pühapäev, mai 15, 2011

Kleepekad


Lapsepõlves ilmus majja palju kleepekaid, aga nüüd pole enam ühtegi juurde tulnud. Kõik kleepekad ei olnud seotud laste tegevustega, vaid ka täiskasvanute omadega. Lastele anti neid suusatamise ja laagris käimise eest, täiskasvanud ostsid neid muinsuskaitsepäevadel või said muude selliste ettevõtmistega seoses. Mina kleepisin mõne kleepeka päeviku kaanele või vihikutele. Millalgi hakkasin neid riiuliservale koguma. Neid sealt iga päev nähes oli tunne, nagu elu oleks paremaks läinud. Hiljem paigutati mööbel ümber ja siis jäi see riiuliserv varjatud kohta, millega ma polnud rahul. Nüüd ei mahu sinna õieti pildistamagi. Kui see riiuliserv ära varjati, hakkasin kleepekaid panema kapiuksele. Osad olid vendade pandud. Vennad panid neid veel oma sahtlitele. Sahtlitelt rebis ema hiljem osad maha, sest nad narmendasid. Narmendama hakkab kleepekas tõenäoliselt sellega, et laps rebib selle vahepeal maha, et teise kohta ümber tõsta või samasse tagasi panna. Muinsuskaitsepäevade kleepekad olid isa toa uksel, neid oli kolm tükki. Need olid väga kallid, vist rubla tükk, sest neid müüdi heategevuslikuks rahakogumiseks. Raha eest lubati vist Raadi mõis taastada. Isa toa ukse teisel küljel oli Pan-Euroopa kleepekas. See anti talle ilmselt tasuta ja selle kohta tegi ta algul nalja, et selle võiks panna wc-sse, sest see on koht, kus kõik käivad. Isa ukselt kadusid kleepekad vist seoses sellega, kui ust värviti. Ma pole uurinud, kas kuskil veel inimestel kleepekaid liikvel on või pole need enam nii populaarsed. Tegelikult kirjamarki võiks ka nimetada kleepekaks, sest seda ka kleebitakse. Või ümbrikut ka kleebitakse, aga see pole seotud pildiga. Kleepekas pikemalt on kleeppilt. Esimeses klassis õpetaja käskis eesti keele vihikusse midagi kleepida, aga ma ei pannud seda tähele ja mul jäi see esimesel korral tegemata. Siis võttis ema vanu "Tähekesi" ja lõikas sealt välja pilte või piltide detaile ja liimis selle vihiku igale leheküljele. Klassivend Andres ütles, et mul on terve vihik mõnusaid kleepekaid täis. Aastal 1986 liimisin kamba paberitesse vend Klausi joonistatud karu, aga ei teadnud täpselt, mida juurde kirjutada. Kirjutasin kolm varianti ja kaks neist tõmbasin maha, et kas see on Klausi kleepekas, kleeps või kleeppilt. Slängisõnu ma ei tahtnud kasutada.

0 vastukaja: