esmaspäev, juuni 29, 2009

Varane algusaeg

Lähenesid Tartu malemeistrivõistlused. Juhendist selgus, et algusaega oli muudetud ja see oli tõstetud kella seitsmele hommikul. Mulle see ei meeldinud, sest olin harjunud hilja magama minema ja hilja tõusma. Nii vara mängima minnes ei oleks välja maganud. Varem magama minemine poleks aidanud, kui pole harjunud sellisel kellaajal magama minema. Väga palju varem ei olekski saanud minna, sest siis ei oleks ema õhtusööki valmis saanud. See alguskellaaeg oli veel varasem kui oli olnud kunagi kooli algus, mis oli alanud kolmveerand kaheksa. Kui on teada, et öö jääb lühikeseks, ei pruugi uni üldse tulla. Algusaja muutmist oli põhjendatud FIDE nõudmistega. Mõnes välisriigis läksid inimesed tõesti nii varasel kellaajal tööle. Küsisin, mis see algusaeg FIDE-sse puutub. Ema arvas, et kui kogu maailmas algavad turniirid samal kellaajal, siis oskavad välisosavõtjad õigeks ajaks kohale tulla. Mina ütlesin, et turniir on nagunii kinnine. Võibolla ainult ajakirjanikud võivad välismaalt kohale tulla. Otsustasin siiski kohale minna. Üks võimalus oli minna esimesele voorule unisena ja voorude vahel välja magada.

Vaatasin Eesti kaarti. Sellele olid märgitud jõed ja teist värvi joontega ansamblite teekond. Algul olin neid jooni ka jõgedeks pidanud. Aga kaardil juhiti tähelepanu, et osad neist algavad soodest. Nähtavasti ei saanud jõgi soost alata. Mõne Eesti piirkonna peale oli kirjutatud ka mõne ansambli nimi. Ütlesin, et kaart on puudulik, sest "Kukerpillid" on teinud hulga laule Kihnu kohta, aga "Kukerpille" ei ole sinna märgitud. Kaart oli trükitud Järvamaal ja seetõttu oli Järvamaa ansambel "Vint" küll peal. Oli kirjutatud, et see on Eesti paremuselt teine kantriansambel "Kukerpillide" järel. Minu arvates ta ei olnud paremuselt teine, vaid hulk muid ansambleid oli eespool, aga ühtegi paremat ei olnud kaardile märgitud. Kuulasin linti, kuhu oli lindistatud raadiost üks kaootiline laul. See lõppes täistunnisignaaliga, mille järel olid tulnud uudised. Aga pärast signaali tuli sarnane muusika, nii et sama laul oli vist pärast uudistesaadet jätkunud. Üks muusik oli stuudios ja küsis saatesse helistajalt, kes ta on. See ütles, et on tema vana sõber, nimetades oma eesnime. Muusik küsis, kui vanad nad praegu on.

Vaatasin köögiaknast välja. Vastasmaja trepikoja aknast paistis, et neli tüdrukut läksid trepist alla. Seejärel kõndisid nad juba väljas ja vaatasid minu akna poole. Sama teed liikus seejärel juba teine neljaliikmeline grupp. Üks tüdrukutest tuli meie korterisse sisse. Tõnu soovitas Toomale, et Toomas võtaks selle tüdruku endale. Toomas vastas, et tal juba üks inimene on. Tõnu soovitas, et võib teise liskas võtta. Ja jätkas, et tema ja Kadri on ebavõrdses olukorras, sest tema on esimest korda abielus, aga Kadri teist. Helina oli mulle kirjutanud, et ta rohkem paberkirju ei saada. Algul olin arvanud, et see tähendab, et ta hakkab saatma elektronkirju, aga nüüd jõudsin järeldusele, et ta pidas silmas, et mulle ta üldse rohkem ei kirjuta. Seetõttu mõtlesin, et võiks tutvuda külla tulnud tüdrukuga. Ta tahtis kinkida Toomale raamatut ühe Inglise kuninga kohta, aga Toomas ei võtnud vastu. Seejärel pakkus tüdruk sama raamatut mulle. Võtsin vastu, aga ütlesin, et mul juba on see raamat. Parandasin, et siiski ei ole, sest mul on raamat Henry kohta, aga see räägib Edwardist. Meenutasin, et kunagi kirjutasin entsüklopeediast kõigi Inglise kuningate kohta andmeid välja - eluaastad, valitsemisaastad ja tähtsamad teod. Öeldi, et ma tegin seda juba esimeses klassis. Vastasin, et selles mõttes esimeses, et see juhtus neljandas klassis, mis oli esimene, kus ajalugu õpetati. Istusime söögilauda. See tüdruk istus minu kõrval. Tema küünarnukk puutus vastu minu küünarnukki. Algul nõrgalt, aga siis surus ta tugevamini. Mul oli küll kampsun seljas, aga jalas pidžaamapüksid. Ema ütles Toomale, et midagi on halvasti. Lõin emale vastu pead, öeldes, et ma kuulsin küll, mis ta ütles. Algul arvasin, et ta oli kommenteerinud minu riietust, aga hakkas paistma, et jutt käis siiski millestki muust. Tüdrukule kindlasti vastu pead löömine ei meeldinud, kuigi ma olin löönud nõrgalt.

Seisin meie maja kõrval ja nägin, et majal on teistsugune number kui ärkvel olles. Mõtlesin pärast kirjutada, mis number unenäos oli. See number muutus veel ja sildil oli järjest neli erinevat numbrit. Teatrisse oli üks ansambel esinema kutsutud, aga ta jäi veerand tundi hiljaks. Seni mõtlesin lõbustada publikut ise. Kuna ma ühtegi lugu pillidel mängida ei osanud, siis pidin improviseerima. Arvasin, et seekord tuleb see mul niimoodi välja, et publik rahule jääb. Teatris tehti ümberkorraldusi. Klaver pandi viltu ja klaveri asemele toodi lavale trummikomplekt. Trumme oli sama palju nagu klaveril klahve. Seina peal oli suur kell, millel oli neli seierit. Üks oli tunni-, teine minuti-, kolmas sekundi- ja neljas äratusseier. Tavaliselt seinakelladel äratust ei olnud.

0 vastukaja: