reede, jaanuar 01, 2010

Film võlurist

Oli tehtud nukufilm ühe raamatu järgi. Varem oli sama raamatu järgi tehtud juba joonisfilm. Nukud olid lohakalt tehtud. Ütlesin, et parem olnuks teha joonisfilm. Filmis istus võlur vangitornis. Kaks pätti põgenesid tema eest kaevu kaudu ja jätsid oma ajud maha. Juturaamatute põhjal oli teada, et kui keegi kukub sügavale, võib all olla vesi ja ta võib ellu jääda. Järgmine kord võtsid need pätid juba ajud kaasa. Võlur lahkus vanglast. Ta vaatas koos oma kaaslastega ühe maja seinal ühte jublakat, milles oli õõnsus. Esimesel vaatamisel ta õõnsust ei näinud, aga võluril oli tähelepanelik silm ja teisel katsumisel ta leidis juba õõnsuse üles. Ta läks kuninglikule vastuvõtule. Seal oli ruum kujundatud ühe kuulsa maali järgi. Võlur ütles, et ettenägelikkus võib vahel osutuda kasulikuks. Sellega ta pidas silmas, et ringiga lahkudes võib ta jõuda pättideni. Pärast oli ta koos oma kaaslaste ja kahe pätiga solgitoru juures. Pätid Hailaadne ja Railaadne ütlesid, et lähevad torusse. Võlur sai aru, et tegelikult lähevad nad toru mööda edasi. Hääl ütles: Ja jõudis kätte hetk, kus võluri hing lahkus kehast. Pöialpoisid jäid võluri keha edasi silitama, aga võluri hing läks korraks vee juurde ja ütles veele, et kui ta raha kätte saab, siis ta saab sellega ühe naise ette ilmuda. Olin seda raamatut lugenud ja mäletasin, et viimasel leheküljel ilmub võlur selle naise ette ja ütleb, et nüüd räägime armastusest. Naine küsib, kelle armastusest. Võlur vastab, et tema armastusest selle naise vastu. Viimase asjana ütleb naine, et ta imetleb võluri tarkust, aga kuidas ta saaks teda armastada.

Olin kirjutanud blogis, mida ma arvan kommenteerijatest. Arvuti taha tagasi minnes oletasin, et selle peale on tulnud vastava sisuga kommentaar. Sel juhul kavatsesin vastata, et seda ma arvasingi. Aga kommentaari siiski polnud. Oli tulnud hoopis lühike kiri Oudekkilt. Ta kirjutas, et oleme leidnud uue suhtlemisviisi, et oleme jahedad, aga vahetame tervitusi ja teeme muud seesugust. Mõtlesin vastata, et mina just jahedust peangi õigeks. Aga ma ei saanud lõpuni lugeda, sest Klaus tuli üle mu õla lugema ja pidin ekraani kinni katma. Klaus võis nüüd ekslikult arvata, et vahetan Oudekkiga kirju pidevalt.

0 vastukaja: