pühapäev, november 09, 2008

Usulahu jõuluvana

Ilmad läksid külmaks, nii et oli vaja kütta, aga üleval läks just radiaator katki. Vesi jooksis pladinal kaela. Toru pidi parandama Savisaar, kes ühtlasi ehitas voolava vee all keelatud vabrikut. See vabrik pidi vist teenima Venemaa huve ja valmistama ette Venemaa kallaletungi. Olid jõulud. Meile tuli ühe usulahu jõuluvana, kes ütles, et toob kinke ainult headele lastele. See tähendas, et ta tõi neid ainult Hennule ja Toomale, kes olid selle usulahuga liitunud. Liitumise märgiks olid nad endale ette kleepinud väiksed valged habemed. Jõuluvanaks oli Siiri, kes oli samuti selle usulahuga liitunud ja tuli Paidest kohale, sest usulahul oli nii vähe liikmeid, et Tartust poleks jõuluvana leidnud. Kui Siiri oli kingid kätte andnud, hakkas ta laginal naerma. Paide vanaema vaatas teda kriitilise pilguga, sest ei olnud rahul, et Siiri selle usulahuga liitus. Toomas ütles, et kingib jõuluvanale oma parima sõbra. Ta andis jõuluvanale kaks oma mängulooma. Ütlesin nutuse häälega, et Toomas pole aru saanud, et tema mänguloomad on ühtlasi ka minu mänguloomad. Vaatasin, ega minu pruuni mängukaru ära pole antud. Meil oli selliseid karusid nüüd kaks tükki, sest olime ühe juurde leidnud. Enda oma tundsin ära selle järgi, et tal oli põll ees. Aga minu karu oli kahanenud.

Paides algas ralli. Mööda kitsast tänavat sõitis pikk võidusõidu autode rivi. Rallil peab sõitma võimalikult kiiresti, aga seda tänavat mööda sõideti veel aeglaselt, sest siin ei mahtunud võidu kihutama. Nägin ennast taimede vahelt luuramas kahte mees. Läksin nende eest kuuri. Panin kõik haagid kinni, et nad sisse ei saaks. Haagid ei olnud siiski eriti kindlad. Kuuris oli veel kass, kes oli mulle nende meeste vastu toeks. Võtsin kätte haamri ja teisi löögiriistu, et ennast kaitsta.

Olin vaadanud võrgust fotosid ja nüüd tahtsin näidata Oudekkile, et leidsin kaks paari sarnaseid fotosid. Põhiliselt olin vaadanud fotosid tema blogist. Ma ei mäletanud, kus täpselt otsitavad fotod asuvad. Kummastki paarist esimese foto leidsin üles ja teist pidi otsima kõike järjest läbi vaadates. Ühe paari ühendav tunnus oli see, et mõlemal fotol tõusis korstendest suitsu. Paarilised leidis üles Oudekki ise, kuigi tema ka peast nende asukohta ei mäletanud. Mõtlesin, et viimasel ajal ma olen Oudekkiga kirja teel tülitsenud, aga tuleb välja, et suuliselt rääkides saame paremini läbi. Pärast Oudekkiga kohtumist läksin magama. Liigutasin läbi une õhus jalgu, nagu oleksin kuutõbine. Ma ei olnud rahul, et ei maganud sügavamalt. Pärast rääkis õpetaja Laats, et see Rooma keiser, kes ma olin, oli kohustatud kogu pühapäeva magama, aga kui saadi aru, et ta ei saa sellega hakkama, siis selle eest ta hukatigi. See keiser oli kirjutanud ühe kirjandusteose. Sellel ei olnud suurt kirjanduslikku väärtust, aga väärtuslik oli ta selle poolest, et sisaldas palju informatsiooni, mida muudes allikates ei leidunud. Teosele oli keiser kirjutanud ka akadeemilises stiilis kommentaari.

Mul oli hiljuti ühelt varbalt küüs ära tulnud. Nüüd vaatasin, et teise varba küüs on ka keskelt lõhenenud ja kipub ära tulema. Kolmandalt varbalt kohe tuligi, ühtlasi eemaldus küünealune lihakiht, mis meenutas praetud liha. Mõtlesin, et võibolla tähendab varvaste lagunemine, et mul on mõni haigus. Mõtlesin, et peaks minema seda arsti juurde kontrollima. Seekord mitte kirurgi, vaid perearsti juurde, sest perearstil on laiemad teadmised. Vaatasin, et ema on hakanud asparaagust ümber istutama, aga see on pooleli jäänud. Varred olid torgatud potti, ilma et seal oleks olnud mulda. Juured olid ka varte küljest eemaldatud. Õnneks ei olnud taimed veel kuivanud. Tegin emale märkuse, et ümberistutamine tuleb lõpule viia. Ühele majale oli ema pannud uued katuseplaadid. Need olid seal lahtiselt, nii et kartsin, et need võivad kellelegi pähe kukkuda. Aga ema ütles, et selliseid plaate pannaksegi lahtiselt. Sellele leidsin ümberlükke, sest vanades plaatides olid naelad olemas. Istusin loengus ja konspekteerisin. Hakkasin uuele lõigule pealkirja panema. See tundus alandav tegevus, mistõttu kirjutasin pealkirja väga metsiku käekirjaga. Niisviisi tulid tähed suured. Mõtlesin, et need, kes kõigega rahul on, kirjutavad ka pealkirja suuremate tähtedega, nii et sama teeb välja.

0 vastukaja: