Solgijoojad

Nägin unes, kuidas avati pudel ja jook kallati välja. Selle maitsmise järel ütles keegi meist, et see ei kõlba juua. Küsisin, kas see on metanool. Paistis, et oli. Üks meist kaebas, et ta jõi juba klaasi tühjaks. Ütlesin, et siis peab ta selle välja oksendama. Ajasin talle sõrmed kurku, aga ta ei hakanud oksendama. Ütlesin, et kui see ei aita, peab ta oksendama hakkamiseks seebi ära sööma. Ta tegi seda. Seejärel vajus ta vett täis vanni põhja. Ütlesin: "Me uputame ta ise ära." Tahtsin teda päästa, aga mulle öeldi, et vanni põhjast kostab küll hääli, aga sinna vajunut pole praegu näha. Tuli oodata. Vee all vanni põhjas vahutas seep. Siis tuli esinema äravoolutorust üks mees, kes nägi vanni põhjas olejat ja tõstis ta välja, enne kui hilja. Tõstetu oli nüüd laps. Ta ei olnud teadvusel, aga ütles: "Me läheme Ago poole malet mängima." Ma ei mäletanud, kui palju ma ise seda jooki olin maitsnud. Ütlesin, et võibolla oleksin ma pidanud ise oksendama, sest nägemine on halvemaks jäänud ja on pimedamaks läinud (elektrivalgus). Lootsin, et isegi kui ma pimedaks jään, nii väike metanooli kogus mind veel ei tapa. (Ärkasin ja vaatasin, et tuba on sama pime kui unenäo lõpus.)

Nägin unes, kuidas vaatasin "Postimeest" tagant ettepoole. Ühel leheküljel oli foto Oudekkist, sellest üks lehekülg eespool Ingrid Rüütlist ja esiküljel Isamaliidust pärit peaministrist, kellest ma enne tema peaministriks saamist midagi kuulnud ei olnud. Üks naine tuli uksest sisse ja rääkis vihaselt, et see mees ei tohi uuesti peaministriks saada. Mõtlesin, et mind küll sellised asjad vihale ei aja. Tahtsin saata "Loomingule" kolme kaastööd korraga, sealhulgas ühte sellist, kus oleks iga selle "Postimehe" numbri uudise kohta üks nali. Edasi mõtlesin, et viimast ma siiski ei saada, sest ajaleht toob iga päev uudiseid juurde ja nende ümber sõnastamine sarnaneb liialt ajalehe kopeerimisega.

Nägin unes, kuidas kaks arvutit hakkasid korraga streikima. Nad tuli kinni panna ja uuesti käivitada. Kui kõik korras on, pidi ühel põlema punane ja teisel roheline tuli, aga ei saanud hästi aru, kas nad põlevad või on kustus. Tõnu tegi katse ja surus juhtmed kõvemini plastmassi sisse, nii et juhtmed liitekohast samuti punaselt helendasid. Tõnu ütles, et ei tea, millest see tuleb. Mina ütlesin, et nii vist ei tohi teha. Kui olin arvutid käima saanud, kustusid tuled uuesti ära. Tõnu ütles, et ma tegin täpselt sama vea uuesti. Nähtavasti olin juhtmeid vales järjekorras ühendanud.

Nägin unes, kuidas Klaus tõi koju ühe uue raamatu, kus oli palju pilte ja vähe tekste. Ma ei teadnud, kuidas tuleks seda raamatut nimetada. Teatmeteos see vist ei olnud, sest selles polnud asjad tähestiku järjekorras. Raamatu oli kirjutanud keegi, kes oli leiutanud nii õhupallid kui ka mitmeid kosmoseaparaate. Ta kirjutas, et algul saadeti kosmosesse helendavaid õhupalle, mida päeval küll hästi näha ei olnud, aga millel oli öösiti maa peal palju vaatajaid. Mõtlesin, et peab kogu aeg lootma, et tuumasõda ei tule, kuigi lootmine on raske tegevus. Ajalehes oli öeldud, et Eestist Gruusiani ulatuva vööndi rajamisse tuleb suhtuda huumorimeelega. Seda ütles keegi Pihkvast, sest vöönd oleks pidanud minema üle Pihkva oblasti. Siis vaatasin, et oli hoopis öeldud, et see vöönd tuleb luua huumorimeelega ja Venemaa külge liita. Ütleja oli Stalini tütar. Läksime üle Turu tänava algusotsa, et näha seda taevas helendavat objekti. Siis muutsime sunda ja liikusime piki autoteed. Mõtlesin, et ei tea kas me jõuame ka kõnniteele või jäämegi autode ette kõndima.

Viimases unenäos jõudsime hotelli. Läksin esimese korruse numbrituppa, kuhu jooksis uksest teise korruse wc vesi sisse. Pidime olema mitmekesi ühes toas, selleks oli olemas mitmeosaline voodi, aga selle osad olid nii lühikesed, et magada tuli teist pidi. Seda takistasid aga osade vahel olevad kõrged piirded, mille vahed tuli madratsitega täis toppida, et nende peal valus lamada ei oleks.