kolmapäev, jaanuar 11, 2006

Kunstiunenägu

Nägin unes, kuidas vaatasin raamatust ühte varasemate sajandi maali, millel olid õhus vastakuti kaks figuuri, neist üks must deemon. Ühel kuulsal kunstnikul oli samal teemal maal. Vaadatava pildi autor nii kuulus ei olnud, kuigi selle maali järgi oleks võinud olla. Osad pildid on väga meeldejäävad ja võivad saada kuulsaks, teised meelde ei jää. Minust hakati ka tegema maali. Olin pikali oma voodis vana koha peal. Mõtlesin, et kuidas maal lõpetada, kui ma vahepeal näomoonutusi teen, kas mul palutakse esialgne nägu pähe tagasi teha või lõpetatakse pildil nägu mälu järgi. Kunstnik ütles, et ma tekki kohendaks, muidu ei tule midagi välja. Joonistasin paberile figuure. Mulle öeldi, et keskmine figuur on kunstiliselt ebaõnnestunud. Mulle see halb ei tundunud. Aga kui ma pildi vesivärvidega ära värvisin, läksid kõik figuurid halvemaks. Oleksin pidanud nad uuesti üle tegema, aga vesivärvidega ei tehta. Paberi sees oli suur lohk, kuhu kõik värvid hakkasid kokku voolama. Otsustasin valada selle värvide segu veepurki. Olin Paide õues ja nägin ehmatusega, kuidas üks kõrge puu murduma hakkas. See murdus pooleldi naabri aeda. Keegi õnneks alla ei jäänud, kuigi üks meist oli eelnevalt sinna aeda läinud. Teised puud võisid ka murduma hakata, aga ei olnud puid, mis murduksid. Oli valge öö ja mõned meist magasid saunas. Olin kodus, kui Goebbels ja teised lahkusid, et põgeneda paadiga Soome. Goebbelsit ei tahetud paati lasta, aga ta näitas ette tõendi, et ta võib sinna minna. Kui nad läinud olid, tuldi meille koju Goebbelsit kinni võtma. Panin otsijate eest ukse kinni.

0 vastukaja: