esmaspäev, aprill 03, 2006

Põhiseadus. Ajalugu.

Nägin unes, et mängisin Riia mäel maleturniiri. Võitsin ühe partii ära ja hakkasin mängima järgmist Volpertiga. Siis nägin, kuidas minust jooksid mööda hilinevad osavõtjad. Tuli välja, et turniiri mängitakse tegelikult allamäge. Läksin ka sinna. Seni oli mulle vist vastaseks pandud punaste juustega poiss, et ma ekslikult arvaksin, et see on Volpert. Õiges kohas mõtlesin, et vastane alustab mängu käiguga a4, sellele vastan parima käiguga d6. Edasi mõtlesin, et d6 ei ole siiski parim, sest kui selle järel teeb valge veel ühe pika käigu, siis on tema teinud juba kaks pikka käiku ja mina ainult ühe. Seetõttu otsustasin mängida d5. Minu vastaseks oli Ariel. Mõtlesin, kas mängida tema vastu Slaavi kaitset, aga valisin poolkinnise avangu käiguga Rf6. Ta halvustas minu mängu, käis varsti h4 ja kõigutas selle koha pealt seisu. Me olime põhiseaduse assamblee liikmed ja meie vahel olid suured erimeelsused. Küsisin Arielilt, kas ta tahab panna hääletusele punkti, et kõik pühad on võrdsed. Ta tahtis seda tõesti. Ma polnud kindel, kas praeguses põhiseaduses juba ei ole sellist paragrahvi. Ütlesin, et õigem oleks öelda, et kõik riigipühad, sest teistes riikides on oma pühad, nagu kuninga sünnipäevad. Ariel ei andnud järele. Küsisin talt, kas ta teab, et seaduse järgi ei ole kõik pühad võrdsed, sest ühed on riigipühad, aga vabariigi aastapäev on rahvuspüha. Läksime tagusmisest vannitoast suurde tuppa. Seal ühines meiega Klaus, kellele oleks kõike otsast peale seletama hakkama pidanud. Et teada, kas seda on vaja teha, tegin ettepaneku panna küsimus eelhääletusele. Siis oleksin pidanud seletama hakkama ainult siis, kui jään 1:2 vähemusse. Aga mõtlesin edasi, et kui Ariel jääks 1:2 vähemusse, siis tahaks ta ise küsimust Klausile edasi seletada. See, kellega mul olid erimeelsused, oli Toomas. Ütlesin emale tema kohta: "Vii see saadik magama." Kui tuppa tuli ka isa, siis sain aru, et tegelikult me ei olegi päris põhiseaduse assamblee liikmed, vaid olime ainult assambleed mänginud ja mänguga liiale läinud.

Lugesin päev läbi ajalugu. Läksin ülikooli raamatupoodi lugemist juurde võtma. Seal võtsid ka Kuused oma asju. Mina läksin riiuli juurde, milles olid "Tuna" numbrid reas. Võtsin ühe numbri ja lugesin sealt Mart Laari artiklit. Ta kirjutas seal, et mõnede arvates on teda juba piisavalt uuritud, aga teiste arvates tuleb edasi uurida. Hakkasin ajakirju riiulisse tagasi panema, aga need kukkusid mul paar korda järjest põrandale. Tegin hästi kurba nägu.

Algas midagi tunni taolist. Me pidime vastama küsimusele, kas meie arvates Dreyfusi afäär oli väljamõeldis või ehtne. Vatasin inglise keeles, et osalt oli see ehtne, selles mõttes, et Dreyfus eksisteeris ja nii, aga tundub, et suuremalt jaolt oli see väljamõeldis. Selle peale naerdi ja öeldi, et ainult sellepärast, et ta eksisteeris.

Hakkasin vaatama filmi Hitlerist. Filmitegija ei saanud filmis tuua välja oma mõtteid, vaid ta pidi esitama raamatu autori omi. Film koosnes sellest, et neli meest seisid koos nagu lauljad ja üks neist kogu aeg rääkis. Lõpuks ta jäi vait ja rääkima sai hakata vasakul äärel olev mees. Nüüd oli näha, et rääkimise lõpetanu ja uus rääkija mõlemad värisesid. Näidati veel, kuidas varem rääkinu pistis käe püksiutaskusse ja kahe rääkija vahel seisev mees pistis ka käe tema samasse taskusse. Seejärel hakkas see vahepeal seisev mees üles-alla hüppama. Sellega sai film läbi. Ekraanile ilmus teadustaja, kes ütles, et ta arvab, et seda filmi ei näidata enam kunagi. Teadustamise järel algas järgmine ajaloofilm.

Pille lahendas ühte probleemi. Klaus ütles kõrvalt, et saarestiku nimi on Põhja-Ameerika Ühendriikide Lõunasaared. Pille ütles, et jah, aga ta ei tea, kus see asub. Ta pidi konverentsil E. Loonest järgmisena ettekande tegema. Ma mõtlesin, et kuidas ta saab ettekande teha, kui ta ei leia kaardilt Ameerikat. Tegelikult need saared pidid olema lõunapoolkeral. Aga siis avastas Pille kaardilt, et mitte lõunapoolkeral, vaid Riia lahe lõunaotsas. Ja nende nimi ei olnud mitte Lõunasaared, vaid Lõuna-Aarid. See tuli sellest, et need olid väiksed - ainult aari suurused.

2 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

Kus kohas Tartus malet saab mängida?

Simo Runnel ütles ...

Lapsed saavad mängida tööpäeviti kell 16.00 Turu tänaval spordikoolis ehk spordiseltsis Kalev. Vanemate inimeste mängukohad on ülikooli maleklubi kirjanduse maja krüptis Vanemuise 19 esmaspäeviti kell 18.00 ja Kaunase puiestee päevakeskuses reedeti 11.00, väljaarvatud järgmine reede. Peale selle saab mängida internetis. Vist ka Werneri kohvikus ja võibolla veel mõnes kohvikus.