pühapäev, oktoober 23, 2005

Kunstivargus, kavalus saarel

Nägin unes, kuidas värskelt krohvitud laega kirikus, kust remondi ajal oli maale varastatud, hakkas laest värske krohvi alt üks kadunud maalidest välja vajuma. Nüüd arvati, et äkki vargad ei viinudki ka ülejäänud varastatud kraami kirikust välja, vaid peitsid selle ainult kiriku lae peale. Seda otsustati kontrollida, aga ei tahetud värsket lage uuesti lõhkuda. Hakkasin sisenema uksest, millest oletasin, et see võib viia lae peale. Seal töötav Piret P. ütles, et sealt ei tohi minna. Vastasin, et tema ei saa mind keelata, sest ta on kahtlusalune. Siis tulid teised ja käskisid tal näidata, milline uks viib üles, sest tema on süüdlane. Piret hakkaski rammima ühte seina, nii et sellega 90 kraadise nurga all olevas seinas avanes aegamööda maskeeritud uks. Pööningul olidki raamidest välja võetud maalid, samas ruumis olid töömehed neile tähelepanu pööramata remonti teinud. Kaldale jõudes hakkas tuvi sööma konnasid. Mädanenuid ta ei söönud. Klaus võttis siili kätte, et vaadata kas see on surnud. Imestasin, kuidas ta siili okastest kinni võtab, aga ütlesin, et surnuid ei tohi puudutada. Varsti hakkasid Klausil sõrmed sügelema. Ütlesin, et see tulebki surnu puudutamisest. Tema arvas, et see tuleb millestki muust.

Nägin unes, kuidas isa läks tagant poolt klaveri juurde, mille ees istus kirikuõpetaja, ja küsis, kas ta peab hakkama kõnet pidama. Olime ostnud sinna kalli raha eest uue diivani, vana oli arvatavasti ära visatud. Kirikuõpetaja tõstis poole diivanist eemale, nii et tema ette jäi sellest ainult klaver. Siis meenus talle, et meil on suur pere ja nüüd ei mahu me kõik sinna istuma. Ma polnud veel otsustanud, milline sahtel endale uuest kirjutuslauast võtta. Vanast sahtlist olid juba asjad välja tõstetud. Seal oli hulk minu koostatud ja pooleli jäänud vanu ajalehti ja ajakirju. Nägin, et muu hulgas olin teinud väljaandeid "Fantoom" ja "UFO". Läksin koos Hennuga vee äärde. Henn hakkas püüdma haugi, mina vaatasin pealt. Ta viskas õnge mitu korda joostes hoogu võttes suure plärtsuga vette ja tõmbas kohe nööri ilma kalata välja. Õpetasin teda, et plärts peletab kalad eemale, katsugu ta vaiksemalt visata. Ta tegigi seda, aga kala saada see ei aidanud. Nüüd tuli veel söödaks olev metallkala ka otsast ära. Küsisin, kas see ei muutu vetteminejatele ohtlikuks. Henn vastas, et ei muutu, sest need tehakse vabrikus spetsiaalselt ilma teravusteta. Ütlesin, et tavalised väiksed õngekonksud on küll teravad ja ohtlikud. Sõitsime tagasi. Ülestõstetav värav avanes aeglasemalt kui auto edasi liikus. Kuidagi sai auto veel mõni sentimeeter enne väravat pidama. Ema tuli vastu ja ütles, et ostetud jahust läks koogi tegemise peale neli pakki, sest kooki oli mitu korda otsast peale tegema hakatud. Maitsesin kooke. Nurja läinud kõlbasid tegelikult ka süia, aga viimane variant kõlbas parema maitse tõttu paremini peolauale panna. Läksin väiksesse majja, mille ümber olid pätid, keda ei tohtinud sisse lasta. Mõtlesin, et võiksin toa keskele panna püsti telgi ja selle ukse ette nööri külge luku, aga siis võivad pätid lihtsalt nööri läbi lõigata. Sõitsin koos kellegagi saare kõrval paadis. Me olime kadunud ja tegime äkilisi liigutusi, et tekiks võnkumised, mida paari aasta pärast taevas märgataks, mille järgi meid otsima hakataks ja leitaks. Sõitsime sadamasse tagasi. Saarel oli vahepeal kehtestatud ainupartei diktatuur. Valetasime karistusest pääsemiseks, et oleme selle partei liikmed. Läksime ilma kutsumata sisse arhiiviruumi uksest. Arhiivis oli vanade parteide liikmete kartoteek. Kõrvaldasime sealt kiiresti oma kaardid. Me polnud küll kindlad, kas õigem oleks need kohe põletada või tasku pista, et pärast diktatuuri kukutamist saaks nende põhjal kirjutada tõepärast ajalugu. Kui diktatuuri esindaja meie järel uksest sisse tuli, kontrolliski ta, ega me mõne vana partei liikmed ei ole. Kui ta meie kaarte ei leidnud, jäi ta uskuma, et ei ole. Mõtlesime edasiseks maskeerumiseks küsida pääsu arhiivi vastas olevasse sauna, aga enne läksime sisse nende vahel olevast uksest. Seal ruumis olid kõik seinad maast laeni üleni täis televiisoreid, millega jälgiti, mida saarel tehakse. Nägin ära, et seda, kuidas me sedeleid kõrvaldasime, ei oldud ka siin tähele pandud, sest ruumis oli ainult üks naistöötaja, kes vaatas ekraanile, kus oli üks väheste riietega mees oma kodus. Oli näha, et see naine on juba pikemat aega ainult seda ekraani vaadanud. Siis ilmusid sellele ekraanile mehe asemel kaks vähestes riiete tüdrukut.

0 vastukaja: