teisipäev, detsember 12, 2006

Erinevad ärkamised

Nägin unes, et meie kirjastusel oli raamatupoes oma osakond, kus me müümas käisime. Aga poepidajad panid selle osakonna iga päev varem kinni kui ülejäänud poe. Seal käisid meie juures pidevalt metsloomad. Vaktsineerisin ennast seetõttu igaks juhuks marutõve vastu ja järgmisel aastal uuesti. Meile tehti nakatumise proovid. Minul vaktsiini tõttu nakkust ei olnud. Kuid üks meist oli nakkuse saanud, sest ta polnud ennast vaktsineerinud. Ütlesin, et marutõbi ei ole ravitav ja lõppeb surmaga. Ta toimetati kiiresti haiglasse, et jõuaks veel vaktsineerida. Ta arvas, et haigus võib välja lüia juba ühe minuti pärast. Teda tabasidki mingid krambid. Aga arvasin, et need tulevad ainult hirmust.

Istusime koos külalistega ümber laua. Ühele külalisele tuli mõnesekundiline mobiilikõne. Pille hakkas mulle rääkima, et ma tegelesin magistrantuuris maailma probleemidele lahenduste leidmisega, aga nüüd ei hakka saadud teadmistega midagi peale. Vastasin, et ma ei pea nendest lahendustest Pillele rääkima. Pille ütles, et selle asemel, mida ma peaksin tegema, hakkasin ma internetti ebaturvalisse keskkonda kirjutama. Ta tõi näiteid, millest ma olevat kirjutanud. Ükski näide ei vastanud tõele. Seejuures pritsis ta seina kiselliga üle. Hakkasin seina puhtaks pühkima.

Klaus rääkis ühe spordivõistluse ülekande kohta, et vahepeal seal näidati, kuidas keegi ennast tappis, aga tema ei hakanud seda vaatama. Nüüd näidati sama asja uuesti. Tapmine seisnes selles, et kahe Euroopa Liidu liikmesriigi peaministrid olid samas voodis ja kõhetum tappis paksema ära. Tahtsin kuriteo valgustamiseks laetuld põlema panna, aga mõrvar oli ettenägelikult elektri ära võtnud. Siis olime ühes teises majas ja oli päevavalge. Euroopa Liidu liikmesriikide peaministrid seisid reas ja kartsid mõrvarit, sest sellel oli haamer. Mõrvar lõigi kõik teised peaministrid järjest surnuks, korrutades seejuures: "Kill the people, kill the people, kill the people!" Ainult mina ja veel üks peaminister olime kõrvaltoas ja pääsesime põgenema. Kui me väljas jooksime, pistis mõrvar ka majast jooksu, aga teises suunas. Oli siiski oht, et varsti hakkab ta meid jälitama. Põgenesime võsa vahele, et tal silmist kaduda. Aga võsa vahel oli see häda, et ei saanud nii kiiresti edasi liikuda. Ärkasin üles. Süda kloppis ja tundsin hirmu. Une tagasitulek võttis aega, kuigi tuba oli veel pime.

Oli inglise keele tund. Istusin Eriku kõrval ja kirjutasin tema pealt lünkharjutuse vastuseid maha. Õpetajad selliseid asju ei näe, kui nad just hoolega ei vaata. Mul oli isegi raamat harjutuse endaga kinni. Õigetes vastustes oli kahte vastusevarianti kolm korda järjest. Mõtlesin, et järgmine kord võivad õiged vastused sama mustri järgi paigutatud olla. Vahepeal ma katkestasin mahakirjutamise ja kaalusin, kas ikka sellega jätkata. Lõpuks pani Erik oma vihiku kinni ja ütles, et rohkem maha kirjutada ei saa. Järgmine tund oli kirjandus Volmeriga. Kui jõudsin klassi 307, oli Sander oma jopi minu kohale pannud. Mind nähes võttis ta selle siiski ära. Panin ka oma jopi lauale. Volmer hakkas kirjandeid tagasi andma. Olin kirjutanud kirjandis kirjandi kirjutamisest. Kogu oma kirjandi sisu ma ei mäletanud. Mina olin kirjutanud vihikusse, kõik teised lahtistele lehtedele. Volmer kommenteeris iga tagasiantavat kirjandit. Ta kaebas, et ta ei leia selliseid inimesi, keda ta tahaks. Ta ütles, et kui ta klassis ringi vaatab, näeb ta korralagedust. Sain aru, et selle all mõtleb ta ka seda, et ma ei viinud riideid riidehoidu. Ootasin kannatamatult oma kirjandi tagasisaamist. Ärkasin üles. Olin pettunud, et ma ei saanudki teada, mida ma kirjandis veel olin kirjutanud ja mida õpetaja selle kohta ütleb. Nüüd oli juba valge.

Üks Lõuna-Aafrika parlamendiliige oli Lõuna-Aafrika riigi loomiseni elanud Hollandis, kuid siis kandideerinud sealsesse parlamenti. Nägin fotot, kus ta istus koos perega oma Hollandi kodus ja vaatas televiisorist uudist oma valituks osutumise kohta. Tal oli rõõmus nägu ja pikad hallid juuksed. Aga nüüd oli aeg edasi läinud ja viigide partei hakkas tema parteid parlamendist välja tõrjuma. Läksin seal hoones mööda koridori edasi. Tahtsin laenutada hoidlast nahkrulle, aga väljas olid sildid ainult pärgamentrullide ja segarullide kohta.

0 vastukaja: