kolmapäev, märts 07, 2007

Neli unenägu

Toimusid valimised. Raidal kirjutas valimissedelile kogemata vale kandidaadi numbri, aga märkas seda alles pärast sedeli kastilaskmist. Ta tahtis sedelit välja vahetada, aga enam ei lubatud. Raidal hakkas nutma. Tõnu tahtis hakata sellist äri ajama, mille jaoks oli vaja kõigi pereliikmete nõusolekut. Mina ei tahtnud sellise äri jaoks nõusolekut anda, aga ei tahtnud ka nõusolekust keelduda, sest siis oleks äri ära jäänud. Seetõttu ei vastanud ma Tõnu jutule midagi, vaid ütlesin ainult, et ta ei läheks minu voodi taha. Henn oli astunud Rahvaliitu. Ta rääkis emaga samast ärist, millest Tõnu oli rääkinud. Tahtsin ka ema ja Hennuga juttu ajada, aga lõpuks ütlesin, et nad räägivad ju hoopis teisest asjast kui mina.

Elektriseadmed olid katki. Nende juures olid põhjalikud seletused ja skeemid, kuidas kõik võib elektriga surma saada. Teadsin, et väga kergesti elekter ka ei tapa. Kaks meest läksid aknast lendama. Näidati, kui ilus see on. Aga nad langesid järjest madalamale, mistõttu lend pidi minu arvates lõppema koleda surnukskukkumisega. Seda siiski ei juhtunud, sest nad maandusid puulehtedena teiste puulehtede vahele. Sellest suunast hakkas tulema hiigelsuur punane lind. Lindu võis nimetada punaseks kukeks. Põgenesime tema eest kaubamajja ja sealt välja. Mõtlesin kogu aeg ümber, kas lind saab meid kätte või mitte ja mis suunast ta tuleb.

Eesti mõtteloo sarjas oli ilmunud isa koostatud Silbergi raamat. Ma ei teadnud, kas isa raamatu koostamise ajal teadis üldse midagi Silbergi Euroopa Liidu vastastest raamatutest. Üks peatükk oli usuküsimustest, sest Silberg oli Tennmanni poeg. Sellele peatükile oli isa kirjutanud sissejuhatuse. Ta ütles seal, et kui ta raamatut koostama hakkas, ütlesid kõik talle, et Silberg on rumal, aga Silberg on mõelnud mõnede küsimuste üle, mille üle keegi teine mõelnud ei ole, ja neid mõtteid ei kommenteeri keegi. Raamatul oli hulk koostajaid, aga enamus neist olid muretsenud raamatusse vaid ühe elemendi.

Hakkasin uuesti ladina keele tundides käima. Ütlesin, et ladina keel on minu jaoks kõige raskemini mõistetav keel. Sel korral tahtsin õppida korralikult. Selleks mõtlesin iga kord kui kodus midagi tõlkida antakse kirjutada tõlke vihikusse üles, et näeksin täpselt, mida ma oskan ja mida ma ei oska. Sellel planeedil, kus ma olin, suri enamus inimesi vägivaldsesse surma. Konkreetselt selles riigis, kus ma viibisin, tapeti koguni 76 protsenti inimestest. Tahtsin sellele lõppu teha ja hakkasin selleks inimesi lepitama. Need, kellega ma rääkisin, loobusidki teise inimese maha laskmisest. Aga kui ma läksin vette, siis oli vee ääres palju neid, kellega ma veel rääkinud ei olnud. Nemad võisid minu pihta tulistada. Algul mõtlesin, et keegi siiski ei tulista, aga seejärel mõtlesin, et kaks lasku tulistatakse, aga ma ei hakka haavata saamise peale veest välja tulema.

0 vastukaja: