pühapäev, veebruar 10, 2008

Unenägu keemiast

Helinal oli oma usulahk, millesse ta kuulus. Kui ta oli seal juba piisavalt kaua olnud, läks ta järgmisse usulahku.

Akna taga lendas kajakaparv. Kajakad püüdsid aknast sisse tungida. Lõpuks jätsid nad akna rahule ja lendasid maja katusele.

Eile olin saanud keemias kahe. Täna oleksin sama osa paremini vastanud. Nüüd teadsin, et hapnikuga reageerides ei teki kõnealusest elemendist mitte selline oksiid, kus hapnikku on sama palju nagu on selle elemendi järjekorranumber, vaid selline, kus hapnikku on nii palju, nagu selle elemendi järjekorranumbril kaheksast puudu jääb. Ja kui see oksiid reageerib veelkord hapnikuga, tekib oksiid, kus kumbagi elementi on kaks korda rohkem. Samasugune topeltoksiid tekib ka elemendi reageerimisel osooniga. Ainult et neid reaktsioonivõrrandeid ei olnud veel nii palju nagu direktor oli tahvlile kirjutanud. Teisi ma ei teadnud, sest ei olnud tahvlile näinud. Klass jagunes kolmeks rühmaks. Direktor tahtis täna igast rühmast ühte inimest küsida. Tundsin juba kergendust, sest minu rühmast oli üks inimene juba vastama kutsutud. Aga siis vist direktor siiski muutis plaani ja küsis vastama ka mind. Ma siiski ei läinud. Direktor kommenteeris minu eile välja mõeldud suure hapnikusisaldusega oksiidi. Ta ütles, et seda ei teki isegi telliskivide põletamisel, sest hapnik ei pääse korraga kivi sisemusse. Ta küsis, kas ma olen proovinud ennast kunagi telliskiviga õhku lasta.

Kooli laudadel oli jalgade ees vahe, kuhu sai ranitsa panna. Aga viimasel ajal me ranitsaid enam sinna vahesse ei pannud, sest vahe oli alati prahti täis ja me ei viitsinud prahti prügikasti viskama minna. Vahel tuli vahe siiski puhastada, et praht seal haisema ei läheks. Üks õpilane võttis kooli kaasa liiga palju asju. Õpetaja õpetas teda, kuidas asjade hulka ranitsas vähendada. Kui ranitsas on juba üks märkmepaberi pakk olemas, ei pea enam teist tüüpi märkmepaberit lisaks kaasa võtma.

Üks eestlane oli esinenud rahvusliku avaldusega. Selle peale olid vene sõjaväepensionärid ta maha lasknud. Neid on tapma õpetatud ja nende jaoks on tapmine loomulik tegevus. Kurjategijaid võetakse kinni nii, et minnakse neid samal kellaajal otsima erinevatest kohtadest. Kui mindaks korraga vaid ühte kohta ja teda seal ei oleks, siis saaks ta juba põgeneda. Antud juhul mindi kurjategijat kinni võtma nii konverentsile, kus ta esinema pidi, kui ka tema koju. Mind püüti ka autoga alla ajada. Selleks keeras juht autoteelt kõnniteele. Aga mulle ta pihta ei saanud, vaid sõitis auto vastu laternaposti lömmi. Ta tuli relv käes autost välja, aga kõhkles, kas hakata tulirelva kasutama.

0 vastukaja: