esmaspäev, september 22, 2008

Püha madu

Keegi oli minu blogi lisanud kahte kanalisse. Üks neist kandis nime "Hoolin endast ja maailmast", teine "Vihkan ennast ja maailma". Minu blogi oli ainuke, mis oli kantud mõlemasse. Viimasel neist oli alapealkirjaks "Eesti hullude nimekiri". Sinna olid kantud kõik psüühiliselt haiged blogijad, keda oli palju. Nähtavasti sellepärast see nimekiri koostatigi, et pandi tähele, et suur protsent blogijatest on psüühiliselt haiged. Imestama pani, kuidas osati kõik sellised üles leida. Selleks oli tulnud läbi vaadata kõik Eesti blogid. Aga see nimekiri oli alandav. Kustutasin oma blogi sealt ära. Mõtlesin, et võiks sealt kustutada kõik blogid. Mõtlesin kirjutada seletuse, et hullus ei ole vihkamine, vaid hoopis hulluse all kannatajat ennast vihatakse. Haigus kujuneb välja nii, et kedagi algkoolis mõnitatakse, näiteks selle eest, et ta kannab prille. Keskkoolis saavad teised ka prillid ja varem saanu mõnitamine lõpetatakse. Aga tema selle lõppemist ei usu ja hakkab kujutlema, et mõnitatakse edasi. Väidet, et hullus on sama, mis vihkamine, olin varem kohanud ainult üks kord. See oli Oudekki blogis. Aga Oudekki kirjutas kas ülekantud tähenduses või tahtis ainult minuga arveid õiendada, kedagi muud silmas pidamata. Kanali looja oli keegi Oudekki blogi lugejatest või Oudekki ise. Kõndisin läbi Tähtvere. Aedades haukusid kurjad koerad. Inimesed kasvatavad oma koerad meelega kurjadeks. Kurje koeri ei kardeta, sest teatakse, et nad on ketis. Aga vahel võib juhtuda, et mõni on ketist lahti. Läksin majja, kus kõndisin mööda koridori, mille lõpus tuli klaasuksega ruum, mille tagumise seina ääres oli raamaturiiul. Eemalt võis raamatuselgadelt pealkirju valesti lugeda. Igaüks võis neid näha erinevalt, mis oli budistlik fenomen. Kui budistid uksele lähenesid, avanes see iseeneslikult. Minule öeldi, et mina pean ootama, kuni keegi mulle ukse avab, muidu võib uks mind puruks litsuda, sest mul pole nii palju usku, et uks ise lahti püsiks. Kahtlesin selles väites, sest praegu oli uks lahti. Aga vastasin, et kui öeldakse, et peab ukse avamist ootama, siis ma ootan. Kui olin ruumis sees, nägin seal püha madu. Sellel oli suu mõlemas otsas, nii et polnud kohta, kust oleks saanud tulla väljaheited. Kuigi madu oli püha, tahtis ta inimesi hammustada. Hoidsime teda kinni, et ta ei saaks seda teha. Öeldi, et selliste hammastega võib surmavalt hammustada. See tähendas, et maost ei tohtinud enne lahti lasta, kui ta on ise surnuks pigistatud.

Taevas lendas Venemaa sõjalennuk, mis otsis Osseetia toetajaid. Lennuki peal olid sellised seadmed, mis võimaldasid näha läbi seinte ja pimedas. Lamasin peidus sellises kohas, et minu ja lennuki vahele jääks mitu seina, sest mitmest seinast kokku näeb siiski halvemini läbi. Ühtesid mehi oli hoiatatud, et nad ei sõidaks autoga lennuki all. Mehed pahandasid, et miks neil ei lubata sõjaväelises korras taganeda. Sattusin siiski ise ka välja kõndima, kui lennuk oli peakohal. Kõndisin otse edasi.

0 vastukaja: