pühapäev, november 01, 2009

Suhkrusiirup

Samba peale oli pandud Tartu malemeistrikandidaatide nimekiri. Ütlesin, et meistrikandidaate on nii palju. Nad olid väga erineva reitinguga. Osade reiting oli minu omast madalam, isegi 1600 kandis. Särgava ei olnud meistrikandidaat. Ütlesin, et milline meistrikandidaat ei kardaks turniiril Särgavaga kokku minna. Mind anti jumalateotamise eest kohtu alla. Kästi minna ootama kindlas suunas lähimasse kuuri. Ütlesin, et see on ju kolm kilomeetrit Tartust väljas. Öeldi, et siis lähengi sinna. Ma ei läinud. Oli oodata, et kohtus hakatakse mulle esitama samasuguseid absurdseid vastamatuid küsimusi nagu Piiblis Jeesusele. Otsustasin, et püian siiski kõik küsimused ära vastata. Kohut mõistis üks usulahk, aga ma ei teadnud, milline. Esimene küsimus oli, kes mulle ütles, et ma olen Päästja. Vastasin, et ei tea, võibolla siin kohtus öeldi. Mul kästi paberile joonistada hõimusuhete skeem. Ütlesin, et ma ei hakka oma sugulasi välja andma. Aga selgitati, et mõeldakse hoopis seente sugupuud. Ütlesin, et seda ma pole õppinud. Võibolla arvati, et juhul kui ma olen Jumala poeg, pean ma teadma, millised seeneliigid ma loonud olen.

Elektripliidi erinevatel aukudel ja praeahjus põlesid leegid. Pakkusin, et juhtmed põlevad. Läksin toidupoodi. Müüja andis mulle ümbriku. Ta ütles, et eelmine kord üks hädapätakas jättis võtmata. Selle all ta mõtles mind. Kui olin küsinud, mida vaja, küsis müüja mult veel, millist hambaniiti ma soovin, sest eelmine kord olin ostnud hambaniiti. Aga seekord ma seda ei tahtnud. Kodus räägiti, et teeme elektripliidi gaasipliidiks. Ütlesin, et ostsin selle jaoks piiritust. Aga see pudel, mille olin piirituse pähe küsinud, ei olnud õige piiritus, vaid suhkrusiirup. Nüüd tundus arusaadav, et selles letis muud piiritust ei olnud. Suhkrusiirupi saime küll samuti ära tarvitada. Olin enda arvates ostnud ka kraadiklaasi, aga nüüd selgus, et müüja oli andnud mulle hoopis pliiatsi, millel olid kraadiklaasi kriipsud peale joonistatud. Tundus, et tegemist ei ole pliiatsist otsaga kraadiklaasiga, vaid üleni pliiatsiga. Ütlesin, et sellise kauba müümine on lubamatu. Läksin tundi. Meil oli tänaseks kästud kirjutada ingliskeelne kirjand oma vapustavatest elamustest. Üks klassivend oli kirjutanud minust. Istusin kõige madalama tooli peale. Seal oleks pidanud istuma tegelikult Tristan, sest tema oli lühikest kasvu. Saime tagasi matemaatika kontrolltööd. Mulle oli pandud hindeks ž. Tundus, et see tähendab läbikukkumist, kuigi olin teinud vaid pisikesi arvutusvigu. Küsisin õpetajalt, mida see hinne arvudes tähendab. Õpetaja seletas, et kui ta ei taha panna hindeks nii madalat numbrit nagu 6, siis ta paneb D ja edasi hakkab sealt alla võtma. Seega oli mul väga halb hinne. Küsisin, kas hinnatakse siis teadmisi või arvutamist. Õpetaja ütles, et arvutamist. Mõtlesin, et ma peaksin ju malemänguga arvutamisoskust treeninud olema, aga malemäng mul ka hästi välja ei tule. Ž oli kirjutatud sinise pastakaga, aga punasega oli kirjutatud 4/5. Mul tekkis seda nähes lootus, et sain siiski parema hinde. Küsisin õpetajalt, mida need numbrid tähendavad. Õpetaja vastas, et seda peaksin ma ise teadma. Need olid siiski minu punase pastakaga kirjutatud lahenduskäigu osa. Paberile oli kirjutatud veel, et kõik õpilased arvavad, et pääsevad lõpueksamile, aga miks peaks õpetaja neid kõiki sinna laskma. Mõtlesin korraks, et see käib minu kohta, aga siis taipasin, et see on ülesande tekst.

0 vastukaja: