teisipäev, juuni 02, 2009

Kõik lahendasid ülesannet

Istusin vara hommikul enne kooliminekut arvuti taha. Helina oli saatnud mulle kirja, et ma vaataks tema võrguleheküljele. Seal oli foto Helinast koos ühe inimesega, kellele ta oli andnud oma lehekülje parooli. Ta vahel mõnele andis. Helinal olid fotol teistsugused riided kui varasematel fotodel. Otsustasin kirjutada, et sellel pildil on tema riided kaasaegsemad. Helina oli leheküljele kirjutanud veskist. Seda tegi ta tõenäoliselt sellepärast, et olin talle varem kirjutanud, et lugesin raamatut "Veski Flossi jõel". Kirjutamiseks puudutasin ainult sõrmega paberit ja igal puudutusel tekkis sõrme alla õige trükitäht. Imestasin, et paberil nii palju trükivärvi sees on. Mul oli ebamugav kirjutada, sest ema istus minu vastas ja võibolla nägi sellelt kauguselt ära, mida ma kirjutan. Läksin oma tuppa. Seal istus kirjutuslaua taga Henn, kes keetis endale elektronmängu sees teed. Keelasin teda, et eelmised patareid ajasid hapet välja ja hape on mürgine. Henn naeris.

Olin keemia tunnis. Õpetaja Sorge jagas parematele õpilastele ülesandelehed, et nad hakkaks olümpiaadi kirjutama. Mina parem õpilane ei olnud, aga küsisin endale ka ühe lehe. Ariel tegi sigadust. Ütlesin, et ma viskaks teda millegagi, aga mul on esemetest kahju. Ariel läks enda karistamiseks ise nurka seisma. Ülesandes oli antud neli nurka kraadides. Teisendasime need väiksemateks nurkadeks, mis 90 kraadi sisse ära mahuks. Osad olid positiivse ja osad negatiivse märgiga. Kokkuliitmisel nullisid nad üksteist vastastikku ära, nii et koosinust võtta ei olnudki vaja. Kõik said korraga valmis ja ütlesid kooris vastuse. Olümpiaadil oli osalenud kogu klass. Ülesanne oli küll olümpiaadiülesanne, aga lihtsam kui tavalised tunniülesanded. Ainult et ta oli matemaatika-, mitte keemiaülesanne. Mulle öeldi, et minu vastus siiski päris õige ei olnud, sest mina sain vastuseks 0, aga teised 1.

0 vastukaja: