reede, juuni 26, 2009

Operatsioonilt põgenemine

Helina pidi aru saama, et kui talle tema imelugude blogi ei meeldi, siis peaasi, et mulle meeldib. Seal blogis olid varem sissekanded olnud ilma pealkirjata, aga värsketest sissekannetest olin ühele pannud pealkirjaks "Üks imelugu" ja teisele "Kümme imelugu". Helina oli pannud pealkirju, mis käisid minu blogi sissekannete kohta ja mis tundusid olevat kahemõttelised. Tema blogi lugejad murdsid pead, mis minul ja Helinal omavahel pistmist on. Läksin teatrisse. Pidin istuma kahe poisi vahele. Üks neist tahtis minuga kohta vahetada, nii et nemad saaks kõrvuti istuda. Vahetasin koha ära, aga lõin neile mõlemale sellise soovi eest vastu pead. Etenduse ajal ütles üks naine iga natukese aja tagant kella, sest ta nägi, et mul oli raske lõppu ära oodata.

Olin Peedul. Pidin minema rongi peale. Rongi väljumiseni oli veerand tundi, aga mul polnud veel kõik asjad kokku pandud. Tundus, et võin maha jääda, aga jätkasin asjade kokkupanemist, et võibolla saab kõik siiski õigeaegselt valmis. Seal oli kaks võõrast poissi. Kui mina olin köögis, tulid nemad toast ja läksid väljas akna tagant mööda. Kuulsin, kuidas üks ütles, et võttis 50 senti endale. Ma võisin vahel hallutsinatsioone kuulda, aga see tundus olevat päriselt öeldud. Ja võibolla nad olid võtnud rohkemgi raha. Karjusin, et nad raha tagasi annaksid.

Olin polikliinikus. Eelmisel nädalal oli mul siin opereeritud jalaluid. Tänaseks oli arst mind tagasi kutsunud, väites, et jalgu kahjustav haigus kahjustab ka minu kõri ja täna tahab ta seda opereerida. Mina ei tundnud kõris midagi halba, kuigi jalad olid veel nõrgad. Operatsioon pidi toimuma teisel korrusel, aga sinna ma ei läinud, vaid lugesin esimesel korrusel suureformaadilist raamatut. Otsustasin, et ma ei lähegi operatsioonile, sest kõrist haigemad on mul närvid ja see teeks operatsioonil viibimise raskeks. Raamatus oli tekst kahes veerus. Lugesin igalt leheküljepaarilt kaks lõiku esimeselt veerult, ülejäänu jätsin vahele. Raamatus toodud ettekandes räägiti kõigepealt Eesti olukorrast, päris ettekande lõpus toodi näiteid ka maailma olukorra kohta. Tundus, et rohkem ettekandeid selles raamatus ei olegi, sest ta oli õhuke. Lugemise lõpetamise järel läksin koju. Arst oli juba käinud ukse taha vaatamas, et mind sisse kutsuda. Mul oli kästud kodus ühte rohtu võtta, aga selle ma olin ka unustanud. Võibolla olin siiski haige, sest tundsin ennast nõrgana. Kahe tüdruku kohta oli öeldud, et nad on küll males kiiresti arenenud, aga arstide arvates ei ole see hea märk. Minu meelest nad eriti tugevad ei olnud, sest mina olin neid võitnud. Võibolla nad olid tüdrukute hulgas tugevad. Ema küsis, kas mu kõrile taheti süvaoperatsiooni teha. Mulle teatati, et arstid tegid mulle järeleandmisi ja kui ma selline olen, siis võin operatsioonile minemise asemel teha ka kooli võimlemisharjutusi. Koolis olevat neli võimlemisharjutust. Üks poiss hakkas neid ette näitama. Kõigepealt näitas ta kukerpalli, seejärel tagurpidi kukerpalli. Selle juures juhtus õnnetus ja talle jäi ühe pea asemel otsa kaks.

0 vastukaja: