Käsikiri. Muusika.

Eile tegin ületunde ja saatsin suvel koostama hakatud raamatu käsikirja kirjastusele. Loodetavasti lisandub järgmisel aastal raamatukogu kataloogi rida "Simo Runnel, koostaja".

*
Mina kuulan muusikat nii, et teised ei kuuleks, mida ma kuulan. Olen aparaadi lähedal ja kui keegi tuppa astub, keeran selle kinni. Nõunik kuulas nii, et kuulsin helid ära neljandasse ruumi. Ta andis mulle nõu, et ma uksed vahepealt kinni paneksin. Nõuniku nõunik soovitas tal muusika vaiksemaks keerata. Esimene nõunik küsis selle peale, kas head muusikat ka enam ei tohi kuulata. Minu arvates ei olnud see hea, ja mul polnud päevaplaanis sel kellaajal isegi mitte hea muusika kuulamine ette nähtud.

*
Tahtisn rääkida nõunikule ühte ilusamat ja tähtsamat lugu, mida mäletan oma vanaisast. Nõuniku nõunik tuli ja hüüdis vahele, et minu nõunik helistaks oma teisele nõunikule. Ta kargaski kohe püsti. Ütlesin, et mul oli jutt pooleli. Nõunik ütles, et ma lõpetaks selle kiiresti. Ütlesin, et see on sama hea kui lauljale kontserdil öelda, et ta laulaks kiiremini, sest publik tahab varsti lahkuda. Nõuniku nõunik ütles, et see on natuke teine asi. Tegelikult see ongi teine asi, sest muusika on tavaliselt headest mälestustest kehvem, aga tema tahtis vist öelda, et muusika on parem.