esmaspäev, aprill 12, 2010

Pimemale unenäos

Oli inglise keele tund. Õpetaja ütles, et ta peab mulle ikka viimase veerandi kahe panema, sest viimase töö eest sain kaks kahte ja ainult ühe kolme. Mul tuleb lõputunnistusele kaks. Ütlesin, et mind see lõputunnistus ei huvitagi, sest mul on üks juba olemas. Mõtlesin, et selle peale ütleb õpetaja kindlasti, et uue lõputunnistuse väljaandmisega vana tühistatakse. Mulle polnud selge, miks me peame üldse kaks korda keskkoolis käima. Mõtlesin, et kui mulle inglise keeles kaks pannakse, siis teiste ainete tundidesse ega eksamitele ei lähe ma üldse kohale. Kuigi ema tahaks, et läheksin. Tegelikult võibolla mul inglise keele aastahinne ei tulegi kaks, sest kaks eelmist trimestrit olid kolmed. Õpetaja ütles, et muid töö osi ma ei kirjutanudki. Ütlesin, et ma pole rohkem teemasid kuulnud. Õpetaja andis mulle nüüd teemad, et ma nendeks kodus valmistuksin. Teemasid oli kaks tükki, üks neist oli sotsio-kultuurilised muutused. Õpetaja kommenteeris, et teised oskavad lapsevankriga trikke teha, aga minul lendab laps vankrist välja. Vastasin, et ei ole lennanud. Mõtlesin, et õpetaja arvab, et kui mul endal lapsi ei ole, siis ei oska ma lapsevankriga sõita, aga ma olen nooremate vendadega sõitnud. Kodus kavatsesin päev läbi inglise keelt õppida. Mõtlesin jutustatava teksti valmis kirjutada ja pärast seda lugeda grammatikaraamatut ning teha parandusi. Tahtsin järele vaadata, mis asi see sotsio-kultuur üldse on. Kõige suurem probleem oli see, et olin grammatika ära unustanud. Klassist lahkudes mõtlesin, et oleks võinud õpetajale öelda, et kui ta mulle inglise keele kahe paneb, siis on see esimene kord, kui mul on vene keele hinne parem kui inglise keele oma. Oleks võinud öelda, et ta on lihtsalt teistest õpetajatest rangem. Ta oli juba varem üle poole õigete vastustega kahtesid pannud ja nüüd oli seda protsenti veelgi tõstnud. Ega see, et ma teen mõned tähevead, ei tee minu inglise keele oskust halvemaks. Nägin Peepu ja Reelit. Peep ütles mulle tere hommikust. Vastasin tere. Üks õpetaja hakkas minu ees tagurpidi kõndima, et vaadata, mis nägu ma teen. Olin Peebu Ja Reeliga hiljuti laagris kohtunud. Aga järele mõeldes ei käinud Peep võrkpalli trennis, vaid džuudos, järelikult oli tema laagris viibimine ainult minu ettekujutus. Tahtsin minna sööklasse. Aga kaks klassivenda tulid söökla uksel vastu ja ütlesid, et kõik söök oli otsas. Lauri K. ütles, et võiks minna köögist juurde küsima. Tahtsin minna sööklasse oma silmaga veenduma, kas tõesti midagi enam süia ei ole. Aga ma ei teadnud, kas mul on söögiraha makstud. Olin sel kuul vist juba palju kordi ilma raha maksmata söönud, rohkem ei tahtnud ma seda teha. Suundusin kantseleisse, et raha ära maksta.

Maleklubi ukse taha kogunesime mina, Kunitsõn, Sander V. ja veel üks mängija. Aga klubi ust ei tehtud täna lahti, mistõttu kõndisime koos minema. Et mitte aega raisata, tahtsin kõndides pimemalet mängida. Ütlesin esimese käigu e4. Kunitsõn vastas e5. Ütlesin, et mängime nii, et esimene valekäik on kaotus. Mõtlesin, et kui valekäiku märgatakse. Mäng jätkus: 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 0-0. Ütlesin, et vangerdus on valekäik, mäng on läbi. Küsisin, kas vastane ütles "vangerdus" sellepärast, et tahtis vangerdada, või sellepärast, et mina vangerdasin. Vastane vastas, et ta tahtis ikka ise vangerdada. Mõtlesin korraks, et võibolla ta pidas silmas pikka vangerdust. Aga ütlesin, et lühikest vangerdust ei saa teha, sest oda on ees, ja pikka vangerdust, sest lipp on ees. Vastane ütles, et tegelikult tahtsi ta käia cd. Mõtlesin, et ta peab silmas bc. Ütlesin, et dc ja bc mõlema korral on vangerdus võimatu. Bc käiakse väga harva. Vastane küsis, kas tõesti. Ütlesin, et Tartu maletajad küll käivad seda, aga suurmeistrid väga harva. Vastane ütles, et ma mängin päris tugevalt. Vastasin, et ma tegin ainult ühe käigu oma peaga. Parandasin, et ma ei teinud oma peaga ühtegi käiku, ainult märkasin, et tema tegi valekäigu. Sander ütles, et aeg on läbi, ja kiirustas ette. Teised peale minu kiirustasid tema järel. Mõtlesin, et mida Sander öelda tahtis, kas tal ei ole minu jaoks rohkem aega. Või hakkab ta bussist maha jääma. Tänu pimemalele olin saanud võidu nii tugeva vastase üle, keda ma muidu poleks võitnud. Aga seda partiid blogisse pannes mõtlesin vastase nimeks kirjutada "üks maletaja", sest ma ei tundnud kindlalt ära, kas see ikka oli Kunitsõn. Lõpuks sain aru, et see oli Kunitsõn nooremana, mitte praeguses vanuses.

0 vastukaja: