esmaspäev, aprill 30, 2007

Keda leinata

Võiks juba mõelda Kolmanda maailmasõja ohvrite mälestusmärgile. Pärast sõja lõppu võib hilja olla. Aga kui mälestusmärgid sõdadele hoogu annavad, siis võib selle ka püstitamata jätta.

Täpimäng

Olime suures ruumis, mille seinad olid täis maleraamatuid. Nende põhjal taheti lapsi õpetada. Maailmameister olin vahepeal mina ja vahepeal keegi teine. Hakkasin laualt otsima välja e1. Naersin selle üle, et maailmameister seda kohe ei leia. Aga asi oli selles, et sellel malelaual oli tavalisest palju rohkem ruute. Lapsi ei olnud võimalik õpetada ja nad ajasid maailmameistri hulluks.

Jürgen I. tegi mulle ettepaneku ruudulisel paberil täppi mängida. Olin nõus, aga ütlesin, et me ei mängi seda täppi, milles vastase täpid sisse piirata tuleb, vaid seda, milles joonistatakse neljast täpist koosnevate külgedega rist ja viienda täpi juurdelisamisel need läbi kriipsutatakse. Hakkasime kordamööda kriipse tõmbama. Siis taipasin, et kui me seda kordamööda teeme, jääb mäng viiki, sest saame võrdse arvu kriipse. Järelikult oli vaja vastase käiguvõimalust piirata. Jürgen liimis paberile kitsa riba juurde ja hakkas seda mööda täppidest sirget kasvatama. Varsti sain aru, et see on reeglitevastane, sest sirgele ühe täpi lisamisel saab tõmmata vaid ühe uue kriipsu, järgmisel käigul veel ühe täpi lisamine ei anna võimalust kriipsu tõmmata.

pühapäev, aprill 29, 2007

Blogide ülevõtmine

Üks inimene kustutas oma blogi ära. Mõne päeva pärast oli sellel aadressil juba uus ja teises keeles sisu. Asi tundub olevat selles, et spämmirobot selgitab sellised mahajäetud aadressid välja. Võimalik on ka nende nakatamine nuhkvaraga.

Majad

Ühte linnaossa ehitati suuri elumaju. Varem olid ehitajad teada saanud, kes nende ehitatud majadesse kolisid, kuid nüüd neile seda enam ei öeldud. Oli vaid teada, et erinevates majades on erinevad rahvused ja neid on palju. Maja oli ehitatud madratsipadja suurustest paneelidest. Paneelid olid nii õhukesed, et paistsid ja kostsid läbi. Sissekolijad pidid ise seinu paksendama. Joosti mööda maju, minnes ühe maja kõrge korruse aknast välja ja teisest sisse.

laupäev, aprill 28, 2007

Kui ma oleks keskerakondlane

Kui ma oleksin keskerakondlane, siis ma astuksin praegu Keskerakonnast välja. Seni võis Savisaare tegevusest hea tahtmise korral aru saada kui venelaste lepitamisest. Aga nüüd ta püiab juba keelata inimeste vara ja elude kaitsmist. Vähemalt nii saan ma tema värsketest avaldustest aru.

Magasin ka täna öösel

Tartust Tallinnasse sai minna nii, et panna buss maanteele, vajutada kaardil Tallinnale ja buss sõitis sinna kohale. Nii sai liikuda ka muude kohtade vahel. Buss valis sõiduks kõige lühema tee. Selgus, et Tartust Pärnusse on lühem tee Võrtsjärvest lõunast. Eesti ühe serva väikeasulast teise serva omasse sõitis buss mööda keerulisemat sikk-sakki. Klaus tahtis minna külma Venemaa piirkonda. Öeldi, et seal on taiga. Mulle öeldi midagi sellist, et isa kommenteeris, et vennad suhtuvad minusse halvasti sellepärast, et ma olen neist pikem. Istusin koos Klausi ja Toomaga laua taga. Toomas ütles, et ta peab Klausi, Tõnu ja Hennuga nõu pidama. Küsisin, miks ta peab nõu pidama Tõnu ja Hennuga, kui neid ei ole siin, aga mina olen. Toomas rääkis millegi kohta, et ta peab täitma perekonna üldkogu otsust. Ütlesin, et mind see otsus ei huvita, kui mina üldkogul ei osalenud. Toomas hakkas segase hääldusega rääkima hoopidest, mis ma talle kunagi olen andnud. Kartsin, et olen tal hambad sisse löönud. Võtsin Tooma suust välja midagi, mis tundus olevat sisselöödud hammas või hammaste rühm. Aga minu küsimusele vastas Toomas, et see on hoopis luu, mida ta parajasti sööb. Nüüd tundus ka mulle nii.

reede, aprill 27, 2007

Hinnang olukorrale

Vägivald on kahjulik kõigile, eriti aga vägivallatsejatele. Öise märatsemise järel kaotavad märatsejate toetajad igasuguse eestlaste usalduse, samuti nende venelaste oma, kes tahavad Eestis rahulikult elada. Kuna stalinistide-putinlaste lootused Eestis demokraatlikul teel võimule tulla on läbi, panustavad nad arvatavasti vägivalla jätkumisele. Valitsus võiks arreteeritute arvu kasvamisel otsida teid nende paigutamiseks teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanglatesse.

Magasin rahulikult

Läksin loengusse. Ma olin sellelt õppejõult saanud ühe töö eest kahe, nüüd ütlesin talle, et ta paneks mulle viie ka. Aga ta pani kolme. Lugesin Babüloonia kohta. Oli öeldud, et on tõestatud, et väga paljud sõnad tulevad babüloonia keelest. Minu arvates ei olnud kellegi arvamus veel tõestus. Ütlesin, et isegi kui kahes keeles on olemas ühesugused sõnad, siis ei tähenda see veel, et üks sõna tuleb teisest. Kass oli vanaks jäänud, kuid teda oli kahju magama panna. Kuid kass avaldas ise soovi surra. Ta ütles, et ta tahab surra 8-kujuliselt. Nii ta kägistatigi. Üks inimene läks kinno mitu tundi enne filmi algust. Nii sai ta teada, et sel kellaajal tegutses kinos laste filmiring. Lapsed kirjutasid seal filmistsenaariume, kuid ma polnud kindel, et kõik nad saaksid filmide tegemise selgeks. Usukomme nõudis, et inimesed paneksid iga päev kindlal kellaajal nunnariided selga. See oli karistuseks selle eest, et nad olid ükskord sel kellaajal kirikut põletanud. Kui sel kellaajal nunnariietes majast väljusin, siis mind uksel filmiti. Kaamerast tuli kuumust. Ühinesin edasi kõndides oma klassikaaslastega, sest me läksime samasse kohta. Püüdsin endal seljas olevaid nunnariideid naljaks keerata. Olukorda iseloomustas malevariant, kus üks pool läks liputiival viie etturiga rünnakule - kaks etturit läksid ees ja kolm nende järel.

neljapäev, aprill 26, 2007

Perekond

Ema on juuksur.
Isa on nuuskur.
Laps on nuuksur.

Margid

Näitasin Tõnule oma margialbumit. Mul oli seal kaane vahel suur margiseeria, mille margid ei olnud üksteise küljest lahti rebitud. Ma ei lubanud ka Tõnul seda lõhkuda. Aga kui Tõnu mulle oma margialbumit näitas, siis minu käes hakkas tema margiseeria küll lagunema. Ütlesin, et enda asju hoitakse tavaliselt paremini kui teiste omi. Mõtlesin Tõnuga marke vahetada. Ma ei teadnud, kas anda talle paremaid marke, mida mul oli üks, või halvemaid marke, mida oli mitu. Aga siis leidsin, et kui kumbki meist marke vahetada ei taha, siis ei pea me seda tegelikult tegema. Tõnu margialbum oli kuumeneval pliidil. Ütlesin talle, et ta selle sealt ära võtaks, sest pliit võib juba liiga kuum olla. Tõnu hakkas seda tegema, aga selgus, et albumi kaas ongi juba pliidi külge sulanud. Enamuse kaanest sai veel kätte, natuke jäi ka pliidi külge. Ütlesin, et kõige hullemini ei läinudki. Lõikasin enda albumi küljest tüki ja andsin selle Tõnule tema albumi lappimiseks.

Hakkasime mängima ühte mängu. Üks tegelane pani automaati raha ja sai suurema summa vastu. See pidi vist mängus korduma hakkama. Aga ta pidi ka iga kord rahast lahti saama. Näidati hambaraviga seotud õudusi. Järgmisel päeval pidime mängu jätkama. Mari L. küsis mult, kas ma tean, milliste reeglitega me nüüd edasi mängime. Vastasin, et edasimängu reegleid ma ei mäleta. Põhjendati, et mult küsiti seda sellepärast, et ma olen mängus osalejatest kõige vastuolulisem isik. Tüdrukud jätkasid mängu kaartide tagumisega. Helen läks Marile kallale. Mari võttis ta haardesse ja pani ta selili. Helen karjus appi. Aga kui ta vabaks pääses, tormas ta uuesti Marile kallale. Nüüd peksis Mari teda karatevõtetega juba põhjalikumalt. Õnneks õpetatakse karates, kuidas mitte liiga tugevalt lüia.

Olime haiged. Olin juba kaua haige olnud, kuid palavik polnud otsa saanud. Kuid nüüd oli see ainult 37,2, mis võis tähendada, et tegelikult olen juba terve. Haigel vennal lõppesid õunad otsa. Tõin neid poest juurde. Et juurdetoodud õunu oli vähe, panin need kõik haige venna voodi kõrvale, nii et ei teadnud, kas teised neid ka saavad. Istusime iga päev kogu perega ümber suure toa laua. Olin seni arvanud, et see on seotud minu haigusega, kuid nüüd sain aru, et teiste jaoks on hoopis jõuluaeg. Kui televiisorit parajasti ei vaadatud, keerlesid ekraanil väiksed pildid. Mulle ei meeldinud, et need seejuures häält tegid.

kolmapäev, aprill 25, 2007

Kolm hunti

Kolm hunti kooris ulgusid, kuid liha nad ei saand,
sest teised loomad lahkunud kõik olid hundimaalt.
Need hundid tegid tegusid, mis kuulsust neile tõid,
kuid võimalikud ohvrid juba välisriigis sõid.

Erinevaid rohtusid need matsutasid seal,
mis haljendasid rahuga mullapinna peal.
Kolm hunti muudkui ulgusid ja kurb neil oli meel,
kuid ohvrid ei tulnd tagasi sealt välisriigist veel.

Matt

Ühes malepartiis läks valge kuningas varajases mängustaadiumis viiendale reale. Vaatasin natuke seisu ja seejärel ütlesin valgetega mängijale, et sinna ei saa käia, sest seal on oda tuli. Seepeale käis ta kuninga neljandale reale. Võtsin kõrvalväljalt jogurtipaki ja kallasin jogurti ümber kuninga, mis tähendas matti. Üks vana naine kargas püsti, sest jogurt voolas tema seeliku peale. Istusime kolmekesi auto eesistmel. Välismaa maletaja ütles jogurti kallamise peale, et ma olen indiaanlane. Talle meeldis, et ta sai indiaanlasega ühes autos sõita.

teisipäev, aprill 24, 2007

Hobused, hobused, mida te tahate?

Hobused, hobused, mida te tahate?
Kas teil on tõesti kunagi paha?
Mida te sellest mõttest arvate,
et seon kabja ette teil saha?

Lumi tuleb kaugele lükata,
nii et sinna moodustuks kuhi.
Siis saab kuhjast üle hüpata.
Tööluusi vastu palkan ma nuhi.

Jublakad

Vaatasin pealt ühte malepartiid. Vastased leppisid viiki. Ütlesin neile, et nad üldse ei mõelnud, ja ühele neist, et ta oleks pidanud edasi mängima, sest vankriga võib oda ja etturi vastu võita. Ma ei mäletanud täpselt, aga vist oli lisaks vankrile laual veel nuppe olnud. Mulle vastati, et hoopis oda ja ettur võidavad vankri vastu. Ütlesin, et seda ei juhtu, sest vanker blokeerib etturi tee ära. Küsisin, mis raamatukogus me oleme. Artur käratas, et loomulikult Tartu linnaraamatukogus. Võtsin ühed jublakad üksteise küljest lahti. Artur ütles Kristerile, et kahju, et ma selle selgeks sain, tema lootis, et ta saab mulle seda õpetama hakata ja vaadata, kuidas ma seletustest aru ei saa. Sven luges ette turniiri esimese vooru paarid. Tagumiste laudade puhul ta ütles lauanumbri, aga minu puhul mitte, nii et ma ei teadnud, kuhu istuda. Üks oletus mul oli. Aga selle laua taga istuv poiss vastas minu küsimusele, et mina mängin hoopis kõrvallaual. Ütlesin Reile, et ma alles ärkasin, seetõttu ma ei tea, mis turniir see on ja kui palju siin mõtlemisaega antakse. Selgus, et mõtlemisaega on ainult kolmveerand tundi, nii et seier ei pea tegema tervet ringigi.

esmaspäev, aprill 23, 2007

Ristsõna

Eile lahendasin ristsõna. Ma ei kirjutanud üles ühtegi tähte, vaid vaatasin peast, kas tean küsimustele vastuseid või isegi mitut selle tähtede arvuga vastust. Leidsin, et küsimustele vastuste otsimine on kasulik tegevus.

Üks või mitu

Rääkisime ürgorgudest. Kaassõitja arvates olid vanasti ürgorud täidetud veega, kuid nüüd on jõed kokku kuivanud. Minu arvates ei voolanud vesi vanasti mitte ainult jõgemööda, vaid ka ürgoru suunas. Kaaslane vaidles sellele vastu. Tõin oma seisukohtade kaitseks välja argumendi, et Emajõe ja Väike-Emajõe ürgoru keskel on Võrtsjärv.

Üks ajaloolane rääkis, et talle ei meeldi, et üks professor ühele raamatule viitas. Asi oli selles, et neile raamatutele, millele mõni professor oli viidanud, muutus lubatuks ka üliõpilaste uurimistöödes viitamine, aga rääkija meelest oli see loll raamat.

Helen tuli Rootsist Eestisse tagasi, hakates minuga samaaegselt viiendal kursusel käima. Ta põhjendas õppingutega sellisel kaugusel olemist sellega, et Rootsis õpib kaks korda aeglasemalt kui Eestis. Mulle meeldis, et ta ennast Rootsis õppimise osas liiga targaks ei pea. Kuid põhjus võis olla selles, et võõrkeeles on kergem õppima hakata nendel, kes emakeelt hästi ei oska, aga Helenil oli enne Eestist lahkumist emakeel juba liiga selge.

Läksin ühte võõrasse kooli. Selle kooli õpilane kummardas minu ees. Tänapäeva koolides õpetati suurt viisakust ning anti õpilastele selga vastava kooli vorm. Ma ei teadnud, kust vaesemad õpilased koolivormi jaoks raha peavad saama.

Kõndisin mööda ühte tänavat. Selle ääres olid otsaga tänava poole suured piklikud majad. Majade vahele jäid sellised koridorid, et tundus, et tänav on tegeliku suunaga risti.

pühapäev, aprill 22, 2007

Nüüd võib puhata

Sain täna, neljandal päeval raamatu esialgse variandi valmis, sest eeltöö oli varem tehtud. Idee osutus teostatavaks. Nüüd võib hakata mõtlema sellele, et näha homme rohkem unenägusid kui viimastel päevadel.

Erinevused

Mulle näidati kiiresti, et unenäod võivad olla väga erinevad, et selgitada, et üleskirjutamisega ei saa neid erinevusi edasi anda.

laupäev, aprill 21, 2007

Asi edeneb

Tegelen kolmandat päeva intensiivselt raamatu koostamisega, muule ei taha eriti aega pühendada. Aga seda kiiremini saab mustand valmis.

Muuseum

Naersin ühe nalja üle. Siis selgus, et naersin ilmaasjata, sest jutu mõte oli see, et isalt tahetakse ühes muuseumis töökohta ära võtta. Läksin koos emaga selle muuseumi kohvikusse. Aga kohe ma sealt ka lahkusin, sest kui minusse seal halvasti oleks suhtutud, oleks see isa probleemi süvendanud. Lahkudes kuulsin, kuidas muuseumi töötajad kommenteerisid, et minu sammude rütm räägib sellest, et mulle sobib proosa kirjutamine paremini kui luule kirjutamine.

reede, aprill 20, 2007

Kavatsused

Eilsest võtsin varasemast otsustavamalt suuna lähitulevikus uue raamatu avaldamisele. Praegu tegelen selle koostamisega. Seekord mitte luulekogu.

Klassipilt

Tehti klassipilti. Mina pildile ei läinud, vaid hakkasin kodu suunas kõndima. Klassikaaslased piirasid mind sisse, et minuga koos uus pilt teha. Mul ei olnud selle vastu midagi. Aga tundsin ennast pildistamise ajal halvasti ja ei püsinud paigal. Sellepärast uus pilt tehtigi, et ma olin eelmisele halvasti peale jäänud. Pildistamise järel oli Arielil käes põlev tõrvik, ja ta kavatses sellega halba. Ahjus põlesid puud söeks. Kui oleks õnnestunud söed ka põlema panna, oleksid need juba kõrgema temperatuuriga põlenud.

neljapäev, aprill 19, 2007

Mis on kriitika

Uues "Keeles ja Kirjanduses" kirjutab üks arvustaja teise arvustaja kogumikust, öeldes lõpetuseks, et see polegi päris kirjanduskriitika, vaid lugemispäevik. Ütleks vastupidi, et isegi lugemispäevik on kirjanduskriitika.

Seaduspärasused

Läksin raamatukogu viimasele korrusele, et sealt üks raamat laenata. Raamatukoguhoidja ei pidanud kõige õigemaks, et ma selle raamatu laenan, aga pikemalt ei kommenteerinud ja andis selle mulle. Ta võibolla pidas seda raamatut liiga fašistlikuks või ei olnud rahul, et ma sama raamatut mitu korda laenan. Raamat oli kirjutatud nii, et üks inimene kirjutas sada seadust, et teine valiks nende hulgast välja kümme, mis kehtivad kõigi inimeste kohta. See oli mäng, mida oli ehk rohkemgi mängitud. Raamatu põhijäreldus oli, et inimesed jagunevad rahvustesse. Aga kõik raamatu seadued ei olnud õiged, sest üks neist ütles, et ühelegi inimesele ei meeldi üksi olla. Mulle meeldis üksi olla juba väiksena.

Olin magistrantuuri lõpetades sõlminud ülikooliga lepingu. Üks ülikooliga seotud mees küsis nüüd mult, kas ma panin lepingut sõlmides tähele, et seal ei olnud kirjas mitte, et ma alustan valgelt lehelt, vaid et ma alustan valgelt ja puhtalt lehelt. Vastasin, et panin küll, aga võibolla ei saanud sellest õieti aru. Mees seletas, et valge leht tähendab, et ülikoolil pole mulle enam nõudmisi. Puhas leht tähendab, et mul ei tohi ülikoolile ka nõudmisi olla. Sellest oli raske kinni pidada, sest mul oli vaja unenägusid avaldada. Mul oli veel magistritöö kohta artikkel avaldamata. Leidsin, et ma võin artiklina avaldada uurimistöö vanema variandi, sest see on artikli pikkusega.

Tunniplaanis oli tehtud muudatus. Eelviimaseks tunniks oli pandud usunditeadus. Kõik ei olnud sellega rahul, sest usunditeadus oli valikaine, aga viimast tundi tuli ikkagi oodata. Ülikoolis oli loengute vahel auke, aga keskkooliõpilased ei olnud aukudega harjunud. Võibolla oli neil õige aeg harjutama hakata. Kõndisin tiivatrepist sõjaväelase varustusega. Tund tuli ruumis 208. Siia tuli nüüd kogu klass, kuigi varemgi polnud kõik hästi ära mahtunud. Õpetaja tahtis teha tunnikontrolli. Ma olin just lõpetanud tema raamatu toimetamise, kuid nüüd poleks mul tunnikontroll võibolla välja tulnud. Minu ees ja taga ning minust vasakul ja paremal istusid tüdrukud. Pinginaabriks oli Liis. Nad rääkisid tunni ajal, aga nagu nooremateski klassides, ei suutnud mina ennast tüdrukute keskel olles sõnadega väljendada, vaid ainult žestidega. Minu ees istuv tüdruk leidis, et õpetaja on ühte kontrolltööd liiga kõrgelt hinnanud, arvestades sellega, kui palju parandusi ta oli teinud. Sellega ei olnud ma nõus, sest punase pastakaga saab midagi juurde kirjutada kõigele, isegi kui see vale ei ole. Minust paremal teisel pool vahekäiku istuvad tüdrukud kahetsesid, et ühe kaklusürituse kohta ei ole ühtegi fotot. Tüdrukud andsid edasi paberit ühe luuletusega. Nad kirjutasid selle juurde kommentaariks uusi luuletusi. Tundus, et mina võin ka seda teha. Aga kui ma tahtsin hakata uut luuletust välja mõtlema, tuli mulle meelde hoopis üks isa oma. Liis hakkas midagi laua alt otsima. Selleks ajaks läksin pingist välja. Õpetaja tegi mingi nalja, millest ma aru ei saanud, aga kõik teised paistsid saavat. See võis käia nii minu kui ka millegi muu kohta. Lõpuks hakkas õpetaja tunnikontrolli küsimusi dikteerima. Hakkasin neid kirjutama juba kasutatud paberile. Tõmbasin siiski sellel paberipoolel varasema jutu maha, hakates küsimusi kirjutama teisele küljele. Aga siis vaatasin, et see külg on veel rohkem täis.

Oli tund klassis 308. Olime teinud Sandrile jõulukingi. Naersin selle kingituse üle. Nii võisin jätta kahjurõõmsa ja pahatahtliku mulje, kuigi ma seda tegelikult ei olnud. Sandrile oli kingitud üks riideese. Õpetaja ütles, et sellise kingituse peab Sander oma emale andma. Õpetaja küsis, kas selle kingituse tegi Kristina. Kristina vastas, et ta andis ülesande edasi Peebule. Tegelikult oli kingituse tegemisel osalenud mitu poissi, nende hulgas mina. Sander tegi kingituse lahti. Ta ütles, et igat kingitust ta vastu ei võtagi.

Mõtlesin, et tuleb teha luuletuste populaarsusuuring, mis sarnaneks 1980. aastate lõpu esimestele Eesti poliitikute populaarsuse uuringutele. Selleks mõtlesin teha võrgulehekülje, kus saaks erinevate luuletajate poolt hääli anda. Ühe IP-aadressi alt saaks hääletada vaid üks kord. Samuti tuleks kirja panna hääletaja e-maili aadress. Enne hääle arvesse minekut kontrollitaks, kas selline aadress on päriselt olemas. Mõtlesin seda voodis lamades. Keegi tuli ja sasis mu juukseid. Ma ei teinud temast välja. Aga siis mõtlesin, et nii ta võib arvata, et olen surnud. Seetõttu küsisin, mida ta tahab.

kolmapäev, aprill 18, 2007

Piinamine läheneb

Mulle ehitatakse piinapink, et saada kätte selle luuletuse tekst, mida ma eile ainult kirjeldasin. Aga ma loen piinamise ajal teise luuletuse. Nad ei saa tõestada, et see on teine. Nad võivad kasutada valedetektorit, aga siis ma saan öelda, et seda ei peeta usaldusväärseks.

Võibolla neli unenägu

Sel korral taheti kõigile teha kümme kopsuproovi korraga. Kui üks üles ei tule, siis on võimalus, et mõni teine tuleb. Mina üle kahe teha ei lasknud. Ma ei teadnud, kas ma sain kopsuproovist aidsi. Et torkejälge piiritusega desinfitseeriti, siis lootsin, et ehk see hävitab aidsi. Mängiti korvpalli. Vaatasin kõrvalt, aga ühel hetkel viskasin teistega samaaegselt korvi. Oldi poes ja seejärel sõideti rongiga. Andres näitas sõrmega aknale ja küsis: "Mis see on?" Ütlesin, et see on kasehelves. Andres ütles, et ta teab seda. Selgus, et ta oli näidanud hoopis aknast välja. Seal oli üks maja, mis talle eriline tundus. Sõitsime edasi. Tuli rida osaliselt põlenud maju. Vana mees ja vana naine lugesid ajalehte. Seal kirjutati kliima soojenemisest. Vana mees küsis, kuidas siis elada saab, kui asjad selliseks lähevad. Ajalehes öeldi, et tulevikus on kõigil viljapeadel lipud küljes. Pätsi ajal olid lipud ainult eriti suurtel viljapeadel. Tulevikus pidid kõik nii suured olema.

Toas olid külalised. Külla tulnud naine palus mul kapist tema riided tuua. Oletasin, et tema oma on punane mantel, ja tõin selle. Aga selgus, et see polnud õige. Punase mantli seest oli pudenenud põrandale mänguasju. Need tuli tagasi panna, aga põrandal oli ka Tooma mänguasju ja ma ei teadnud, kummad on kummad. Külalised võtsid ise oma riided ja läksid ära. Lugesin õhukest raamatut. Seal hävitas peategelane heina. See võis olla kättemaksuks valeks osutunud mantlile, mille sees oli hein. Aga kui peategelasel ja tema emal sel teemal juttu oli, siis ütles peategelase ema peategelasele, et ta ei solgiks püha vene keelt. See võis tähendada, et selle vene keelest tõlgitud raamatu peategelane ei olnud mitte heina hävitanud, vaid koos mõne naisega heina peal lamanud, sest ta jõudis sellisesse vanusesse. Aga sellest ei saanud aru, sest see raamatu lõpukoht oli kunstilistel kaalutlustel segaselt kirjutatud. Ülejäänud raamat oli selge olnud.

Oudekkil ilmus tänases lehes samasugune artikkel, mida ma olin täna öösel unes näinud. Ma polnud enne magamaminekut lehe võrguväljaannet vaadanud, nii et see ei saanud mind mõjutada. Paberleht oli samuti üles toodud alles pärast minu ülestõusmist, nii et ma ei saanud läbi une kellegi juttu selle kohta ka pealt kuulda. Oudekki kirjutas, et eesti keelest tuleb fašismi mõjud kõrvaldada. Sellega ta mõtles Nõukogude aja mõjusid. Nii et vahel ma võisin temaga nõus olla. Aga ma polnud nõus sellega, et kommunismi fašismiks nimetamine seda veel negatiivsemasse valgusesse asetaks. Minu blogi külastati täna väljamõeldud IP-aadressidega. Nendeks olid sellised sõnad, mis näitasid, mis teemal ma seal kirjutanud olin. Aga kui külastajal lõppesid võljamõeldud aadresside salvestused otsa, siis näitas ta oma õige IP-aadressi ka ära.

Sõitsin bussiga Moskvast kodu poole. Ees sõitis veoauto, mis vedas heinapalle. Osad heinapallid kukkusid kastist välja. Buss sõitis neist ringiga mööda. Bussijuht oli nähtavasti just selle arvestusega veoautoga vahet hoidnud. K. Sander ütles heinapallide kohta, et veoauto veab head kraami ja osa sellest läks kaotsi. Tagantpoolt ettepoole istus ümber keegi, kes tundus olevat Oudekki. Ta istus oma ema ja isa vahel. Tema isa juuksed olid kasvanud pikaks. Nad ajasid omavahel juttu, aga ma hästi ei kuulnud seda. Minu juurde tuli üks tüdruk, kes küsis, kust ma tulen. Vastasin, et tulen Moskvast, kus ma olin kaks nädalat. Õigemini kaks nädalat olin seal ärkvel olles, aga unenägu on kestnud ainult mõned minutid. Tegelikult ma unenäo kestust ei teadnud. Bussist väljusin Tallinnas. Kui olin natuke maad mööda vanalinna tänavat kõndinud, siis märkasin, et mul on ranits seljas lahtisena ülemine ots allapoole, mistõttu raamatud on välja kukkunud. Läksin neid üles korjama. Need olid üles korjanud juba võõrad inimesed, kes need siiski mulle loovutasid. Vaatasin koos Särgavaga seal leiduvaid raamatuid. Ühe raamatu olid kirjutanud ajaloolane ja kirjanik kahepeale. Rääkisin, et see ei ole selles sarjas ainuke selline raamat. Selles raamatus oli ka malepartiisid. Ütlesin, et võtan selle raamatu endale, sest selles on esindatud kõik kolm minu eriala - ajalugu, kirjandus ja male. Kartsin, et Särgava oli juba mõelnud, et ta võtab ise selle raamatu endale.

teisipäev, aprill 17, 2007

Kirjeldus on parem

Mõtlesin blogis avaldamiseks välja 4-realise naljaluuletuse, aga kirja ma seda vist siiski ei pane, sest kõik naljakas pole veel ilus. Endale võib see luuletus mulle elu lõpuni meelde jääda. Kui luuletuses kirjeldatu tõeks saab, siis võibolla loen kellelegi suuliselt ette.

Seda ja teist

Üks tüdruk kirjutas mulle, et ta tahtis mulle kirja saata, aga ei saanud, sest läks kellegagi koos maaliini bussile ja see osutus valeks bussiks. Ühes peatuses läks ta maha ja teisele bussile, aga see osutus ka valeks, nii et ta ei saanud siis ka kirjutada.

Näidati erinevate inimeste kujutisi, aga osadele üldse ei reageeritud. Meenutati, et Hjalmar Mäe oli sarnanenud Churchilliga. Mõlemad kerkisid esile sõjapropaganda ameti juhtidena, kuid sõja ajaks olid mõlemast saanud rahupooldajad. Tõnu kontrollis, mida ühed mehed lugenud on. Nad ei olnud küsitud asju lugenud. Tõnu ironiseeris isegi selle üle, kui nad olid mõne materjaliga tutvunud, aga mitte korralikult lugenud. Tegelikult oli Tõnu ise ka need väliseesti kirjandusajakirjad alles esimest korda isa toast saanud. Toomas sõidutas meid kesklinna. Autost väljudes kukkusin käpuli ja mul oli raske püsti saada, aga Toomas mind ei aidanud, sest tal oli kiire edasi sõita. Mina tahtsin minna kultuursesse linnaossa, aga läksime hoopis Pariisi ärilinnaossa. Panin ühes majas enda jaoks vaasi roosid, aga minu kõrval istuv laps tahtis hoopis kiivit lõikuda. Ütlesin, et see teeb kiivi koledamaks. Lõikajale endale võib lõikamine meeldida.

Algas geograafia tund, mis toimus minu toas. Panin lauale malenupud ja lugesin vihikust ühe tunni osa üle. Kätt vihiku järele sirutades ajasin osad nupud ümber. Õpetaja pani nupud karpi tagasi. Ta tegi seda hooletute liigutustega, nii et ma oleks pidanud üle lugema, ega mõni nupp kaduma ei läinud. See osa, mida ma vihikust kordasin, ei olnud viimase tunni osa. Õpetaja ütles minu loetud osa kohta, et see on meil selge, aga viimase tunni osa mitte. Hakkasime viimast osa uuesti harjutama. See toimus ühes klassiruumis. Õpetaja joonistas tahvlile skeemi. Ta ütles, et selle riigi sõjaväest on üks protsent natsionalistid. Meie pidime leidma lahenduse küsimusele, mida valitsejad tegema peavad. Keegi pakkus, et natsiolalistide nooli tuleb juurde joonistada. Tristan ütles, et see pole üldse õige asi, et kõik natsionalistid ei ole. Mina pakkusin, et võimud võiksid ilma jahutada. Õpetaja ütles irooniliselt, et siis peaks vähem kütma. Mul oli veel selline lahendusvõimalus, et must kuningas võiks käia väljale d3.

Läksin kooli. Seal toimus õpetaja juhtimisel vestlusring, kus õpilased rääkisid neid vaevavatest õuduselamustest. Kõigepealt oli hulk aastaid koos koolis käidud, ilma et teiste probleemidest midagi oleks teatud, kuigi need olid selles koolis kõigil olemas. Vestlusring ei olnud veel läbi, aga mina sinna ei läinud, sest minul õuduselamusi ei olnud. Mul läks sel päeval koolis halvasti arhitektuuri süü tõttu. Üks poiss ütles mulle, et nüüd ei võta kirjastus mult raamatu käsikirja vastu. Teine poiss lohutas, et seevastu raamatut "Igavene tuli" hinnatakse.

esmaspäev, aprill 16, 2007

Tulekera

Ei tulnud tuli tulekerast välja,
vaid viskas endast välja otse sütt.
Ei teinud tuletõrje temast välja,
sest tuletõrjes puudus täpsuskütt.

Nii üle metsa tulekera lendas
ja leidis uueks koduks taevalae.
Võibolla peitis tulekera päikest endas,
kuid iga päike inimest ei prae.

Kuidas ma võitsin

Kõndisime järve suunas. Sinna jõudmiseks tuli läbida üks aed. Mõtlesin, et tuleb vist minna ringiga, sest aias on keti otsas suur koer. Seal oli teine suur koer ka, kellel ketti ei olnud, aga seda ma ei kartnud, sest see ei haukunud. Aias hakkasime võidu jooksma. Mul õnnestus pääseda kõige ette. Jõudsin palli lühikeste jalahoopidega lüies esimesena tagaväravani, kuigi ma ei saanud päris aru, miks must mööda ei minda. Jõudsin esimesena alla ka värava taga olevast järvekaldast. See oli esimene kord minu elus, kui sain maleturniiril päris esimese koha. Algas autasustamine. Autasusid anti kolme turniiri kokkuvõtte põhjal. Üldarvestuses võitis keegi teine, kes sai kokkuvõttes 34. koha. Mind ega minu järel teiseks tulnut esialgu välja ei kutsutud. Üldarvestuses sain alles 17. koha. Kui rahvast oli kaldal vähemaks jäänud, siis mõtlesin, et nii males kui ka jooksus tulin esimeseks võibolla sellepärast, et minu konkurendid olid Taago ja Tuuli. Nemad on sellised, et võivad küll meelega mulle esikoha anda. Leidsin vee piirilt kolm pimsskivi. Arvasin, et just pimsskivide siin leidumine võis tekitada mõtte meelega alla jääda. Taago küsis mult, kas ma nägin, kuidas Klaus pesunööri postide alt värava lõi. Vastasin, et ma ei vaadanud selja taha, sest ma jooksin. Taago ütles, et siis ma ei tunnegi oma võitu. See tundus olevat vihje sellele, et minu võit on tema korraldatud. Rääkisin talle sellest oletusest. Taago küsis, kas ma ise ka usun, mida ma räägin. Ta ütles, et ma jõudsin Klausist enne mäest alla hoopis sellepärast, et valisin õigema tee. Klaus läks järsemast kohast ja ei saanud seetõttu nii kiiresti liikuda.

Lugesin paksu Jungi raamatut. Selle keskel olid fotod. Raamatus öeldi, et üks Jungi eriala mees on eriti suure teadusliku täpsusega dokumenteerinud, kuidas teine natside koostööd tegi. See tähendas, et nende teadusharu osad järeldused on natside tellimus. Külla tulid kaks vanemat meest. Üks neist küsis, mis raamatut ma loen. Kui olin selle teatavaks teinud, kiitis üks mees, et see raamat on väga hästi tõlgitud. Tõlkija on laused lahendanud nii täpselt nagu maleülesanded. Leidsin raamatu järelsõnast samasuguse lause. Nüüd oli kaks võimalust, kas see mees oli ise järelsõna autor või oli talle võrdlus järelsõna lugedes meelde jäänud. Pille küsis, kas Jungi teoseid internetis ka on. Vastasin, et taga oli küll viide ajakirjale "Vikerkaar". Aga igaks juhuks hakkasin ma oma väidet tagant kontrollima. Nüüd ma viidet ei leidnud. Ütlesin, et jälle oli mul mälestus, mis ei vastanud tõele. Aga siis märkasin, et taga on üle ühe registri. Ühes neist oli ka viide "Vikerkaares" ilmunud Jungi kirjutisele.

Mängiti kiiremat sorti malet. Klaus seisis mängu ajal malekella taga ja vajutas seda, et see seisma ei jääks. Järgmise mängu ajal pidin seda ülesannet täitma mina. Mängisid suhteliselt noored poiss ja tüdruk. Mõlemad unustasid osadel käikudel kella vajutada, eriti tüdruk. Mängu lõpul viidi kell eemale. Kui seda uuesti nägin, siis oli sellel toimunud selline nihe, et mängu lõpp ei olnud enam täistunni, vaid veerandi koha peal. Ütlesin, et ma tahaks näha, kuidas seier sinna hüppas. Seina ääres oli eksponaadina ühe kunagise teadlase leiutatud aparaat. Poiss ja tüdruk hakkasid seda käppima. Ütlesin, et nad seda ära ei lõhuks. Aga nemad said ainult hoogu juurde ja katsetasid erinevaid võimalusi, mida sellega teha saab.

pühapäev, aprill 15, 2007

Karu kõndis

Karu kõndis ümber püti.
Pütis polnud üldse mett.
Karu kõndis läbi hüti,
nägi hütis seda, et

keegi istus keset lauda,
pihku võtnud oli noa.
Karu tahtis sellest laulda,
enne saama pidi loa.

Täna lühemalt

Minuga rääkisid huvitava iseloomuga mänguasjad. Aga nende käitumine halvenes ja nende tähtsus läks minu omaga võrreldes liiga suureks. Koostati raamatuvirnasid, mille ma pidin õppeotstarbel läbi vaatama. Juba neile raamatutele peale vaatamine tekitas lugemisisu. Mul oli mõne ruutsentimeetri suurune plats, mis võis olla hauaplats. Sellel olid kolm pisikest kivi minu kolme luulekogu auks. Kõrval olid teiste inimeste samasugused platsid. Kaardilt oli näha, et üks inimene riputas endale külge punase kivi. Klaus hakkas seda inimest taga ajama. Tagaaetav jagunes kaheks pooleks, mis jooksid erinevates suundades. Klaus ajas mõlemat taga. See pidi kestma lõputult, kuid minu arvates oli see tagaaetava suhtes liiga julm ja sellele tuli lõpp teha.

laupäev, aprill 14, 2007

Sepik lõhnas

Sepikust ei saandki saia.
Hallitama läks veel leib.
Näriline hiilis majja,
mis ta siin on jälle teind?

Sepik, sepik, sügav maitse.
Sai ei anna sügada.
Saame, kui meil puudub kaitse,
närilistelt pügada.

Arvutustehted

Kirjutasime koolis tahvlile. Ütlesin, et ma ei saa sellesse tahvli serva enam kirjutada. Joont enam ei tulnud. Helen ütles eemalt, et ta ei saa aru, mida ma räägin. Läksin istusin Lauri N. kõrvale. Laud oli raami pealt maas. Tõstsin selle tagasi. Lauri tahtis lauda uuesti raamilt maha tõsta, mida mina ei tahtnud juhtuda lasta. Nüüd hakkas mulle tunduma, et Helen sai minu jutust sellepärast valesti aru, et ta istub ise klassi teises servas. Ma ei saanud aru, kas ta istub g või h-liinil, s.t. kas aknapoolse rea välimisel või sisemisel küljel. Nüüd istusin juba klassiruumis 308. Tahvlil hakati lahendama füüsikaülesandeid. Mõtlesin, et selles unenäos ma ei hakka ise vihikusse kirjutama, vaid mõtlen tahvlile kirjutajaga kaasa. Tahvlile kirjutati tehe, kus arvu 0,2 korrutati sulgudes oleva arvuga, mille astendaja oli väljaspool sulge. See korrutis võrdus nulliga. Ülesande eesmärk oli kontrollida, kas võrdus on tõene. Sulgudes oleva arvu astendamise tulemuseks oli 0,3. Tahvlil arvutati välja, et korrutis on 0,06, seega ei ole võrdus tõene. Mina ei hakanud viimast arvutust tegemagi, sest nägin ebatõesuse juba niigi ära. Tahvli juures käisid ka teised. Kui mind oleks kutsutud, siis ma poleks läinud. Kui tund läbi sai, siis ütlesin, et hea, et selles unenäos ei käinud tahvli juures need, kes füüsikat paremini oskavad, sest kui ma oleks nende lahenduskäiku valesti kujutlenud, siis poleks unenägu realistlik olnud. Algas meie klassi söögivahetund. Lauad olid kaetud fuajeesse. Neid oli ainult paar tükki, sest enamus oli söökla toidust loobunud ja hakanud selle asemel kohvikus söömas käima. Krister pidi füüsikaülesandeid edasi lahendama. Ta ei osanud ja seisis niisama. Ütlesime talle, et ta lihtsalt arvutaks, siis läheb unenägu edasi.
Hakkasin ise arvutama. Liitsin nii: 1 šahh + 1 matt = 8 lüiamatti. Mulle tundus tehe endale imelik. Kui ma tehteid korrata tahtsin, nägin, et need on juba teistsugused.

Köögis räägiti sellest, kes kellele tere ütleb. Poe juures nägin tüdrukut, kelle müts oli samasugune nagu kunagi Sandri müts. Oletasin, et see on Sandri õde, kes on Sandri vana mütsi endale saanud. Sain sellele kinnitust, kui see tüdruk läks naise juurde, kes tundus olevat Sandri ema. Klausil oli seljas selle mütsiga sarnastes värvides kampsun. Püüdsin meenutada, kas Sander sai kunagi endale Klausi kampsuni juurde kuuluva mütsi. Sander on vanem, aga müts võis talle jääda, kui tal on väiksem pea. Siis tuli mulle meelde, et Klausi müts oli ikkagi veidi teistsugune. Ja Sandri oma selle tüdruku müts hästi ka ei saanud olla, sest Sander kandis oma mütsi keskkooli lõpuni. Olime ühel peol. Tüdruk nimetas mütsi ise Sandri mütsiks. Öeldi, et Sandri õde on tulnud peole sellepärast, et siin on Henn ettekandjaks. Sandri õde oli väike laps, Henn veidi suurem. Tüdruk kiusas kogu aeg Hennu, nii et Hennul oli raske toidunõusid kanda. Läksin tüdruku juurde ja rääkisin talle, et niimoodi võib toit maha kukkuda. Karjusin, et toiduga nii ei tehta. Teisest ruumist karjus mehehääl, et ma ei karjuks. Läksin sinna ruumi. Ma ei suutnud enam valju häält kuuldavale tuua. Seetõttu küsisin ühelt mehelt sosinal, kas tema karjus. Ta kinnitas, et see oli tema. See oli selle tüdruku ja Sandri isa. Mulle anti üks paberilipik, millele oli kirjutanud Sander, keda ennast ei olnud siin. Lipik oli kättemaksuks selle eest, et ma olin ise ükskord Sandrile ühe paberilipiku andnud. Sander kirjutas, et ta mõistab minu, Helina ja veel pika rea inimesi kohtu alla.

Sõudsime järvel. Paati tungis vett ja see kippus uppuma, kuid jõudsime siiski kaldale. Paadi põhja tagumine osa oli avatud, aga see ei olnud väga sügavale vette vajunud, sest paadis olijate raskus ei olnud väga suur. Kaldal nägin, et sõudmisel kasutatud aerud suitsevad. See võis olla ka aur, mis eraldus märgadelt aerudelt päikese soojuse tõttu. Aga leeki oli ka näha. Leek oli tõenäoliselt näiline. Aga et oleks kindel, et mets põlema ei lähe, kastsin aerud vette. Kui neid uuesti lähemalt vaatasin, siis nägin, et nad siiski ei ole põlenud, sest nad ei ole kuskilt söestunud. Tahtsime uuesti sõudma minna. Valisin kaaslasele välja ühe metallist tööriistadest, et tema saaks ka sõuda. Ma ei teadnud tegelikult, milline tööriist on sõudmiseks kõige sobivam. Järv oli Pühajärv. Märkasin vastaskaldal kummaliselt suurena paistvaid autosid. Siis pidid inimesed ka suurtena paistma. Seda oleks tegelikult pidanud aru saama juba vastaskaldal asuva maja akende suuruse järgi. Sõudsime vastaskaldale mööda kaldaäärt, mitte risti üle järve, sest paadi põhja vajumise oht püsis. Sel korral oli meid paadis pealegi juba rohkem. Vastaskaldal saime ühe mehe käest kiita, et oleme väga leidlikud.

reede, aprill 13, 2007

Mälu kaotamisest

Mälu võivad kahjustada haigused ja traumad. Ma ei tea, kas saab tekkida uus haigus, mille pandeemia kahjustaks kõigi inimeste mälu. Aga võib levida ideoloogia, mille omaksvõtjad hakkavad vähem meenutama ja selle tulemusel unustavad rohkem. Ma olen kuulnud laulu, mille sõnad väidavad, et kõige tähtsam on mitte tagasi vaadata.

Gorbatšovi juhtnöörid

Olin NLKP poliitbüroo liige. Gorbatšov andis meile ülesandeks alustada Nõukogude Liidu lagundamist, milleks tuli avalikustada ajaloofakte. Mina pidin minema Leningradi arhiivi otsima materjali venekeelse artikli jaoks, milles pidin tegema avalikuks, et üks juhtiv kommunist oli bolševistlike kalduvustega juut. Ma eelistasin siiski esialgu kirjutada eesti keeles, sest seda ma oskasin paremini. Aga avalikustamine algas üldiselt vene keeles ja Eesti lehed kirjutasid Vene lehtede põhjal. Gorbatšov tahtis Nõukogude Liitu lagundada selleks, et päästa Venemaa teiste liiduvabariikide küljest lahti. Raamatus oli toodud statistika, mille järgi eestlaste osakaal Nõukogude Liidu rahvastikust järjest vähenes ja venelaste osakaal suurenes. Venemaad tahtis Gorbatšov eraldada võibolla sellepärast, et islamiusuliste sündimus muutus venelaste omast suuremaks. Gorbatšov ütles veel, et inimesed peavad saama võimaluse võime kritiseerida, et võimud oskaksid nende elu parandada. Pidin minema Leningradi kunstivõistlusele. Kui hakkasin võtma oma sahtlist selle jaoks vesivärve, siis nägin, et Henn on ühe karbi sealt just välja võtnud. Ütlesin Hennule, et see on minu sahtel. Henn ütles oih. Lubasin Hennul selle karbi võtta, aga ütlesin, et ülejäänusid mul läheb endal vaja, sest lähen Leningradi võistlema. Tegelikult oleks hea olnud, kui mul oleks seal kaasas olnud kõik minu vesivärvid ja vildikad. Maalisin värvikarbi kaane alumisele küljele mustri. Tegin mustrile tuhmi musta raami ümber. Kuigi minu pilt oli idee poolest huvitav, võis oodata, et Leningradis teised maalivad minust muidu ilusamaid pilte. Kõndisin läbi linna ja ei teadnud veel, kas minna Leningradi rongile. Rongis oleks tulnud hoolega valvata, et kotti ega raha ära ei varastataks. Aga mulle hakkas tunduma, et Venemaale sõiduks on vist viisat ka vaja. Oli hea, et oli palju ettevalmistusaega, mille jooksul kõik asjad said meelde tulla. Astusin autoteele, aga märkasin fooris punast tuld, mistõttu läksin kõnniteele tagasi. Lähedal oli pealegi politseiauto. Kui süttis roheline tuli, põles see liiga lühikest aega. Ütlesin võõrale vanale naisele, et isegi mina ei jõua selle ajaga üle mõlema teepoole. Naine vastas, et ei jõuagi.

neljapäev, aprill 12, 2007

Flora

Lugesin lehest, et Flora jalgpallimeeskonda tabas ebaedu. Parteid hakkavad sellisel puhul vahel uut nime otsima. Tõenäoliselt on juba pakutud, et Flora uus nimi võiks olla Fauna. Et taimed seisavad platsil paigal, aga loomariigi esindajad jooksevad.

Malest, muusikast, rahast, blogist

Vaatasin pealt ühte malepartiid. Peal olid kummalgi kuningas, lipp ja ettur. Mõlemal oli võimalus vastase kuningat tulistama hakata, et saada viiki. Kuid lõpuks oleks kuningas tulede eest pääsenud. See, kelle poolt mina olin, loobus tulistamisest ja viis selle asemel etturit edasi. Nii ta võitiski. Rei ütles, et kaotaja ei saanud kaotuse järel ka aru, et ta kaotanud on. Seetõttu ei olnud ma enam kindel, kes võitis. Rei ja üks teine mees pakkisid nuppe kastidesse. Üks nupp oli veel laua peale jäänud. Panin selle Rei kasti. Aga võibolla oleks selle koht olnud teise mehe kastis. Läksin mängima automaadiga, mis tundis palju teooriat. Nii tahtsin ette valmistada uut avangut. Üks väike poiss ütles, et tema on kõva malemängija ja ründaja. Ta laseb oma vanemal õel telefoni teel õpetada, kuidas rünnata.

Paigutati kontserdi alustamiseks koore. Paigutamisel toimus vigu. Toimus kahe muusikastiili pooldajate kohtumine. Ameerika oli jagunenud nende kahe stiili pooldajateks. Eri stiilide pooldajad hakkasid üksteist taldrikutega loopima. Ütlesin, et mõlemad stiilid mahuvad popmuusika alla. Klassikalisest muusikast on rasekem aru saada.

Suri Marx. Paljud inimesed sooritasid seetõttu enesetapu. Kui aastaid tagasi Euroopa Komisjon korruptsiooni tõttu tagasi astus, olin kirjutanud listi ee.euro, et on oodata selle sündmuse kordumist. Vahepeal olin oma ennustuses juba kahtlema hakanud, kuid nüüd läks see täide. Tahtsin saata listi uut kirja, et kirjutamise ajal ma mõtlen selgemini. Eestis oli aastaid tagasi lastud käibele mündid, millel oli kirjas, millal peab Eesti lepingu järgi eurole üle minema. Nüüd oli see tähtaeg möödas, aga eurot polnud tulnud. Müntidel ütles Lennart Meri nimeliselt, et kuupäev on teine kui see, mida Lauri Vahre on nimetanud. Panin šokolaadiketta ümber kuldpaberi. Näitasin seda seejärel vendadele. Nad ei uskunud, kui ma ütlesin, et see ei ole päriselt kuldmünt. Aga ketta serva näidates oli siiski näha, et seal oli paberi äär. Keegi maksis raha. Ta pidi maksma 500 krooni, aga talle öeldi, et ta maksis ainult 100. Uuesti rahale vaadates oli aga näha, et see on hoopis 1000-kroonine. 1000-kroonised olid hiljuti märkamatult käibele tulnud. Nad olid 100-kroonistega liiga sarnased. Mõlemal oli Koidula pilt. Varem öeldi, et kellel on 500-kroonine, see on juba rikas, aga nüüd öeldi seda 1000-kroonise puhul. Inflatsioon oli kõvasti edasi läinud, kuid krooni kurssi ei olnud muudetud.

Olin Oudekki ühe lehekülje kaudu avastanud kaks blogi, kus oli minu omale viidatud. Nüüd oli mõlemast korraga viide ära kustutatud. See võis tulla sellest, et ma olin omakorda neile viite üles pannud. Või sellest, et ma seda ei teinud. Või sellest, et lõpuks väsitab kõiki inimesi minu unenägude lugemine ära. Igatahes nüüd, kus nad enam mulle ei viidanud, ei olnud mul nendega enam midagi tegemist. Kirjutasin blogisse oma tänased unenäod. Kui olin need juba blog.tr.ee alla pinginud, märkasin, et olen kogemata unustanud panna pealkirja. Lisaks olid tähed halvasti loetavad ja osad neist olid tagurpidi. Klaus arvas, et viga on seinakontaktis. Aga kui ta selle seina seest välja võttis, siis ta viga ei leidnud. Tõnu oli minu blogist mõned luuletused välja trükkinud. Ütlesin talle, et kui minu lehekülg õhku lendab, siis avaldan trükis need väljatrükitud luuletused. Tegelikult huvitavad mind rohkem unenäod. Tõnu ütles, et minu unenägude viimasest lausest on mõned sõnad puudu. Sellega ma polnud nõus. Tõnu ütles veel, et minu luuletuste osad read saaks jagada mitmeks reaks. Vastasin, et seda saab teha lühemate luuletuste puhul, näiteks muuutes neljarealise viie- või kuuerealiseks. Aga seda pole mõtet teha luuletuse puhul, mis koosneb 20 neljarealisest salmist. Siis saab poolitada ainult viimast või eelviimast rida.

kolmapäev, aprill 11, 2007

Reklaamist

Ajalehereklaame osatakse isegi kunstipäraselt teha. Raadioreklaami kohta seda hästi öelda ei saa. Neid kuulates on tunne, nagu keegi tuleks kallale. Asjadest, mis inimesi eriti ei huvita, ei sobi nii agressiivse häälega rääkida.

Unenäod poliitikast ja õppimisest

Roheliste laev sõitis kitsasse ojja. Edasi ei saanud ta sõita, sest oja muutus juba liiga kitsaks. Seda oleks saanud laiendada, aga rohelised ei pidanud laiendamist õigeks. Kui seisin oja põhjas, tekkis selle koha peale sügavam auk. Rohelised hakkasid oja kaardistama. Strandberg ütles, et me oleme seda oja varem ka näinud. Ütlesin, et jah, see oli vist roheliste laevaretke ajal. Aga siis hakkas mulle tunduma, et ma eksin, sest kõrval olev tee ei olnud Emajõgi, vaid raudtee. Roheliste laevaretk oli toimunud aasta 1988 paiku. Aasta 1988 sügisel kuulutati Eesti suveräänseks. Mõned arvavad, et suveräänsus on sama mis iseseisvus, aga suveräänsuse väljakuulutajad ei teadnud ise ka, mida nad selle all mõtlesid. Vaatasin kroonikat 1988. aasta suve sündmuste kohta. Seal oli välja toodud, et ilmus Rauna raamat "Wake up". Öeldi, et kahjuks. Vaidlesin vastu, et see ei olnud kahjuks, sest tol ajal oli Raun veel korralik inimene ja ei arvanud veel, et kodanikuõigused peavad olema ainult punkaritel. Pealegi oli see tema parim raamat. Üks mees, kes elas Supilinnas ja tundis Rauna, ütles, et Raun ei ole kunagi korralik inimene olnud. Mees sülitas mulle Rauna kiitmise eest juustesse. Mõtlesin, et sellest raamatust peab olema ilmunud mitu trükki, sest selles väljaandes, mida mina lugesin, oli juttu ka hilisemast ajast kui 1988. aasta suvi.

Oli matemaatika tund klassis 301. Üks tüdruk lahendas tahvlil ülesannet, mina lahendasin sama ülesannet vihikus. Sain tüdrukuga umbes sama vastuse. Matemaatika õppimise tegi raskeks see, et korrutusmärgina kasutati risti asemel punkti. Nii ei olnud tahvlilt hästi näha, kas tegemist on kahe arvuga, mida on omavahel korrutatud, või ühe ja sama arvu erinevate numbritega. Lauri N. tegi järeltööd. Kui ta selle ära andis, siis ta ütles, et kahjuks kirjutas ta lahenduse kogemata vihiku kaanele. Aga õpetaja sai aru, et asi on selles, et Lauri oli töö juba kodus ette valmis kirjutanud. Õpilased kasutavad aastast aastasse samu trikke, mida õpetajad juba tunnevad. Olin lõpetanud ülikoolis ajaloo eriala ja järgmisena mõtlesin minna õppima matemaatikat. Töötama oleksin hiljem hakanud ikkagi ajaloolasena, kuid matemaatika õppimine oleks muutnud mu mõtlemise täpsemaks ja oleks tulnud kasuks ka males.

teisipäev, aprill 10, 2007

Kartmisest

Vanasõna ütleb, et parem on karta kui kahetseda. Osa inimesi paistab arvavat, et üldse pole vaja karta. Tulemus on see, et ma pean kartma peale enda ka nende pärast. Kusjuures viimasest pole abi, sest päästa ma neid ikkagi ei saa.

Mäng ja pildid

Sain neljaleheküljelise ristsõnalehe. Viimasel leheküljel oli maleülesanne, mille oli välja mõelnud tuttav õppejõud. Seda hakati karja inimestega lahendama. Mängu viis lõpule see, et märgati, et ühes pingireas on kõigil sama värv. Ülesande omapära oli seisnenud selles, et mängus arvestati ka ajategurit. Esimest mängu olin vaadanud kõrvalt, teisel korral osalesin mängus ka mina. Minu ees laual oli kartul, mille kumbki pool oli erinevat värvi. Ma ei teadnud ikka veel, kas ma pean nüüd kartuli teistpidi pöörama. Õpetaja tuli ja küsis mult, miks ma puudusin. Vastasin, et puudusin kahest esimesest tunnist, sest mul olid kehas valud, kuid kolmandas tunnis olin juba kohal.

Vaatasime oma suureformaadilisi joonistusi. Pildil vaatasid akendest pead välja. Pead olid enda ümber tekitanud kuulidest kaare. Silmanurkades olid kõigil pildilolijatel punased täpid. Henn vajutas pliiatsil kahte nuppu ja tõstis nende abil pildil oleva inimese teise kohta. Ma ei teadnudki varem, et see võimalik on. Ütlesin, et kahju, et paberile ei saa restarti teha, mille järel figuur läheks oma kohale tagasi iseeneslikult. Samuti ei saa figuuri ühelt paberilt teisele tõsta. Henn ütles, et ei saa jah. Aga Klaus teadis, et seda kõike siiski tehakse. Leidsin, et siis on figuuride liigutamist hea kasutada koomiksite joonistamisel, kui ühte tegelast on vaja korduvalt kasutada.

Märkasin, et minu blogi on hakatud külastama tuhandeid kordi päevas. See tuli sellest, et viitasin seal ühele leheküljele, mille aadressis oli sõna "Russia". Nii sattusid minu blogile kõik, kes selle sõna otsingumootorisse sisestasid. Tänu külastuste arvu suurenemisele oli ühele sissekandele lisatud mitukümmend kommentaari. Hakkasin vaatama kõige värskema sissekande kommentaare, mida oli natuke vähem. Need olid ühe ja sama inimese pandud. Kommentaarid koosnesid erinevat pidi kaldkriipsudest. Aga kui neid tervikuna vaadata, siis oli näha, et tegemist on multifilmikaadritega, kus hunt hoiab peos hiirt ja sööb ta ära. Kommentaator oli kirjutanud kõige alla, et ei ole mõtet vaadata multifilmikaadreid detailselt. Mina leidsin, et kes hakkab uut multifilmi joonistama, see peab just olemasolevaid detailselt vaatama. Meil oli kodus ka maal selle hundi kohta. Mulle jõudis kohale välismaise blogilugeja saadetud plekist suhkrunõu. Selle järjekorranumber oli kolmekohaline, mis tähendas, et palju saadetisi oli veel teel. Mõtlesin, et kõik loevad minu blogi, aga keegi mulle midagi ei maksa. Aga edasi mõtlesin, et lõpuks saan varanduse ka kätte.

esmaspäev, aprill 09, 2007

Lindude hirmutamine

Tänases lehes on uudis, et ühte Eesti linna pandi vareste ja hakkide eemalepeletamiseks üles kulli pildid. Kui need tõesti suuri linde hirmutavad, siis ilmselt ka väikseid. Uudisest ei selgu, miks peavad linnud ära minema. Varem oli kombeks panna lindudele üles pesakaste ja söögilaudu. Hernehirmutisi kasutati ka, aga peenarde kaitseks, mitte niisama.

Jüngrid

Jeesuse osad jüngrid olid ketserid. Nad leiutasid monarhia ja soovitasid Jeesuse surma järel Rootsis selle kasutuselevõtmist. Inimesed olid esialgu vastu. Soovitus ei saanud minu arvates olla antud Rootsi riigile, mida polnud veel olemas, vaid ikkagi Rooma riigile, ainult et Rootsi territooriumil. Vaatasin nende jüngrite kohta filmi. Heli oli õudne, seepärast keerasin heli maha ja piirdusin lugemisega. Selle televiisori kõrval mängis teine televiisor teise filmiga, mille heli küll õudne ei olnud, aga keerasin selle ka maha. Jüngritel olid omapärased nimed. Televiisorist tuli välja käsi, mis ulatas mulle paberi. Käe omanik tahtis, et ma lepingule alla kirjutaksin. Vastasin, et ma ei mõtlegi mingile lepingule alla kirjutada. Lülitasin televiisori välja.

Tänaval peatus üks auto, kust tulid välja üks keskealine mees ja tema poeg. Nad ei teadnud täpselt, millisesse majja nad peavad minema. Nii läksid nad erinevates suundades. Mina läksin samas suunas selle keskealise mehega. Seal oli haigla, kuhu mind oli kutsutud Helinat vaatama. Ma ei leidnud teda palatist. Kahtlustasin, et olen palatiga eksinud. Aga kui ma selle ukse taga seisin, jõudis kätte see kellaaeg, kus Helina pidi palatisse tulema. Nii selgus, et palat oli siiski õige. Kuigi tegemist oli kopsuhaiglaga, ei köhinud Helina kordagi. Rääkisin alguses mõned sõnad, seejärel istusin vaikides. Kui ära minema hakkasin, ütles Helina, et ma võin homme ja ülehomme ka teda vaatama tulla. Vastasin, et homme ma küll ei tule.

Kanalil tehti veel kevadel autode võidusõitu, nii et autodel oli märg rada taga. Helina oli 13. sajandil koos Taani vallutajatega Paidesse elama läinud. Vahepeal oli ordu Taani käest Põhja-Eesti ära võtnud, aga pärast tagasi andnud. Ma ei mäletanud, kas Järvamaa kuulus Taanile selle esimesel või teisel võimuperioodil Põhja-Eestis. Hakkasin vastust otsima Nõukogude-aegsest ENE-st. Seda lehitsedes ütlesin, et Nõukogude-aegne entsüklopeedia on rohkem vananenud kui vana Eesti-aegne, sest Nõukogude aja asju pole enam olemas. Helina oli Paidesse elama läinud minu arvates sellepärast, et see oli väiksem kui Tallinn ja Tartu. Seal sai elada, sest ka seal oli võimalik raamatuid lugeda. Aga arvasin, et Helinale ei meeldi Paides see, et varsti kõik teda seal näo järgi tunnevad. Mõtlesin, et kui ma järgmine kord Paidesse lähen, siis lähen võibolla ka Helinale külla. Istusin suures saalis. Algul istusin ühe inimese kõrval, aga hiljem läksin teise kõrvale. Selle kõrvale, kelle kõrvalt mina ära läksin, istus omakorda uus inimene. Riietusruumis selgus, et Tristan on grippi jäänud. Ta arvas, et sellest pole midagi hullu. Aga minul oli sama viirus olnud ja ma teadsin, et haiguse kõrgpunkt ei saabugi veel esimesel päeval. Riietusruumi tuli ka üks mees, kes oli andnud alles esimest korda elus vereproovi ja selle tulemusel saanud teada, et tal on aids. Meenutasin varasemat unenägu. Selles tundus mulle eriline, et üks karp oli mahutanud teist.

pühapäev, aprill 08, 2007

Munad värvitud

Mulle öeldi, et kuigi mul väga osavad käed ei ole, siis mune värvides on küll osavad. Vastasin, et üks asi on käte osavus, teine asi ideed.

Lihavõtte unenäod

Jälgisin internetist Riigikogu arutelusid. Paljud laused ei olnud seal eriti sügavamõttelised. Mind taheti näidata Hellatile, sest me olime mõlemad Eesti Kongressi pooldajad. Klaus teadis, et ühe poliitiku poeg tahab ÜRO-d õhku lasta. Pille rääkis, et õudusfilmid ennustavad midagi, aga mitte täpselt seda, mida neis näidatakse.

Oli august. Ilmus "Loomingu" uus number. Olin sellele saatnud kaastöö, aga seda ei avaldatud. Helistasin toimetajale ja ütlesin, et minu kaastöö asemel on avaldatud halvem. Toimetuses oli toimunud hääletus, kas minu tekst avaldada. Olin jäänud ühe häälega kaotajaks, mille kohta avaldasin arvamust, et keegi hääletas spetsiaalselt minu vastu. Toimetaja vastas, et toimetuses hääletusi ei toimu. Ütlesin, et ma ei arvanudki, et toimuks, või tegelikult siiski arvasin. Jätkasin, et juuli või juuni numbris ilmus isegi üks väga rõve jutt. Ma autorit ei mäleta, sest mulle ei jää halvad asjad meelde. Aga toimetaja kõrval istuv peatoimetaja sai aru, millest ma räägin. Ta ütles autori nime ning hakkas seda juttu ette lugema. Seda oli ebameeldiv kuulata, aga ütlesin peatoimetajale, et ta loeks jah selle ette, siis saavad kõik teada, mida kõike nad avaldanud on. Selle soovituse peale jättis ta lugemise pooleli. Toimetaja ütles, et ega neil tekstide võrgus kommenteerimise võimalust ei ole. Ütlesin, et ma ei arvanudki, et oleks. Aga kui ma "Loomingu" kodulehekülje lahti tegin, siis nägin, et tegelikult on selline võimalus olemas. Hakkasin sööma. Toit oli sama, mis selles rõvedas jutus. Esialgu läks see mul alla, kuid siis tuli mulle meelde, et esimesel korral selle toiduga kohtudes hakkasin iiveldama. Mulle hakkas see nüüd ka ebameeldiv tunduma, seetõttu jätsin söömise pooleli ja viskasin toidu minema. Et ema ei olnud seda ise ära visanud, siis oli tema seda järelikult söödavaks pidanud. Krister ja Artur rääkisid sellest, milliseid muutusi põhjustab vähk inimese organismis. Arturile need muutused isegi natuke meeldisid.

Lugesin vanu Teise maailmasõja järgseid ajalehti. Seal kirjutas keegi, et kellel ikka kõik selle ajalehe numbrid alles hoitud on. Aga see, et ma neid lugeda sain, näitas, et kellelgi siiski oli. Olin ühtedes ajalehtedes ühed initsiaalid dešifreerinud, kuid polnud neid kokku viinud teiste ajalehtede samade initsiaalidega. Ajalehes kritiseeriti seda, et ollakse liiga optimistlikud ja ei võeta abinõusid tarvitusele, lootuses, et 20. sajandi lõpuks tõuseb eestlaste arv miljonini. Kasvu ei loodetud saavutada mitte sündimuse tõusu, vaid vähemuste assimileerumise kaudu. Tulviste ütles hiljem selle kohta, millega ma tegelenud olin, et ülikooli tantsutunnid on mõttetud. Mulle olid need maletunnid siiski midagi pakkunud. Aga me olime seal harjutanud kogu aeg ainult ühte tantsu. Õige tantsuõpetaja pidi alles saabuma. Siis oleks hakatud õpetama rohkem erinevaid tantse. Siis oleksin üksnes pealt vaadanud.

laupäev, aprill 07, 2007

Kaunis mõte

Jungi raamatus mälestustest ja unenägudest tsiteeritakse vanade meistrite ütlust, et kõik kiirustamine on kuradist. Selle abil saab õigustada seda, miks ma loen nimetatud raamatut juba rohkem kui aasta. Samuti seda, kui loen vahel ühte raamatut suurem osa päevast, kiirustamata järgmise tegevuse juurde.

Kättemaksjad

Läksime ühele perele külla. Perenaine oli enne meie tulekut kirjeldanud, kui vastikute haiguslike sümptomitega inimesi on olemas. Nimetatud sümptomid olid minu omade sarnased, aga liialdatud. Nimepidi oli perenaine rääkinud, et minu luuletused on isa luuletuste vastand, selles mõttes, et isa omad on head ja kangelasliku inimese kirjutatud, aga minu omad on halvad ja nõrga inimese kirjutatud. Hakkasin rääkima varaste karistamisest. Perenaine võis aru saada, et ma saan aru, et ta on varas.

Käisime viimases klassis. Oli keemia tund. Ott oli keemias üle läinud sellisele õppele, kus ta käis küll teistega samal ajal tunnis, aga pidi vähem teadma. Õpetaja pani talle hindeks kolme, arvatavasti kättemaksuks kergemasse õppevormi ülemineku eest. Selline hinne oli eriti halb seetõttu, et Ott oli pidanud saama tulevikus doktorikraadi. Ott jäi kättemaksuks madala hinde eest tunnis magama. Õpetaja seletas teistele ainet edasi. Ta ütles, et sellest on raske aru saada. Üks tüdruk küsis, et kuidas raske. Asi oli selles, et sellel tüdrukul oli õpik ees, aga kõigil ei olnud. Õpetaja ütles, et õpikus on asjad tema jutuga võrreldes lihtsustatult esitatud. Need, kes olid raskemas õppes, said Otist paremad hinded. See tuli sellest, et Ott oli oma õppevormis üksi ja ei saanud teiste pealt vaadata, millised nõudmised on, aga kõik ülejäänud said.

Läksin koos Arieliga bussipeatusesse. Oli märts, ja lumi oli maas. See talv oli eelmisest kauem kestnud. Kui buss tuli, ei läinud üks tüdruk peale, sest tahtis teistega samas bussis sõita. Kui tuli järgmine buss, läksime mina ja ema peale, ning Ariel trügis kuidagi ema selja taha. Teised peale ei mahtunud ja jäid uut bussi ootama.

Minu blogis ei olnud ammu kommenteeritud, kuid nüüd tuli viimasele sissekandele kolm kommentaari korraga. Ütlesin, et need inimesed vist sellepärast kirjutasidki kommentaari, et vaatasid, et muidu on vähe kommentaare. Ema ütles, et see ongi asja juures kahtlane. Tõnu küsis, kas ühe kommenteerija nimi on selle inimese nimi, kes istub Türgi vanglas. Tahtsin omalt poolt lisada kommentaaridele vastust, et alkoholi joomine oleks muidu mõistetav, sest on inimese enda asi, kas ta ennast mürgitab või mitte, aga andestamatuks teeb asja see, et alkoholi joomise tagajärjel sünnivad haiged lapsed. Tahtsin vanni minna. Vannitoa ukse riiv oli katki läinud, aga oli ehitatud uus riiv pliiatsist. Saatsin kaks ülejäänud inimest vannitoast välja, et saaksin riided seljast võtta. Nad läksid, kuid üks neist oli ise ilma riieteta. Ta läks naerdes.

reede, aprill 06, 2007

Maailm paremaks

Kõige parem elu oleks selline, kui iga päev oleks riigipüha, nii et saaks iga päev rahulikult raamatuid lugeda. Tööd teeksid ainult need, kelle jaoks töö tegemine on hobi. Aga täna on ilma selletagi riigipüha.

Plaan

Ühel naisel oli kole karvane nägu. Mõnel fotol oli karvu vähem, hilisematel kasvasid need tagasi. See naine oli Nõukogude ajal olnud kommunist. Ta oli sees juba Eesti-aegses entsüklopeedias, kus teda näidati ühe kala sõbrana. Selle kala sõbraks oli ta jäänud ka hilisematel aegadel. Minu vennad hakkasid seda kala sööma. See oli ohtlik, sest nii tekkis võimalus, et nad teevad kalale lõpu peale.

Mõtlesin, et ma kirjutan doktoritöö sellisel teemal, et ma saaks palju raamatuid lugeda. Kirjutan selle sarja "Maailm ja mõnda" kohta, sest selle raamatud on kodus olemas ja neid ei pea minema lugema raamatukokku. Loeksin kogu sarja läbi. Jälgiksin selle raamatute ideoloogiat, muuhulgas seda, kuidas suhtuti Eesti Nõukogude Liitu kuulumisse. Lahutaksin raamatute eesti keeles ilmumise aastatest nende autorite sünniaastad. Teeksin statistikat selle kohta, mitu fotot raamatus on. Fotode hulka loeksin ka kaanepildid. Mõnel eksemplaril on ümbrispaber ära tulnud, aga sama foto on trükitud ka selle alla jäänud kaanepinnale. Ma ei teadnud veel, mida võtta uurimistöö peaeesmärgiks. Natuke riskantne oli see, et kõiki sarja raamatuid siiski kodus ei olnud ja ei teadnud, kui palju võib sarjas veel raamatuid ilmunud olla. Nii ei olnud kindel, kas ma jõuan ikka kõik läbi.

neljapäev, aprill 05, 2007

Ettevalmistused

Valmistume lennuks. Aga me ei tea täpselt, kuidas valmistuda. Esimesed ettevalmistused on tehtud, mis veel vajalik on, seda tuleb alles uurida. Ühes kohas oli kirjutatud, et kütusena saab kasutada viina. Nii alustasime sellest, et võtsime kapist viinapudeli. Et see rohkem bensiini moodi välja näeks, segasime sellesse musta vesivärvi. Kosmoses on vaja skafandrit. Nendena kasutame talvejoppe ja mütse ja kindaid. Aga mida kasutada kosmoselaevana, seda tuleb alles mõelda. Praegu otsin raamatut, kus oleks kosmoselaeva pilt. Tavaliselt ei ole kosmoselaevad tavalise laeva kujuga. Ufo ja inimeste kosmoselaev on erineva kujuga. Võibolla saaks leiutada ka uutmoodi kujuga sõiduki.

Loeng

Olin loengus. Kirjutasin õppejõu jutu üles portfelli peale. Kiri oli tumedalt pinnalt vaevalt loetav. Varasemast oli ka teada, et vihm peseb selle varsti päris maha. Nii et konspekt tuli ruttu üle lugeda. Juttu oli judaismist. Judaistidel oli lisaks pühakirjale palju suulist pärimust. Ma ei saanud hästi aru, miks nad seda üles ei kirjuta, sest muid asju kirjutavad nad tänapäeval küll. Tekstide hulga poolest moodustas kristlus vaid kolmandiku judaismist. Kristlus oli eraldunud sellepärast, et judaism oli liiga range. Eraldumine toimus Rooma riigi lääneosas. Aga Bütsants pidas kauem vastu kui Lääne-Rooma, sest Bütsantsis olid ametnikeks juudid. Kodus vaatasime ühte lasteraamatut. Seal öeldi ühele poisile, et ta võib lõvidega sama suureks sõbraks saada kui kassidega. See poiss käis seejärel ühel maal ja tuli sealt raamatu lõpus tagasi. Sellest, kuidas ta seal võõral maal viibis, oli eelmisel lugemisel pikemalt kirjutatud olnud. Asi oli selles, et raamatu keskelt oli neli lehekülge välja rebitud. Kui ma seda Toomale ütlesin, siis ta imestas, sest tema polnud seda märganud. Listi ee.euro kirjutas üks inimene, et ta on uurinud, kui pikk peab olema magistritöö, aga pole seda kuskilt teada saanud.

kolmapäev, aprill 04, 2007

Rahvaste tähtsus

Võõrkeelt lugedes ei lähe tuju paremaks mitte sellepärast, et see oleks eesti keelest parem, vaid sellepärast, et siis on tõestatud, et saab midagi aru. Tegelikult läheb eesti keelt lugedes ka tuju paremaks, sest siis saab midagi teada. Oleme nüüd kõik koos eestlased. Eesti on vajalik. Välisriigid on ka vajalikud. Seetõttu ei tohi sündida ülemaailmset riiki.

Ustega kool

Mõtlesin, et Oudekkile saab asju selgeks teha India poliitika kaudu, sest sellest saab ta aru. Ameerikas oli ühesuguse kujuga saari ja poolsaari, mida ma olin omavahel segi ajanud. Istusin Hennuga sama laua taha. Ma ei mäleta kindlalt, kas selleks, et lugeda Helina kirja. Minu ja Hennu asjad olid mõlemad kinnitatud kummiga. Kummid olid omavahel sõlmes, ning minu oma katkes ära. Selle sai kokku tagasi siduda. Üks kumm oli juba varem kokku seotud. Nüüd ühendasime kaks kummi ainult otsapidi, et need rohkem ei katkeks. Suures toas mängis Klaus. Ta ütles, et mängult on enamus surnud. Imestasin, et ta sellises vanuses veel sellist mängu mängib. Klaus hakkas sõdureid rakettidena kindluse juurde tulistama. Televiisoris näidati ühte kooli. Klaus hakkas mind kätega väänama, nähtavasti arvates, et ma vaatan televiisorit valesti. Lõin Klausile küüned kätte. Tänaval kõndides nägin inimest kahe suure koeraga. Nende koerte küljest võetud proovi abil olid ameeriklased kindlaks teinud, et üks riik valmistab tuumapommi. Ameeriklased olid rünnanud Iraaki selle eest, et see vallutas Kuveidi. Hiljem alustas Ameerika Iraagi vastu veel teise sõja, et Iraak ei saaks esimese kaotamise eest kätte maksta. Iraani oli Ameerika rünnanud ka ühe väiksema riigi vallutamise eest. Nüüd oli ka Iraani vastu teist sõda oodata, et ka Iraan ei saaks kätte maksta. Tänaval kõndides mõtlesin pidevalt. Roomasin ühte kooli. Selle direktor ütles, et sellesse kooli võib tulla isegi roomates. Selja taha vaadates nägin, et direktor räägib saali aktusele kogunenutega. Lahkusin saalist direktori selja taga oleva ukse kaudu. Direktor hakkas mind taga ajama, selle eest et ma ukse sulgesin. Sulgesin põgenedes ka kõik teised uksed. Lahti jätsin ainult välisukse, mille oleks pidanud just sulgema. Direktor jäi välisuksega õiendama, nii pääsesin ta käest minema.

teisipäev, aprill 03, 2007

Käisin antikvariaadis

Antikvariaati sisenedes mõtlesin, et midagi ma sealt sel korral ostma küll ei hakka, vaatan ainult, mis raamatuid olemas on. Aga nagu varemgi sellisel puhul on juhtunud, otsustasin varsti ikkagi ühe osta. Raamat oli katki, mistõttu kalli hinna korral oleksin võibolla püüdnud seda alla tingida. Aga küsitigi ainult 15 krooni. Raamat on vene keeles. Selle teemaks on male teadlaste elus. Neist, kellega ma mänginud olen, on raamatus esindatud suurmeister Volpert. Üllatav on, et üks peatükk on ka kellegi kohta, kelle perekonnanimi on Kanep. See Kanep elas Lätis.

Auto. Ajaleht.

Sõitsime autoga. Juht hakkas kihutama kiirusega 110 kilomeetrit tunnis. Seda oli selle auto kohta liiga palju, sest see oli žiguli. Karjusin juhile, et ta sõidaks 100-ga. Ta ei teinud välja. Karjusin, et kui ta aeglasemalt ei sõida, siis ma lähen autost välja. Ta ei pidanud kinni, et mind välja lasta. Sikutasin teda juustest, aga see talle ka ei mõjunud. Teel oli jalgrattur. Karjusin juhile, et ta keeraks tee keskele.

Ajalehes oli isa kohta rohkem kui lehekülje suurune artikkel. Juures oli ka foto, millel olid ühe venna sõber ja teise venna sõber, kes käisid külas ajakirjanikega samal ajal. Minul küll koolis sõpru ei olnud. Kuidas oleks keegi saanud mind oma sõbraks pidada, kui ma hästi jalgpalli mängida ei osanud? Meil oli korralike inimeste kool, nii et otseselt ei kiusatud, aga keegi mind oma sünnipäevale ka ei kutsunud. Ajalehe ülemises servas oli üks lause suures kirjas ka minu kohta. Sellest võis välja lugeda, et ajaleht suhtub minusse halvemini kui ülejäänud pereliikmetesse. Lause sisu oli, et mulle ei antaks enam aega koostada raamatuid luulest maleni, mis poodi koltuma jäävad. Lugesin seda lauset mitu korda. Ühel lugemisel tundus see heatahtlikum, kui seal oli kirjas ainult, et mulle ei antaks iga päev kuldmedalit. Üks foto pidi käima ka minu kohta, aga tähelepanelikul vaatamisel oli selgelt näha, et see on tegelikult mitmest fotost kokku kleebitud.

esmaspäev, aprill 02, 2007

Röövimine

Püksid sain poest viimati umbes 500 krooni eest. Aga püksirihma eest pidin maksma umbes 1000 krooni. See tuleb vist sellest, et osa inimesi on nõus püksata käima, kuid pükse ilma rihmata ei ole igaühel kanda võimalik.

Kirikutorn

Peremees ütles, et ta läheb Niguliste torni otseks lükkama. Tal soovitati seda mitte teha, aga ta läks ikkagi. Lükates vajus ta läbi torni katuse sisse. See tähendas tema elu lõppu, sest torn oli tuld täis. Nüüd pääses tuli välja. Kõigepealt plahvatas põlema heinaküün. Saime selles linnas ringi kõndida, sest kuigi linnas osad kohad põlesid, oli nende vahel piisavalt selliseid, mis ei põlenud. Sõime marineeritud seeni. Leidsin nende hulgast valgeid ja kraega. Kui juhtisin tähelepanu sellele, et need võivad olla valged kärbseseened, visati kraega seened minema. Tegelikult pidi siis kogu marinaad mürgiga läbi imbunud olema. Aga teised jäid siiski rahulikuks. Nad nähtavasti pidasid tõenäolisemaks, et tegu on šampinjonidega. Vaatasin seeneraamatut. See ei olnud kõige parem seeneraamat, sest piltidelt ei olnud näha seente alumisi otsi.

Lugesin uuesti seda raamatut, kus peremees kirikutorni otsa läks. Sel lugemisel märkasin, et torn asus Moskva kremlis. Aga kiriku nimi oli ikkagi Niguliste. Seega pidi "niguliste" üldmõiste olema. Lugesin muidki raamatuid, mida olin varem lugenud. Teisel lugemisel polnud raamatud enam nii huvitavad. Lugesin Helina unenägusid. Viimasel ajal oli tema unenägude üleskirjutustes palju juttu unenägudest. Ärkasin Paides selle peale, et Paide vanaema tuli mind äratama. Aga kui ma silmad lahti tegin, ei olnud vanaema enam kusagil näha. Järelikult olin teda näinud unes. Sõin kodus kirsse ja jõin kisselli peale. Hakkasin suust leidma järjest uusi kirsikive. Need kivid võisid pärineda ka kisselliks keedetud kirssidest. Ütlesin Arielile, et mulle ei meeldi elekter ja sellega ei tohi mängida. Selle jutu peale hakkas Ariel kohe elektriga mängima, mis seisnes selles, et ta torkas pistikut seina ja tõmbas sealt välja. Olin silmaarsti juures. Silma uuriti laseriga. Vanasti sellist asja ei olnud. Aga ebameeldivam oli see, et pärast seda oli oodata veel tähtede äratundmise kontrolli. Et selle arsti juures tuli istuda esimeses pingis, siis oli oodata, et küsitakse ka kõige alumist rida. Ma poleks näinud kõige ülemistki. Mind viidi sotsiaaltöötajaga vestlema. Arvatavasti oodati, et ma küsiks talt, kust ma prillide ostmiseks raha saan. Küsisingi talt midagi. Aga järgmisel hetkel hakkasin küsima, et mida ma küsisin, mul ei jäänud see üldse meelde.

pühapäev, aprill 01, 2007

Turniiri viimane päev

Enda ega teiste kohti turniiril ei oska ma öelda, sest voor nähtavasti veel käib. Täna lootsin mõlemad mängud võita, kuid kogusin 2 punkti asemel 1,5. Tänases esimeses mängus oli vastane suhteliselt noor ja ilma reitinguta. Ta tegi lihtsa vea, võimaldades mul etturiga kahele ratsule kahvel panna. Et ratsu kaotuse eest sai ta vastu etturi, siis alustas ta etturite ülekaaluga lõigus veel rünnakut, kuid see ei andnud tulemusi. Mäng lõppes sellega, et vastane kaotas enne 29. käigu sooritamist ajaga. Viimases voorus oli tegemist suhteliselt vana vastasega, kelle reiting oli minu omast umbes 100 punkti madalam. Võitsin 11. käigul etturi, kuid andsin selle 15. käigul tagasi. Nüüd tekkisid vastasel ka ohtlikud rünnakuvõimalused. 17. käiku mõeldes puudutasin nuppu, millega käimine oleks nähtavasti kaasa toonud kiire kaotuse, kuid vastane käigu nõudmise asemel pakkus viiki, öeldes, et ta peab ära minema. Võtsin viigi kohe vastu. Seisuhinnangud võivad vahel ka muutuda. Täna hakkas juba kommenteeritud eilse teise mängu puhul paistma, et etturikahing mulle siiski paremust ei andnud, vaid oleksingi jäänud vähemetturiga.

Turniiri lõpetasin 2,5 punktiga 6 võimalikust. Võiduprotsent on väiksem kui kahel eelmisel aastal samadel võistlustel. Nii võis arvata juba enne turniiri algust, sest tänavu olen treeningule vähem aega kulutanud. Võiduprotsente päris kõrvuti seada ei saa, sest tänavu lõpetati üks voor varem. Lisaks on muutusi mõtlemisaegades ja osavõtjate koosseisus. Minu pika male reiting langeb, seni madalam olnud kiirmale reiting jääb umbkaudsel hinnangul samaks või pisut tõuseb.

Täna üks unenägu rohkem

Olime Peedu jões. Mina seisin vees kahe jalaga ja püsisin ka nii pinnal. Seejärel hakkasin juba vee kohal õhus kõndima. Meile oli saadetud korduvalt pakse ajalehe malenurkade väljalõigete patakaid. Sellega taheti ehk öelda, et ma poleks tohtinud maleraamatut koostada, sest raamatu koostamine käis kiiresti, aga males on areng aeglane, näiteks peab kaevust vett vinnama. Koju minnes möödusin Anne kanalist. Eelmine kord siit mööda minnes oli tundunud, et jää on ära sulanud. Aga nüüd pimedas oli näha, et jää on veel alles. See paistis olevat sellise paksusega jää, et jalaga peale astudes kukub läbi, aga suuskadega jääle toetudes ei kuku. Järgnevalt käisin ringi võõrastes ruumides, sõin seal palju ja lugesin erinevate erialade ajakirju - põhiliselt artikleid, mida olin juba varem lugenud.

Ma ei teadnud, kas mul vanas eas läheb nägemine veel halvemaks või hakkab uuesti paremaks minema. Ajalehes oli artikkel sellest, kas mingid loomad saaksid päriselt olemas olla. Keegi oli vist sellised loomad välja mõelnud. Teadlased selgitasid, et sellised loomad ei saaks elada, sest nad laguneksid koost. Kui midagi esitati teaduse pähe, siis see alati huvitas inimesi. Sellest järeldasin, et kui ma oma blogis unenägusid samuti teaduse pähe esitaksin, hakkaks see vast ka inimestele rohkem huvi pakkuma. Mulle tundus, et üks raamat on fašistlik. Aga jõudsin järeldusele, et see on hoopis radikaalne. Mõtlesin, et kui Oudekki jätkab oma blogis kõikide fašistideks nimetamist, siis kirjutan kommentaari, et ta peab vahet tegema, et fašistid, radikaalid ja konservatiivid on eraldi nähtused. Lisaks on veel olemas kommunistid, sotsialistid ja liberaalid. Vabadussõjalased olid radikaalid, mitte fašistid. Vabadussõjalased meeldisid mulle fašistidest rohkem, sest nende saatus äratas kaastunnet. Istusime ümber laua. Munakoorel oli video, kus juubilari silmad seoti kinni ja ta pidi noorte naiste jalgade ümbert sidemeid lahti harutama, et nende alt komme leida. Ütlesin, et praegu ei ole juubel ja praegu ei pea seda videot vaatama.