Failid ja taskuarvutid

Ühes kohas oli tasuta võtmiseks välja pandud vanu raamatuid. Võtsin ainult maleraamatuid, sest need olid juba peale vaadates huvitavad. Võtsin neid Sveniga kordamööda. Sven võttis rohkem kui mina, aga see mind ei häirinud, sest mul oli kodus juba niigi palju maleraamatuid. Ütlesin, et nüüd saan ma kõigi endast vanemate mängijate vanad partiid teada, sest nad on oma partiiprotokollid raamatute vahele unustanud. Seal oli ka selliste turniiride tabeleid, millel mina osalenud olin. Vaatasin, et sain nii mitu punkti nii mitme osavõtja juures. Aga Sven näitas, et osavõtjaid oli rohkem kui ma algul olin vaadanud, seega oli minu koht halvem. 50-lise võiduprotsendiga mängijad olid tagumises pooles, sest osavõtjaid oli paaritu arv ja igas voorus sai keegi mänguta punkti.

Kõik klassikaaslased pidasid ennast minust tugevamaks, aga kui nad mulle kallale tulid, siis nad minust kergesti jagu ei saanud. Iga kord, kui ma kellelegi peksa andsin, oli peksasaaja imestunud, et ma seda teha jaksasin. Meie klassi riidehoiuruumi uks ei tulnud lahti ja tüdrukud nägid selle kallal asjatult vaeva. Kui mina ukse juurde jõudsin, proovisin ma mõistusega aru saada, kuidas see avaneda võiks. Surusin seda asja, mis ust kinni hoidis. Nüüd uks avanes. Mitte ükski klassi liige enne mind ei olnud ust jõuga lahti saanud.

Mul oli arvutis uurimistöö lõppu lisada veel mõned read. Kõrvalarvutis avatud failis olid sellised read olemas. Proovisin, kas neid saab hiirega ühelt ekraanilt teisele kopeerida. Saigi. Töö lõpus oli mul juhendaja pilt. Algul arvasin, et juhendajast on ainult üks pilt, aga siis nägin, et on olemas ka teistsugune foto juhendajast, mida oli mitmekordselt. Juhendajal ei olnud pildil pealmiste riiete all särki. Kõrvalarvutis oli lahti Sandri võrgulehekülg. Sander kirjutas seal, et ta otsib kirjasõpra.

Oli tund klassis 308. Sander kutsuti tahvli ette lahendama matemaatikaülesandeid. Ta näitas teistele õpilastele kõigepealt oma suuremõõdulist vana tüüpi taskuarvutit, et ta ei kasuta midagi peale taskuarvuti. Ütlesin talle varsti, et ta taskuatrvutil piiksumise maha keeraks. Ta küsis vastuseks, et kas minu taskuarvuti piiksub. Vastasin, et mitte minu oma. Sander ütles, et ta on juba enda omal piiksumise maha keeranud. Nüüd sain ka ise aru, et ta peab seda teinud olema, sest tal olid esimesed ülesanded juba lahendatud, aga ühtegi piiksu polnud kostnud.

Olin ühte faili kogunud artikleid. Nüüd salvestasin faili seda avamata teise programmi. Seejärel mõtlesin, et kui ta selle programmiga ei sobi, siis on mul kõik artiklid läinud ja tuleb otsast peale sisestama hakata. Tegin faili lahti. Artiklid polnud enam reastatud, selle asemel oli tekkinud ruudustik. Ruutudes oli pilte ja igaühes üks artikkel. Need oleks saanud sealt jälle ühte ritta kopeerida. Siis nägin, et sellenimelist faili on siiski olemas kaks tükki erinevate laienditega, seega oli ka esialgne variant alles.