõeldud. Miks muidu saavad aastaülevaate tegemises osaleda vaid kuni 35-aastased?
Huvitav oleks teada, kui palju ajakirjad lükkavad kaastöid tagasi, võrreldes sellega, mis nad avaldavad. Parem oleks vist, kui ma ühelegi ajakirjale enam kunagi midagi ei saadaks, sest kõiki minu tekste nagunii ei avaldata ja iga tagasilükkamine rikub tuju, samas kui ka avaldamise korral on vastuse ootamine närvesööv ja võib teha kedagi teist kõrvale lükkamise tõttu õnnetuks. Saan panna kõik kirjalikud tekstid internetti. Ka raamatud. Vanasti rääkisin unejuttu ühele kuni paarile vennale korraga ja ei tundnud, et publik oleks liiga väike. Kahju võiks olla siiski nendest potentsiaalsetest lugejatest, kes internetist tekste otsida ei tea või sealt põhimõtteliselt suuremates kogustes korraga ei loe. Aga kaks minu paberraamatut on neil võimalus juba kätte saada, nii et nende eest on hoolitsetud.
