neljapäev, jaanuar 01, 2009

Harjasussid

Läksin Jakobi tänava maleklubisse. Varem oli maleklubi asunud sama maja teises otsas. Aga seal otsas oli olnud tulekahju. Praeguses otsas oli kasutatud varem ühtesid ruume, aga nüüd kasutati teisi, mis jäid üle koridori. Tegelikult kuulusid klubile ruumid mõlemal pool koridori, aga mõlemates korraga ei käidud. Praegustes oli käidud juba ühel korral, kui põhiliselt kasutati veel teisi. Teadlased olid kindlaks teinud, et peale inimeste oskavad malet mängida veel harjasussid, kui neile arvuti aju külge ühendada. Ilma arvutita nad vist siiski ei oleks osanud. Harjasussidel ei olnud käsi ega jalgu, seetõttu ei saanud nad nuppe liigutada. Nii vaadati käike selle järgi, et lasti ussidel üle laua joosta. Nad jooksid diagonaalis ja ühest servast teiseni jõudes jooksid edasi teist diagonaali mööda. Et nad just diagonaalis liikusid, siis olid nad sobivamad kabe kui male mängimiseks. Võibolla nad ei võtnudki mängu mõistusega, aga nende liikumise järgi sai käike määrata. Et nad ei jookseks sinna, kuhu reeglite järgi ei saa käia, sai inimene ajutised tõkked ette panna.

Austraalia vastu oli alustatud sõda, sest austraallased mässasid. Räägiti, kes kui suure tüki Austraaliast on vallutanud. Mina protesteerisin sellise lähenemise vastu. Ütlesin, et Austraalia vallutab kas Inglismaa, Ameerika või Eesti, aga Austraaliat ei saa tükeldada. Kui oleks püütud tükke erinevate riikide vahel jagada, oleks austraallased ikkagi ennast tervikuna tunnetanud ja kõigi vallutajate vastu korraga võidelnud.

Mulle kingiti ühe võrgulehe kasutamisõigus, ilma et ma seda taotlenud oleksin. Seal leheküljel oli rubriik "abikaasad", kus pakuti vaatamiseks pornograafilisi pilte. Tõenäoliselt nende vaatamise korral oleks vaatajast märkamatult samasugune pilt tehtud. Olin raamatukogus. Tahtsin lugeda ükskõik mis raamatut. Riiulis olid oranži sarja omad. Neid oli kahe numeratsiooniga. Vanemad olid Rooma numbritega, aga SI teadete kogud tammelehtedega, mille arv näitas järjekorranumbrit. Rooma numbritega köited olid libedate kaantega, tammelehtedega nummerdatud krobelised. Läksin Pille tuppa. Ajasin seal kogemata raamatukasti ümber. Hakkasin ümber läinud raamatuid kokku korjama. Kui Pille tuli uksest sisse, siis ütlesin, et panen need tagasi. Pille vastas, et väga hea. Ema rääkis, et kuna meil on liiga palju raamatuid, siis võiks Klaus mõned oma koju viia. Mina olin vastu. Ütlesin, et kui raamat kodust ära viia ja mina seda lugeda tahan, hakkan ma seda otsima ning otsin ja otsin. Klaus elab nii lähedal, et ta saab raamatuid ajutiselt ka laenata, kui ta neid lugeda tahab.

0 vastukaja: