neljapäev, mai 10, 2007

Kõndides ja istudes

Ühel paneelmajal oli esimese korruse üks paneel viltu, nii et järgmise korruse paneel ei toetunud selle peale korralikult. Et sellele toetus veel omakorda mitu korrust, siis oli karta varingut. Inimesed siiski riskisid seal senise elu jätkamisega. Aidata võis maja kõrvale telgi püstitamine. Kõndisin koos Erikuga mööda teed. Erik rääkis, et Liis oli kõigist minu internetis olevatest unenägudest koopia teinud ja selle ka Erikule saatnud. Erik ütles, et mul oli unenägudes huvitavaid nimesid sees. Ta küsis, mida tähendab nimi Oudekki. Nähtavasti oli ta lugenud ainult vanemaid unenägusid ja arvas, et Oudekki on minu jaoks eriti tähtis isik. Helina nime ta polnud arvatavasti lugenud. Erik küsis veel, kas Oudekki üks eesnimi on Kerstin. Ütlesin, et nimi Oudekki viitab vist mingile Läti päritolule, kuigi ühel ingerlasel oli ka selline nimi. Erik ütles, et jah, Lätis on seda nime rohkem. Ütlesin, et mulle pole unenägude puhul kõige tähtsamad nimed, vaid mõtted. Sageli ma unenägu üles kirjutades mõtlen, kas kasutada nime või asesõna. Kui ma panen kirja nime, siis võidakse täpselt aru saada, mida ma eelmisel päeval mõtlesin. Jõudsime õppehoonesse, kus oli kaks kioskit. Erik ostis süia ja juua ühest kioskist, mina tahtsin osta selle vastas asuvast. Aga hakkasin kahtlustama, et kui kioskid on eraldi, siis selle joogid on võibolla kõik alkohoolsed. Lõpuks ütlesin, et kui pudeli sildile ei ole kirjutatud eesti keeles, siis ma seda pudelit ei osta. Väljusin majast kiirkõnniga. Erik väljus hiljem, aga tuli joostes, nii et ta läks must mööda ja hakkas järjest rohkem eemalduma. Tee ääres kasvasid puud, millest ühel oli veel neli õuna küljes. Aga need õunad olid nii suured, et nelja õuna oli väga palju. Puud olid kased. Kaskede kõrval õunapuud märgata ei olnud, nii et õunad arvatavasti kasvasidki kase küljes.

Istuti hajutatult suures ruumis. Ühel toolil istus Mats Traat. Tema kohta öeldi, et ta ei ole mitte ainult luuletaja, vaid ka agraarfilosoof. Tal oli ilmunud uus paks luulekogu. Öeldi, et ta kirjutab piibellikus stiilis. Mõtlesin, et ei tea, kas piibellik stiil tähendab mingite kindlate põhimõtete pooldamist. Abram palus, et Traat talle oma raamatu kingiks. Traat ühte eksemplari ei tahtnud anda, sest see oli kunstniku oma, aga enda eksemplari andis ära. Mina küll enda raamatu enda eksemplari ära poleks kinkinud. Üks naine ülistas Traati. Mõtlesin, et varsti võrdleb ta mind Traadiga, sest ma istun täiesti liikumatult. Aga minule vihjates ütles see naine hoopis, et apaatia näitab inimese andetust. Ma ei teadnud, mida sellest väitest arvata. Igatahes oli Traat ka natukese aja eest liikumatult istunud ja enda ette vaadanud. Läksin korvpalliplatsile. Sinna tuli ka Tõnu. Korjasime maast üles mõned käekellad. Tõnu kinnitas, et need on tema omad ja need on tal mängu ajal taskust välja kukkunud. Ükskord oli ka mul korvpalli mängides kell taskust välja kukkunud. Siis olin selle kooli raadio kaudu tagasi saanud. Males olin kõigil viimase aja võistlustel saanud vähem punkte kui enne treeningu mahu vähendamist. Mõtlesin, et järelikult kui muudan treeningu mahu varasemaga võrreldes kahekordseks, siis hakkan rekordiliselt punkte saama.

0 vastukaja: