Blogis on sellepoolest palju parem kirjutada kui listis, et keegi pole veel ütlema tulnud, et ma kirjutaks teemast mööda. Või õigemini ükskord ühe teise blogi kommentaaridest lugesin, et kellegi arvates olin kirjutanud. Aga kuna ta ei seletanud oma mõtet lahti, siis ma ei tea, millist teemat ta silmas pidas. Võibolla hoopis teise blogi teemat, mida ma kommenteerisin.
Mulle pole päris selge, miks on mõnes blogis iga sissekande all kommentaarid, aga minu blogis enamuse all ei ole. Kui mul veel blogi ei olnud ja kirjutasin listidesse, siis mulle ikka vastati. Mõni kiitis, mõni sõimas, mõni sai listi aktiviseerimisest idee hoopis oma teemal kirjutada. Muidugi vaikus ongi parem kui sõim, nagu ma eelmises lõigus pooleldi juba ütlesin. Aga maailma kohta informatsiooni tahaks ka saada.
Üks erinevus on, et listidel oli kindel liikmeskond ja mitmekümnest inimesest kellelgi võis ikka tekkida mõte midagi vastata. Blogil millegipärast selget püsivat lugejaskonda välja kujunenud ei ole. Ja kes kõiki sissekandeid läbi ei loe, see ei saa üksikutest unenägudest ka aru.
Üks lugeja ütles ükskord, et ta loeb mind sellepärast harva, et ma kirjutan nii sageli. Üks ütles, et unenäod on liiga keerulised. Mõni on öelnud, et tahab lugeda paberilt, mitte võrgust. Üks ütles, et ta loeks siis sagedamini, kui ta mind harvem näeks. Üks ütles, et ta kardab lugeda, sest siin võib midagi hirmsat olla. Üks ütles, et kõik minu unenäod on ühesugused. Paljud räägivad sellest, et neil pole aega ühtegi asja lugeda. Mõni ütleb, et kirjalik suhtlus ei asenda näost-näkku rääkimist. Mõni loeks kindlasti, kui ma paneks pornograafilisi pealkirju, aga sellist kuulsust ei taha jälle mina omandada.
Vähemalt ise ma oma blogi loen. Kirjutist, mis on avalikkusele kättesaadav, loen suurema tõenäosusega kontrolliks üle, kui seda, mis seisab ainult mulle endale kättesaadavas vihikus. Ja kui teema on juba korra läbi kirjutatud, on seda mittelugejatega suulises vestluses kergem korrata. Ainult et suulises jutuajamises ei anta mulle nii pikalt sõna.
esmaspäev, veebruar 16, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 vastukaja:
Vastukajast rääkides... Mina loen seda blogi järjepidevalt alates sellest ajast, kui ise blogimist alustasin (mis on siis tubli 2009 jaanuar). Mulle meeldib see, mis võtmes Te kõiki neid unenägusid kirjutate ja vahva on vahelduseks lugeda ka midagi, milles puudub täielikult loogika. Super kõrvutades rutiinsete päevadega, mil tuleb käituda nii täiskasvanulikult ja raamidesse sobivalt, kui võimalik.
Puudutades teemat, miks blogisid ei loeta, nõustun kergelt selle inimesega, kes ütles, et postitate liiga tihti. See on tõesti tegelikult nii, et kui iga päev ei jõua jälgida, mis siia tekib, siis tuleb lünk sisse ja enam ei viitsi/taha/ei ole aega järgi lugeda. Ja siis võibki asi katki jääda (mitte et mulle ei meeldiks igapäevane postitamine, teen seda isegi). Pornograafilised pealkirjad poleks kindlasti hea lahendus - lugejate pettumus oleks seda suurem, mida rohkem pealkirjad vihjaksid. Las ta olla parem nii, kuis on. Paremat ei anna eriti soovidagi.
Kahjuks ei ole mul olnud au Teiega isiklikult kohtuda. Siiski loodan, et blogi jääb pikaks ajaks püsima ning annab võimalust ka mulle veidi kellegi teise ellu piiluda.
Tänan meeldiva ajaviite eest ja loodan, et aitan ülalolevaga lahendada Teie probleemi vähese tagasisidega.
väike Mannu
Tänan pikema kommentaari eest.
Tegelikult ma ei tea, kui palju on lugejaid RSS-iga. Võibolla ongi õige, kui osa loeb varjatult, sest muidu võib see unenägude sisu mõjutada. Ma olen kuulnud, et on olemas võimalus ka RSS-iga lugejaid loendada, aga ma pole seda teha püüdnud.
Kui blogi oli aasta vana, siis üks lugeja kirjutas isegi, et püüdis kõik minu sissekanded mõne päevaga läbi lugeda.
Kõiki neid korraga läbi lugeda? Seda on päris palju. Aga eks ma võtan atvatavasti ka ühel ilusal päeval selle ette. Kuid kahjuks läheb selleni veel aega... Kõvasti aega
Väike Mannu
Postita kommentaar