Olin koer

Olin koer. Oma tuppa võisin ma kõndida ilma ketita, aga seal pandi mind alati ketti, kuigi ma polnud üldse kuri. Kavatsesin varsti inimeseks hakata, et teha asju, mis on lubatud ainult inimestele. Aga peremehed muutusid liiga pealetükkivaks, seetõttu ei olnud esialgse plaani teostamine võimalik ja hakkasin hoopis põgenema. Sõitsin esimesele korrusele liftiga, nii et jälitajad pidid jooksma mööda treppi ja sain nende ees edumaa. Majast väljumise järel põgenesin koera kombel läbi tagahoovi. Inimesed hakkasid mind otsima arvatavasti tänavalt.

Pildil oli näidatud esimesi sõjalise otstarbega rakette ja rahvahulka, kes neid lendu saatis. Öeldi, et need raketid ei olnud veel üldse raketi, vaid lennuki kujuga. Olime majas, kus oli palju radioaktiivsena tunduvaid asju. Kui hakkasime mööda treppi ära minema, tuli meile vastu mustade sipelgate sarnaste inimesesuuruste vaenulike olendite kolonn. Läksime edasi ja kolonn meile kallale ei tulnud. Läksin Kristeri eeskujul rõdule, et võimalik lööklaine meid majast välja kannaks.

Loosimises osalejad olid täitnud paberilehed, nende hulgast tõmmati välja auhinna saajad. Et osalejaid ei olnud väga palju, siis said auhinna umbes pooled. Kuna ilmajääjate hulgas oli ka Helina, otsustasin lõpuks, et auhinna saavad kõik. Alkohoolse joogi joomine oli kavandatud nii, et ühed joovad kaks pitsi, teised mitte ühtegi, aga lõpuks muutsime plaani ja kõik jõid poolteist pitsi. Siis saabusid ülemused karistama ja pildistama. Süüdlastest osad vaatasid fotol kaamerasse, teised varjasid oma nägu.

Puuris olid haruldased putukasuurused linnud. Nad olid väljasuremisohus. Loodeti, et nad hakkavad puuris paljunema. Aga linnud said ainult ühe poja, siis tuli pikk paus. Terved linnud munevad iga päev ühe muna, aga need ei munenud enam üldse. Võibolla oli emalinnule muna kõhtu kinni jäänud ja piinas teda. Lisaks emalinnule ja isalinnule pandi puuri veel üks teist liiki, aga suguluses olev lind. Pandi tähele, et linnud on liikumatuks tõmbunud. Ei olnud veel selge, kas nad on surnud.