esmaspäev, juuni 30, 2008

Varastamine on keelatud

Vaatasin Eesti-aegseid "Postimehi". Leidsin sealt uudise, et Kasparov on juba sama tugev kui Ehlvest. Seega olid mõlemad tolleaegsed maleimelapsed. Ehlvesti kohta oli teisigi uudiseid. Mind pani imestama, et Ehlvestist hakati kirjutama varem kui Keresest, kuigi Ehlvest on noorem. Nende artiklite põhjal otsustades peaks ta olema praegu 80-aastane, aga seda ta ei ole. Tänases "Eesti Päevalehes" oli ühelt naiselt lugejakiri teemal, kas male on ainult maleajakirjade teema. Mõtlesin ka ise, et malest peab kirjutama kõigis väljaannetes, sest muidu ei saada poliitikaalastest artiklitest aru, kui need kasutavad mõisteid ratsukäik, vangerdus, kahing ja ettur. Samu mõisteid saaks õppida ka sõjastrateegiast, aga sõjastrateegiat ka kõik ei tunne. See naine protesteeris selle vastu, et eestlased said malealaseid kirjutusi avaldada seni ainult Soome maleajakirjas ning et nüüd võeti see võimalus ka ära, sest ajakirja toimetus teatas, et idaeurooplaste kaastöid rohkem ei avaldata. Need idaeurooplased, keda see puudutas, olid põhiliselt eestlased. Naine selgitas ka seda, miks ta ise malet ei mängi, vaid ainult jälgib. Ta kirjutas, et kõigil ei ole ise mängimiseks julgust. Minul oli. Kuigi Kullamaa ütles kunagi kõigile noortele ühekaupa, et neil ei ole mõtet malega tegeleda, sest nad ei oska. Seda ütles ta nii mulle, Antole kui ka Vihmandile. Tol ajal mängisin ma halvemini kui praegu. Võibolla ma Kullamaa juttude pärast mängisingi halvemini.

Olin poes. Kassa ees seisis üks naine, kellele kassapidaja ütles, et varastamine on keelatud. Sellepeale püüdis see naine märkamatult ühte riidepuud ostukorvist riiulile tagasi sokutada. Selle korvi panek oli olnud varguse katse, sest naisel ei olnud nii palju raha nagu korvis kaupa. Kui naine hakkas kassast lahkuma, ütles kassapidaja talle veel, et üleliigseid asju mitte korvi panna. Sellega andis ta mõista, et oli vargusekatset märganud, kuigi ei pidanud vajalikuks selle eest karistada. Järgmisena läks kassasse Helina. Teda ma ootasin, et koos koju minna. Läksin ootama poe ette. Nüüd võis küll juhtuda, et Helina väljub poest nii, et ma teda ei märka või enam ära ei tunne. Poe ees oli suvises riides naisi. Poest väljus Tristan, kes kõndis minust mööda. Poodi sisenesid kaks mundris Vene sõdurit. Naiste unustamiseks vaatasin ühe sõduri mütsi. See võis sõdureid ärritada. Poest väljus üks mees, kes mind teretas. Teretasin vastu, kuigi nägu oli võõras. Et targemaks saada, ütlesin talle, et ma ei tunne teda ära. Hakkasime kahekesi edasi kõndima ja mees selgitas, et me oleme koos laagris olnud. Ütlesin, et olen olnud kaks korda spordilaagris, aga teda sealt ei mäleta. Nüüd tuli välja, et mees nimetas laagriks hoopis sõjaväge. Ütlesin, et mina ei ole sõjaväes käinud, ta ajab mind mõne mu vennaga segi. Mees teatas, et ta tunneb minu seda venda, kes filme teeb. Ütlesin, et filme teeb Klaus, aga tema pole sõjaväes olnud.

0 vastukaja: