Ei lasknud raha käkerdada

Kristeri blogi oli nende blogide hulgast välja jäänud, mida ma iga päev külastasin. Aga nüüd mõtlesin, et võiks sinna siiski vaadata. Tegin selle lahti. Sealt sain teada, et Serbia valmistub uueks sõjaks ühe endise Jugoslaavia osa vastu. Serblased lootsid, et nüüd on Venemaa tugevnenud ja tuleb neile appi. Küsisin, miks Venemaa ise seda sõda alustada ei või. Pidin maksma ostetud asjade eest. Kui olin esimesed rahatähed müüjale andnud, läksin letist kaugemale, et otsida täpne raha ülejäänud summa jaoks. Palusin Vihmandit, et tema raha loeks. Aga Vihmand hakkas hoopis rahapabereid käkerdama. Kui ta oli ühe ära käkerdanud, siis ma rohkem ei lasknud. Leidsin ise täpse raha ja maksin ära. Tegin ettepaneku, et võiksime pidada kodus maleturniiri. Eile päevakeskuses üks turniir oli alles olnud, millest olin blogis kirjutanud. Blogis oleks võinud kirjutada ka kodus mängitavast turniirist, aga mitte turniirivälistest partiidest. Öeldi, et algaval turniiril on auhinnaks üks Gruusia jook. Pakkusin, et see on kindlasti alkohoolne. Kui kinnitati, et on, siis teatasin, et loobun auhinnast. Üks tüdruk istus laua peal. Kasutasin tema jalga padjana, et ei peaks pead otse laua peale toetama. Tüdruk ütles, et vaatame, mida ma tema kohta nüüd unes näen. Aga mina arvasin, et tema kohta unenägu ei tule, sest peale jala mind tema juures miski ei huvitanud. Meenutasin, mida ma olen täna öösel unes näinud, et pärast üles kirjutada. Magasin Paides. Tundus, et hakkan ärkama. See oli tüüpiline, et kui üks magajatest muutub hommikul rahutuks, ärkab kogu toa täis rahvast.