Õpetaja käekiri

Mulle näidati, et EÜS-i majja saab minna kõrvalukse ja kõrvalvärava kaudu. Ütlesin, et mina lähen peavärvast. Kõndisin EÜS-i ja kooli ühisele õuele sisse. Kartsin, et mult võidakse küsida, mida mina siit otsin. Aga siis mõtlesin, et kooliõpilased käivad siin iga päev ja neilt ei küsita. Krister ja Artur rääkisid, et Simson sõitis Tartu maratonil ja pühendas oma sõidu natsionaalsotsialismile. Vastasin, et kui üks Ida-Saksa riigijuht suri, pani üks sportlane talle oma kuldmedali hauda kaasa. Räägiti, et üks minister sai juba neli aastat enne Pätsi riigipööret ametisse ja jäi sinna veel kaua pärast riigipööret. Riigipöörde aegse valitsuse koosseis oli vabadussõjalastega kooskõlastatud, aga vabadussõjalsed ei teadnud, et kõik ministrid olid nende vastu.

Õppisin ülikoolis kaheaastases õppeastmes. Esimene aasta sai läbi. Teisele aastale pidi jääma ainult uurimistöö kirjutamine. Ma ei teadnud, kas jõuan sellega aastaga valmis või oleks targem võtta vahepeal aasta akadeemilist puhkust, nagu olin eelmises astmes teinud. Aga võibolla kahes astmes järjest ei lubatudki võtta. Ma ei teadnud, kas mul on valikainetega kõik korras. Ma polnud kindel, kas neid võib võtta igalt poolt. Mõnes loengus olin käinud ainult alguses ja siis pooleli jätnud. Nüüd ei olnud ma kindel, kas need ained ei ole siiski kohustuslikud. Tahtsin vaadata õppekavast. Selleks tuli õppekava õpilaspäeviku vahelt üles otsida. Seal vahel oli palju pabereid. Õpetaja võis vahel enne hinde sissekirjutamist neid pabereid uurima hakata. Mulle jäi näppu üks minu kirjalik töö, mida õpetaja oli punasega kõvasti parandanud. Põhiliselt oli ta parandanud käekirja. Minu arvates ei olnud õpetaja enda käekiri parem. Eriti oli ta parandanud s-tähti. Ta oli kõrgendanud väiksed s-id kolmveerandi joonevahe kõrguseks, kuigi tegelikult peab s olema väiksemat sorti täht.