Täiendus käsikirja

Olin kirjutanud raamatu mõned aastad vanade sündmuste kohta. Isa oli küsinud käsikirja kohta arvamust ühelt heliloojalt. See helilooja ütles mulle, et raamat tuleb välja anda, aga selles on kompositsioonivigu. Viimane oli helilooja kohta väga iseloomulik arvamus. Ta ilmselt tahtis, et kõik peatükid oleksid täpselt ühe pikad. Mõtlesin, et kuna see on ilukirjanduslik raamat, siis võib vaadeldud aja sündmusi segada hilisemate sündmustega, nii et selle helilooja mõtte võiks ka raamatule lisada. Aga mitte lõppu, sest see rikuks puändi ära. Helilooja mõte võiks olla kirjas mõne päeva juures, millel on muidu vähe sündmusi, sest teen päev läbi ühte asja. Aga kui see ei tule raamatu lõpus, siis võiks see olla esitatud nii, nagu käiks see mõne varasema raamatu kohta.

Õigeusu vaimulikud nimetasid lepinguid oma kogudustega. Viiteid kontrolliti ja lepingud leiti kehtivat. Aga viimane vaimulik mainis, et temal on leping paljude kogudustega. See pani ahhetama. Viiteid kontrollides ühtegi temaga sõlmitud lepingut ei leitud. Ametikohuseid oli ta seni täitnud, aga kui selgus, et tal lepingut ei olegi, taheti ta ametist kõrvaldada. Tema väitis, et ta on kõige tähtsam õigeusu vaimulik. Selle tõestamiseks näitas ta, et on avaldanud nekroloogi luteri kiriku juhi kohta. See argument ei olnud veenev, vaid öeldi, et ta sai selle nekroloogi spetsiaalselt halbade kavatsustega kirjutada.

Vene suurmeister ja tema kaaslane sõimasid mind, et mina ei oska üldse malet mängida. Sõimasin vastu, et nemad on jälle halva iseloomuga. Nii mina kui ka nemad lahkusime ruumist, kuid erinevates suundades. Mina ronisin üle okastraataia ja põgenesin puid ja põõsaid täis heinamaale. Olin põõsa taga peidus, kui vaenlased teiselt poolt põõsast mind otsides möödusid. Kartsin, et nad kuulevad mu hingeldamist. Põgenesin linnatänavatele. Läksin küsisin ühe poe taga seisvatelt meestelt, kas neil on revolvrit. Nad vastasid, et neil ei ole, aga ühe teise poe müüjal on. Läksin juhatatud poodi ja küsisin revolvrit naismüüjalt.