laupäev, aprill 02, 2011

Sobivustest

Läksime läbi linna ühte kirikusse. Seal näidati meile filmi. Filmis küsiti, kas me teame, mis kirikukellast sai. Vastus oli, et see kukkus puruks. Välismaalastest filmitegijad ütlesid lõpetuseks, et nad imestavad, et kõik küsivad, mis sai kellast, aga keegi ei küsi, mis sai kellalööjast. Nad ütlesid, et see on korralikult töötav süsteem.

*
Läksin ülikooli. Seal küsis ametnik mult, kas ma tahan doktorantuuri astumiseks avaldust anda. Vastasin, et ma ei ole veel otsustanud. Ametnik andis mulle sobivustesti kätte. Seal oli teiste hulgas kaks umbes ühesugust küsimust, millest ühes küsiti, kumma pildil oleva mehe nina on pikem. Üks seisis teisest natuke eespool. Mõõtsin ära ja vastasin, et ühe mehe nina on pikem. Aga tõenäoliselt oli õige vastus, et need on võrdse pikkusega. Ühes küsimuses oli pildil väga keeruline objekt ja küsiti arvamust selle kohta. Oletasin, et seda tuleb kiita, et keerukus aitab uurida asjade mitmekülgsust. Kirjutamist lõpetades andsin testi ametnikule tagasi. Ta ütles, et ma võin kompensatsioonimandaadiga ka doktorantuuri pääseda. Ta küsis, mis teemal ma soovin doktoritööd kirjutada. Vastasin, et seda ma mõtlen homseni, kui kauem mõelda, mõtleb parema teema välja. Ametnik oli nõus. Ära minnes mõtlesin, et fašismist ma rohkem ei kirjuta, muidu öeldakse, et see on magistritöö kordamine. Jõudsin järeldusele, et kõige parem oleks kirjutada doktoritöö teemal "Jaan Tõnissoni osa Eesti poliitikas". Doktoritöö kavandi pidin mitu korda läbi kirjutama, et see kindlasti vastu võetaks. Kavandis oleksin öelnud, et selle teema valisin sellepärast, et olen koostanud Tõnissoni artiklikogu ja praegu koostan teist. Üks inimene ütles, et sellisel teemal doktoritöö kirjutamine võtab vähemalt kümme aastat aega. Vastasin, et ma olen õppinud ajakasutusplaanist kinni pidama.

*
Me olime joonistanud pilte. Olin nendega väga rahul. Küsisin Klausilt, kas minu piltidega on midagi valesti. Klaus ütles, et mõned probleemid on küll. Ta pidi minema kirjastusse ja osad pildid välja trükkima. Ta näitas, millised ta selleks välja valis. Mina ütlesin, et ei olnud mõtet neid valida, sest nende väljatrükid on mul juba olemas. Klaus selgitas, et nende lehtede teisel küljel olevaid pilte ei ole veel välja trükitud. Siis oli teine asi. Tõnu tahtis veel viimasel hetkel omalt poolt ühte pilti joonistada. Ütlesin, et siis peab ta joonistama sama huvitavalt kui meie. Tõnu alustas joonistamist väga kandiliselt nagu tavaliselt, aga lisas sellele varsti ümmargusi jooni ja suu. Pilt tuligi sama huvitav kui teised. Tõnu ütles Klausile, et Klaus enne välja trükkimist pildi ära ka värviks - kui Tõnu tegi sinised piirjooned, siis see tähendab, et pilt peab olema helesinine. Mina ütlesin, et see ei sobi kokku, et ühtedel on pintslilöögid nähtavad, aga Tõnu pilt on arvutiga ühtlaselt värvitud. Tõnu ütles, et siis võib pildi valgeks ka jätta.

0 vastukaja: