teisipäev, mai 05, 2009

Kaks tundmatut sõna

Nägin unenäo, kus lapsepõlvemälestused olid halvad. Ärgates oli kõhus raske tunne, mis sellise unenäo põhjustaski. Et mälestused heaks tagasi läheksid, hakkasin lugema vanu vihikuid. Kööki minnes avastasin, mis oli kõhtu rikkunud - enda arvates olin söönud õhtul porgandi ja kartuli segu, aga tegelikult oli see porgandi ja kaalika segu. Keedetud porgand ja eriti kaalikas pole mulle kunagi maitsenud. Ema oli lootnud mind ära petta sellega, et polnud mulle toidu nime öelnud. Kui nüüd ütlesin emale, et keedetud kaalikas mõjub siis ka halvasti, kui ei tea, mida söön, vastas ema, et ta on mulle sellist segu kogu aeg andnud ja ühelgi varasemal korral pole mul kõht haigeks jäänud.

Lugesin ajalehte. Seal kirjutati, et oli toimunud Eesti kõige paremate luuletajate kogunemine. Selliseid kogunemisi toimus sageli, sinna kutsuti alati suur kari luuletajaid ja alati olid nad ühed ja samad. Nad olid kõik noored, aga seejuures mind paremate luuletajate hulka ei loetud. Spordileheküljel oli pealkiri: "Tartu kiirmale meistrivõistlused toimuvad ... Tartus!" Vahepeal oli arutatud nende ühes teises linnas läbiviimist. Siis poleks ma kohale läinud. Artiklis ütles üks maletaja, et mõned ei ole nõus harjumatusse kohta minema, siis tuleb teha midagi, mida oli tähistatud kahe mulle tundmatu sõnaga. Küsisin Särgavalt, mida need tähendavad. Särgava vastas, et need sõnad on seotud marutõvega ja tähendavad, et alkoholijoobes inimesele ei ole vaja marutõve vaktsiini teha. Küsisin, kas purjus inimesed ei haigestu. Särgava vastas, et mitte seda. Küsisin, kas väljend tähendab, et kui keegi tahab surra, siis tuleb ise ka surra. Särgava ütles, et peaaegu.

Olime ühes suures majas. Vennad kutsusid mind sauna. Vastasin, et olen juba saunas käinud. Mina käisin meestesaunas, nüüd pidi järgnema arvatavasti segasaun, kuhu ma minna ei tahtnud. Ruumis, kuhu ma üksinda jäin, tuli laest keevat dušši. Üks poiss tuli ruumi, sattus jalgupidi põrandal voolavasse kuuma vette ega suutnud sellest kiiresti välja astuda. Varsti läks ta tuldud teed tagasi, olles enne seda tõenäoliselt põletushaavu saanud. Läksin wc-sse, mille kõik seinad olid klaasist, aga peaaegu läbipaistmatust. Pärast nägin, kuidas vennad kõndisid koos ühtede tüdrukutega üle õue. Ma ei saanud kuidagi aru, kas nad on riides või ilma riieteta. Üks vanem naine ütles, et kui ta noor oli, läks ta ükskord ilma riieteta üle õue, nagu oleks ta kodus ja ümberringi asuvaid maju poleks olemaski.

0 vastukaja: