neljapäev, juuli 26, 2007

Röövlid. Pealtkuulamisaparaat.

Tõnu pidi tegema minu raamatule kaanekujunduse, mille eest mina pidin talle maksma. Soovitasin talle, et ta küsiks enne kirjastuselt, ega kirjastus ei maksa, äkki kirjastus maksab rohkem. Tõnule maksmise ühe osana pidin tasuma meie auto pidurite parandamise eest. Seda olin nõus tegema, sest arvasin, et selleks kulub ainult 150 krooni. Aga paranduses ütles Tõnu, et maksta tuleb 900 000. Ütlesin, et sellele kuluks kogu minu raha, kui mul üldse on nii palju. Pealegi saab Tõnu minust suuremat palka. Ma ei hakanud maksma. Kui ma maksnud oleksin, oleks mind autoga koju sõidutatud, aga nüüd läksin jala. Tõnu ja Henn tulid koju järgi. Nad küsisid nüüd sama summa isa käest. Isa oli nõus maksma, kuigi järgi oleks tal jäänud vaid 20 000 krooni. Tõnu ütles, et kui raha ära ei maksta, siis autol parandusest välja sõita ei lasta. Isa ütles, et rohkem ta ei maksa, auto võibki parandusse jätta. Henn oli minu rahakoti kallal. Läksin vaatama, ega ta sealt raha pole võtnud. Hennul oligi käes üksteist 100 000-kroonist. Võtsin talt need ära ja panin teki alla. Saabus üks naine, kes oli panga töötaja. Ta rääkis, et keegi meie perest on panka röövinud. Näitasin talle Hennult ära võetud 100 000-krooniseid. Naine kinnitas, et need ongi pangast röövitud. Ma ei olnud kindel, kas tal on õigus. Isa ütles, et Tõnu ja Henn on kaabakad.

Seisime maja ees. Hakkasime rääkima Helmist ja Raivost. Kohe tuli auto, kus nad sees istusid. Helmi ütles, et nad tulid sellepärast, et kuulsid, et neist räägitakse. Toas küsisin emalt, kas on leiutatud selline seade, millega saab kuulata kaugemas punktis räägitavat juttu. Ema kinnitas, et on küll. Järgmisel korral seisime mitmekesi wc-s. Keegi ütles, et kõige rohkem tuleb õppida vist geograafia erialal. Mina arvasin, et see kui palju õppida tuleb, sõltub ka sellest, kuidas eriala inimesele sobib. Hakkasin rääkima, kuidas Helmi ja Raivo juttu pealt kuulsid. Kohe tuli jälle auto nendega ja nad ütlesid, et nad jälle kuulsid, et neist räägitakse. Arvasin, et mingis kohas räägitavat juttu saab pealt kuulata siis, kui selle koha koordinaadid on teada. Toas mõtlesin, et raske on keemia eriala, sest kui käed värisema hakkavad, võib katseklaasi kallatav vedelik sellest mööda minna. Aga leidsin, et kui mööda läheb vaid osa vedelikku, siis ei ole see väga hull. Keemikute ülesanne on vist ainete määramine. Määrama hakates peavad nad midagi juba aimama. Ema tuli reisilt koju. Ta küsis mult, kus vennad on. Mõne venna asukohta ma teadsin, mõnest polnud mingit ettekujutust.

0 vastukaja: