neljapäev, detsember 03, 2009

Kolmeharuline märk

Järgmisel päeval pidi toimuma maleturniir. Enne seda taheti korraldada piknik, kuhu oodati Tartu Ülikoolis õppivaid maletajaid. Tulva andis mulle sinna kutse. See tähendas, et järgmisel päeval pidi turniirist varasemal kellaajal kohale minema. Läksingi. Seal üks esimese kursuse poiss ütles, et kutsus mõned "görlid" ka. Tegelikult ühtegi tüdrukut kohale polnud tulnud. Mõtlesin, et oleksin võinud kutsuda Helina. Helina ei olnud küll maletaja, aga ta oli malet mänginud. Käisin temaga samal kursusel. Vahetasime kirju ja kursusekaaslased võisid minu blogist lugeda, et näen Helinat sageli unes, aga ülikoolis rääkisin temaga harva. Helina oli teinud muudatusi oma sõprade leheküljel ja muutnud selle kunstipärasemaks. Kõik sõprade pildid olid läinud ilusamaks. Muudatusi ei olnud ilmselt teinud piltide omanikud ise, vaid Helina.

Olin järves. Ütlesin Taagole, et Tuuli saadab mulle laineid. Jäin vette üksi. Kalda ääres hakati tekitama suuri laineid, mis liikusid kaldast kaugemale. Õnneks võttis lainetus enda alla vaid väikse osa järvest ja kaldale sai minna teisest kohast. Läksin ühte majja. Sattusin ukse juurde, mille taga korraldati hukkamisi. Põgenesin sealt. Majast väljumiseks pidin kõrgelt alla saama. Aga ma ei pidanud otse hüppama, vaid sain minna järk-järgult madalamale, ühe asja pealt teisele. All kohtusin mehega, kes esitas mulle selle kohta küsimusi.

Läksime mööda laudteed läbi vee. Meil oli kaasas paar elevanti. Ütlesin, et elevandid hakkavad märatsema. Läksime lifti ja sõitsime alla. Arvasin, et võibolla lift tegelikult ei liigugi. Aga liftil oli aken ja sealt oli siiski liikumist näha. Aga seda pikemalt vaadates muutus siiski kahtlaseks, miks sama pilt kogu aeg kordub.

Vaatasin vanast Eesti Entsüklopeediast märksõna vabadussõjalaste kohta. Seal ei olnud öeldud, et vabadussõjalased oleks fašistid. Oli näidatud vabadussõjalaste sümboolikat. Nad kasutasid märki, millel oli kolm haru ja igal harul erinev konks otsas. Uuemal ajal oli Madisson lisanud neljanda haru, nii et oli hakatud märki haakristist eeskuju võtvaks pidama. Aga tegelikult kolmeharuline märk oli ka haakristi sarnane ja neil tundus olevat ühine algupära. Entsüklopeedias kirjutati, et vabadussõjalaste liit loodi juba 1870. aastatel. Igal pool, kust ma varem olin lugenud, seostati seda 1930. aastatega. Nii olin kirjutanud ka oma artiklis. Paistis, et tegelik varasem algusaeg oli ära unustatud. Ma ei saanud aru, kuidas sai organisatsioon nii vara tekkida, kui Vabadussõda polnud veel toimunud. Aga võibolla selleks juba valmistuti. Entsüklopeedia ei olnudki erapooletu informatsiooni allikas, vaid andis ka hinnanguid. Seal oli öeldud, et vabadussõjalased oma tormakuse tõttu ei pääse kusagil võimu lähedale. Minu meelest hiljem nad olid lähedale jõudnud. Entsüklopeedia ütles veel, et kui vabadussõjalaste eesmärk on Vene vägede Eestist välja tõrjumine, siis sellega saab Eesti sõjavägi ka hakkama.

Täna pidi toimuma suur kiirmaleturniir, aga enne läksin väiksele. Olin väga unine. Mõtlesin, et sellepärast mul ülikooli ajal maletulemused olidki halvad, et olin enne turniire alati halvasti maganud. Täna sain ka järjest kaotusi. Lõpuks läksin kokku A. Vooniga ja sain ühe punkti. Pärast mängu ta näitas, et oleks saanud võita. Teine sama nõrk osavõtja oli veel, nii võisin saada ka teise punkti. Olin arvanud, et A. Voon on ammu surnud. Suurele turniirile edasi minnes olin ennast mänguga veel rohkem väsitanud. Suure turniiri toimumiskohta tuli jääda ka ööbima. Ema võis kodus paanikasse sattuda, et miks ma koju ei tule. Talle oleks tulnud helistada, aga mul ei olnud telefoni.

0 vastukaja: