neljapäev, mai 21, 2009

Panin raadio mängima

Vaatasime televiisorit. Seal algas jalgpallimatš. Kohtusid Jaapan ja üks teine riik. Tõnule olid jaapanlased alati meeldinud. Aga mina arvasin, et jaapanlased ei saa võita, sest nad on nõrga kehaehitusega. Üks jaapanlane lõi kohe mängu algul palli käega. Vaatasime multifilme.

Olime õhtul pimedas Paide aias ja siis läksime tuppa magama. Hommikul ärkasin, kui teised veel magasid. Panin voodist tõusmata raadio mängima, kuigi see võis teised äratada. Raadios räägiti, et Soome parlamendi ja valitsuse hoones on suur tulekahju. See võis minu arvates olla Venemaa kallaletungi ettevalmistus. Ma ei kuulnud, kas saadikud pääsesid kõik hoonest välja või oli nende hulgas ohvreid. Kui neil hea evakueerumissüsteem oli, võisid nad pääseda. Majadesse pandavad evakueerumise skeemid on ikka vajalikud. Räägiti veel, et oli hakatud kontrollima, kas mujal pole samasugust tuleohtu. Üks Ameerika naine oli proovinud tuletõrjesse helistamist, et teada, kas see tal tulekahju korral õnnestub. Selgus, et ei õnnestunudki, sest iga kord sattus ta hoopis kiirabisse. See tundus veidi kummaline, sest Eestis ongi tuletõrje ja kiirabi ühe hädaabi numbri peale ühendatud. Aga ilmselt sellele naisele ikka öeldi, et sellelt numbrilt tuletõrjet ei saa. Keerasin ennast voodis ja külje all tegi vennapoeg häält. Ehmatasin, sest on hoiatatud, et titadega ei tohi ühes voodis magada, muidu võib nad ära magada. Üks tita oli pandud magama minu ja teine minu ema kõrvale. Ärkasin hoopis Tartus. Otsustasin nii palju kordi uuesti magama jääda, kuni uni on läinud. Nüüd teadsin, et magan Tartus, aga nägin seinal ikkagi Paide tapeeti. Hakkasin voodis jalgadepoolse otsa suunas sõitma. Algul arvasin, et hakkan sõitma edasi-tagasi, aga liikumine toimus pidevalt ainult ühes suunas. Võibolla pidin lõpuks erilise hooga tagasi paiskuma. Jõudsin koridori lõppu, kus oli tüdrukute wc uks. Üks klassiõde läks just sealt sisse. Nägin, et ukse taga on kohe sein vastas, seega pidi kabiinideni jõudmiseks keerama paremale. Läksin sisenejale järele. Ütlesin mõttes lauseid, mida hiljem kirja panna, et unenäoüleskirjutus tuleks pikem, sest tänased unenäod seni veel pikad ei olnud. Wc-s ei käinud kabiinid lukku. Vaatasin järjest igasse kabiini, aga klassiõde polnud neist üheski, kõik olid tühjad. Sellest ruumist pääses edasi järgmisse suuremasse, kus oli rohkem kabiine. Vaatasin ka need kõik läbi, aga ka neis polnud kedagi. Pöörasin näoga vastassuunas, siis kadus mu nägemine ära. Koridori viiva ukse tagant kuulsin mitme inimese naeru. Seega nähti hoopis mind ennast.

0 vastukaja: