kolmapäev, jaanuar 03, 2007

Aasta unenäorekord

Nägin unes, et ühes raamatus oli lugu inimesest, kes ei käinud kunagi oma küla lähedal olevas suuremas asulas. Ta ei lahkunud oma külast üldse. Ta võttis endale kolm eesmärki. Üks neist oli kõndida aeg-ajalt maanteeni, kus autod mööda sõidavad. Teised olid sama pisikesed. Tema vanemad surid, kui ta oli veel väike laps. Järgnevalt elas ta üksi ja ei õppinud õieti rääkima. Ma ei olnud seda raamatut lugenud. Raamatust rääkis K. Oja. Küsisin talt täpsustavalt, kas sellel lapsel algul ühte haiguslikku sümptomit ei olnud. Sain teada, et 3-aastaselt veel ei olnud, aga 5-aastaselt tekkis. See tekitas hirmu, et see võib minul ka tekkida. Hakkasin seda raamatut lugema. Algus oli koledavõitu, aga lugesin edasi, sest see oli omapärane lugu. Raamatu pealkiri oli "Vaikuse õpetaja". Ühel päeval tõi üks mees seal peategelasele oma lapse esimeseks õpilaseks. Ta teadis, et peategelane on õpetajate perest, aga nähtavasti ei teadnud, et ta ei räägi. Aga ta sai õpetada selle kaudu, et ta maalis palju pilte. Õpilane sai õppida selle kaudu, et vaatab, kuidas seda tehakse. Varem oli peategelane uurinud iseseisvalt maleseise. Ühel päeval ta lõpetas selle ja ei võtnud enam kunagi malenuppe kätte. Ütlesin, et see on imelik, sest malevariante on lõpmatus. Peategelane ütles, et rohkem kui lõpmatus. Ta oskas ennast väljendada ka näos kasvavate karvatuustide abil. Ta hakkas õpetama ka selle kaudu, et hakkas mehi ja naisi kallistama ning neid üksteist kallistama panema. Seda sümptomit, millest K. Oja oli rääkinud, ma peategelase juures ei märganud. Arvatavasti oli ta seda maininud ainult minu hirmutamiseks.

Külastasin ühte võõrast kooli. Seal kutsuti mind keemia tunnis vastama. Vabandasin, et ma oma koolis viimasest tunnist puudusin ja ei saanud teada, mida õppida tuli. Järgmine keemia tund oli oma koolis. Mind kutsuti jälle vastama. Vabandasin, et ma olin eelmisel korral teises koolis külas, seetõttu ei saanud teada, mis oma koolis õppida anti.

Direktor pahandas koolimaja esimesel korrusel Pillega. Pille vaidles nuttes vastu. Mõtlesin, et me peaksime direktori kohtusse kaebama. Aga me jääksime kaotajaks, sest direktoril on kohturingkondades sidemeid. Aitaks ehk see, kui selle peale, kui direktor meid kohtusse kaebab, esitaksime kohe vastukaebuse. Pidin minema laevaga sõitma. Meri ulatus silmapiirini ja oli kutsuv. Ma ei kartnud eriti, et laev põhja läheks. See tuli sellest, et täna olid lained väiksed. Hiiumaalt tulles oli tormine. Tavaliselt satun merele just tormise ilmaga. Torm tõmbeb mind enda poole nagu tormilindu. Kurjategija oli poolpaljaste rindadega noor naine. Sosistasin talle kõrva, kui vähe ta mind huvitab.

Hitler ja Stalin said kooliajal oma õpetajatelt pahandada, sest nad olid klassipiltidel kavalate nägudega. Kui Hitleril juhtus pahandus, saatsid meie pere liikmed Tõnule sel puhul maskeeritud õnnitlusi. Tõnu rääkis pärast, et kaks inimest olid talle saatnud Steinfeldti laulu ja kolmas lause, et kurjuse linnal on lõpp. Tõnule oli nii läbipaistvate sõnumite saatmine hirmu tekitanud, sest ta teadis, kui hästi Suur Vend arvutit tunneb. Läksime teatrisse. Ema ütles, et ta ei leidnud riidehoidu ja jättis mantli tooli peale. Ütlesin talle, et uus riidehoid on ju trepist alla, mitte trepist üles. Läksin ema mantlit ära panema, et seda ära ei varastataks. Aga üks võõras naine juba võttis seda toolilt. Hakkasin seda talt ära kiskuma, öeldes, et ta ei ole vist riidehoidja. Naine hoidis mantlist kinni, aga värises seejuures, mis kinnitas, et mul oli õigus. Kui olin ema mantli riidehoidjale andnud, läksin sama tooli pealt päästma oma portfelli, mille mantli päästmise ajaks sinna olin pannud. Oli karta, et vargad olid selle juba ära võtnud. Aga portfell oli siiski alles.

Viimasel ajal ei olnud mitte ainult Henn korporatsioonis malet mängima hakanud, vaid ka Pille valmistus malevõistlusteks. Nad valmistusid vist mõlemad samaks korporatsioonidevaheliseks turniiriks. Ainult minul ei olnud kellegagi mängida, sest ma olin liiga tugev, mistõttu keegi minuga mängida ei tahtnud. Pille ütles, et ta ei saa kuskilt maleraamatuid. Ütlesin, et mul on neid mitu riiulitäit. Kõige õigemaks pidasin anda Pillele "Maleaabits", sest teistesse ta poleks jõudnud enam võistluste eel piisavalt süveneda. Televiisoris näidati korvpalli. Mänguaeg hakkas läbi saama ja ühel võistkonnal oli vaja kiiresti vahe tasa teha. Võeti vaheaeg, aga aeg jäi tiksuma. Meeskonna liikmed naersid ja tahtsid, et aeg seisma pandaks. Võibolla kohtuniku aeg siiski ei jäänud tiksuma, vaid see oli televisiooni ajamõõtja. Meeskonnast vastassuunas jäi samasse klubisse kuuluvate paljaste naiste grupipilt. Hakkasin käimasoleva unenäo algust täiendama. Mõtlesin, et tulemus on sama, mis blogis Numbrid, kus ühe unenäo kohta oli öeldud, et tegelikult juhtus kõik teises järjekorras.

Steinfeldt oli hakanud blogima. Tema blog oli sama kujundusega, mis minu oma, ja ta avaldas seal ka unenägusid. Ta oli näinud unenäo koerast. See oligi vist see unenägu, millest paari päeva eest kodus räägitud oli. Kuigi see blog oli tehtud arvatavasti minu oma eeskujul, ei olnud seal minu omale viidet, vaid ainult Kultuurkapitalile ja ühe teise laulja blogile. Nüüd nägin, et kujundus ei olnud siiski ka sama, mis minu omal, vaid ainult sarnaste värvidega.

0 vastukaja: