neljapäev, jaanuar 07, 2010

Jõuluhooaeg saab läbi

Eile oli kolmekuningapäev. Meil räägitakse, et kuusk peab selle päevani toas olema. Aga ta on veel tänagi. Kuigi juba jõululaupäeval seda tuppa tuues öeldi, et liiga kuiv. Mina oletasin, et kuna ta on väiksem kui varasematel aastatel, siis võibolla ta mahutab vähem vett ja kuivab sellepärast kiiremini.

Aga kolmekuningapäeva tähistasin sellega, et pakkisin kastidesse tagasi jõulumuuskia kassetid. Neid kassette on nii palju, et kõiki jõuluhooajal läbi kuulata ei jõudnudki. Siiski on paljud laulud ühed ja samad, ainult erinevate lauljate esituses. Kuulata jõudsin eesti- ja soomekeelseid linte, saksakeelseni ei jõudnud. Soomekeelsel lindil on muuhulgas laulu "Tiliseb, tiliseb aisakell" tõlge, mille sõnade originaali kirjutas eestlane Julius Oro ja viisi eestlane Leo Virkhaus.

Pühade ajal püüdsin mitte kirjutada poliitikast ega muid vaidlusi. Aga aasta juhatab sisse kohe presidendi kõne, kes on poliitik. Ta räägib küll sel puhul veidi pidulikumas sõnastuses. Lugesin presidendi ja riigikogu esimehe kõnesid ajalehest. President kasutas sellist võrdlust, et pime aeg taandub ja majanduskriis samuti taandub. Aga aasta tagasi oli ka pime aeg ja majanduskriis hoopis süvenes. Riigikogu esimees ütles, et kasutaga töötu olemise aega õppimiseks. On väidetud, et enamus üliõpilasi töötavad ja et õppida saavadki nad ainult tänu sellele, et neil on töö. Kui see tõele vastaks, siis tähendaks töökoha kaotus ühtlasi õppekoha kaotust. Minu kogemus kinnitab, et sissetulek võib tõesti väike olla. Aga minu kogemus ei kinnita, et ilma töötamata ülikoolis käia ei saaks. Kui vanemad saavad toetada keskkooliõpilast, miks nad siis ei peaks saama toetada üliõpilast? Sel juhul ehk tõesti ei saa, kui ta elab teises linnas, aga paljud elavad samas linnas. Mina pärinen paljulapselisest perest, enamus perekondi on väiksemad ja neil peaks raha ühe lapse kohta rohkem jätkuma. Küll mitte juhul, kui üliõpilasel on juba oma lapsed, aga lapsi Eestis eriti ei sünni. Mõnel ilmselt lihtsalt au ei luba vanematelt raha vastu võtta, aga lubab samal ajal halvasti õppida. Või siis kulutatakse raha otsitud vajaduste jaoks nagu auto, välisreisid ja alkohol, mille peale minul ei kulu sentigi.

Eilses lehes vihjati, et Hispaanias moodustavad 25-30 aastased põlvkonna, kes ei saa ei õppida ega töötada. Miks nad õppida ei saa, polnud täpsustatud. Võibolla tõesti sellepärast, et neil pole õppimiseks raha. Aga võib ka olla, et nad on hoopis õppimise jaoks liiga vanad.

0 vastukaja: