Kaks unenägu

Nägin unes, et isa oli sõitnud üksi autoga Tallinnast Tartusse ja talle oli tagant sisse sõidetud. Isal olid küll load, aga ta polnud palju aastaid juhtinud. Nüüd keelasime tal uuesti rooli istuda. Sissesõitnud autol oli istunud tagaistmel lahtise turvavööga poiss. Ta oli avarii hetkel lennanud esiakna juurde mootori peale, aga ei olnud märke, et ta oleks vigastada saanud. Meie autol ei olnud ka avariist erilisi märke. Läksin koos Hennuga ühte kohvikusse. Henn küsis mult seal, mitu aastat ma fašismiga olen tegelenud. Ütlesin, et tegelesin seitse aastat, aga kõigil neil aastatel tegelesin ka muude asjadega ja nüüd ma enam fašismiga ei tegele. Kõrvallauas istusid kaks õppejõudu, kes kommenteerisid, et varem tegelesin ma fašismiga ja nüüd Jumala küsimusega. Ära minnes hakkasin õhus hõljuma. Inimene sai õhus kaua hõljuda, kuigi füüsikaseaduste järgi pidi ta lõpuks maha tagasi kukkuma.

Teises unenäos vaatasin vanu maleväljaandeid. Oli öeldud, et Nõukogude võim tõi Eestile esimese järjepideva maleajakirja, aga sellele oli vastu vaieldud, et Keres andis juba varem välja. Olin Helina külas. Ta oli kolinud järjest suurematesse linnadesse, aga vabal ajal viibis ikkagi selles külas. Pidin temaga kokku leppima, et ka Tallinnas kokku saada. Lauri K. ütles, et ma jääks veel siia, siis ta tellib mulle "Burda" aastakäigu. Ütlesin, et ta piirduks ühe numbri tellimisega. Sinna ma ei kavatsenud ka jääda, vaid andsin talle 25 krooni ühe numbri raha ja 1,6 krooni vaheltkasu, kuigi mõni inimene poleks üldse vaheltkasu võtnud. Tuli üks mees, kes näitas käekirja järgi, kuidas keegi joonistaks, ja joonistuste järgi, kuidas keegi kirjutaks. Ütlesin, et ma võin küll nii teha, kuigi ei olnud kunagi nii teinud. Joonistasime ja kirjutasime talle uusi näidiseid. Tuli Klaus, kes ütles, et Pille ja Toomas olid postkastist mulle tellitud "Burda" leidnud ja et emale polnud meeldinud, et ma selle tellisin.