neljapäev, september 01, 2011

Naer malekäikude üle

Eile:

Toimetasin ühte raamatut. Panin ühte lausesse omapoolse täienduse, et venekeelses originaalis üks sõna tähendab, et Saksamaal mängivad kõik naised malet. Volpert hakkas samuti seda käsikirja lugema. Mõtlesin, et kui ma selle lugemist jätkan, siis Volpert näeb, kui aeglaselt ma loen, sest tema alustas hiljem, aga läheb must varsti mööda. Seetõttu võtsin teise raamatu. Aga teise raamatuga oleks ta ka mu lugemiskiirust näinud. Seetõttu läksin üldse teise tuppa. Volpert oskas vene keelt paremini ja ütles käsikirja lugedes, et selle parandusega on probleem, Saksamaal kõik naised kindlasti malet ei mängi. Vaatasin vene-eesti sõnaraamatust järele. Seal oli sellel sõnal tõesti rohkem vasteid kui mina olin teadnud. Tegin paranduse. Nüüd panin oma lause sulgudesse, et eristada seda autoritekstist. Leidsin võimaluse, kuidas sulgudes toodut veelgi lühendada. Ütlesin, et mulle tuli meelde, et minu töö eesmärk pidi ju olema käsikirja kolmandiku jagu õhemaks teha. Tööd alustades olin sellest eesmärgist kinni pidanud, aga hiljem unustanud. Vähemalt hoidsin selle arvelt ruumi kokku, et ei hakanud detailselt välja kirjutama, kuidas ma sulgudes toodud täienduseni jõudsin. Unenägusid üles kirjutades kirjutasin küll detailselt.

*
Täna:

Ühte ruumi madalas majas kogunes suur rahvahulk üritusele. Üks naine küsis mult, kas siia tuleks kutsuda ka see välismaalasest naine, kellega ma kirju vahetan. Vastasin, et teda kutsuda pole vaja, sest ma nagunii ei räägiks temaga. Ta vahetab minuga kirju üldisest huvist Eesti vastu, mida näitab see, et tal on kirjavahetus veel mitme teise eestlasega. Kirjavahetust temaga ei alustanud mina, vaid esimese kirja saatis tema. Jõudis kätte magamamineku aeg. Rahvast oli nii palju, et inimesed pidid magama põrandal üksteise vastas. Mina olin seina ääres, puudutades ühe jala ja küünarnukiga seda naist, kellega olin rääkinud. Ühel hetkel hakkasin küünarnukiga tema südamelööke tundma. Tundus, et see lööb minu oma südame rütmi segamini. Ma ei jäänud öö läbi magama. Hommikul taheti, et ma ettekande peaks. Hakkasin mõtlema, mis teemal seda pidada. Inimesed vist juba mõtlesid, et ma ei oska rääkida. Küsisin kuulajatelt, mis teemal ma räägin. Mõtlesin, et kui ettekande jaoks eraldatud aeg peaks olema lühike, siis ta saab juba nende küsimuste esitamisega täis. Rahvas soovis, et ma räägiks dopingusüstist. Ütlesin, et mind sport ei huvita.

*
Sõitsin bussis. Ma ei rääkinud kellegagi. Mind peeti arvatavasti autistiks. Aga ma jälgisin ümberringi toimuvat tähelepanelikult. Jälgimise tulemusel ma siiski toimuvast aru ei saanud. Ühel istmel istus üks naine. Ma ei saanud aru, kas tema kõrvalt hakkab teine inimene püsti tõusma või mulle ainult viirastub, et seal teine inimene veel on.

*
Olime kooli koridoris. Rääkisin, et koolis valitseb selline segadus, et ainult õpetaja istub oma laua taga. Igaüks võib vastamiseks istuda õpetaja laua peale millal tahab. Ja kui vastamine läbi saab, küsib õpetaja: "Mis hinde me sulle selle eest paneme?"

*
Minu Euroopa Liidu vastaseid artikleid oli avaldatud Oudekki koduleheküljel, kus avaldati veel mitmesuguseid materjale, sest Oudekki tahtis arvamuste paljusust. Kopeerisin sealt oma artiklid oma koduleheküljele. Teine koht, kus need artiklid oli avaldatud, oli kirjastuse kodulehekülg. Seal olid nad teist moodi toimetatud kui Oudekki leheküljel. Seetõttu kopeerisin nad oma leheküljele ka sealt, pannes kaks varianti kõrvuti. Mõtlesin, et võin panna kolmandaks variandiks juurde veel toimetamata originaali. Üks koht, kus need minu artiklid olid ilmunud, oli veel Iseseisvuspartei paberajakiri. Vaatasin seda ajakirja. Seal kirjutasid kaks iseseisvusparteilast, kes kiitsid Hitlerit. Sellepärast Iseseisvusparteid oligi nimetatud natsiparteiks.

*
Vaatasin pealt, kuidas Kolk ja üks teine maletaja mängisid. Kolk tahtis mõni käik pärast algust liigutada f-etturit, aga pani ta f2 tagasi. Alles minu häälitsuste peale võttis ta selle uuesti kätte ja tõstis f3. Nüüd sai must lipuga h4-lt tulistada. Mängu lõpus tungis üks musta nupp valge nuppude vahele. Mõtlesin pärast mängu lõppemist, et male on siis ka huvitav, kui ise ei mängi. Minnes tähtsale maleturniirile pealtvaatajaks, oli see oht, et võin saalis istudes mõne käigu peale valju häälega naerma pursata. Vahel võis naeru põhjus olla küll enda ekslik seisuhinnang. Istusin seina ääres põrandal. Minust kõndis mööda järjest kolm tüdrukut. Kahe esimese möödumise ajal vaatasin maha, aga kolmanda möödumisel tõstsin pilgu üles. Kuulasin kahe vanema naise juttu pealt. Üks neist ütles, et kaheaastane laps helistas talle. Mõtlesin, et enamus lapsi, kellest ma viimasel ajal kuulen, on kaheaastased. Naine ütles, et see laps lubas kodust tema juurde tulla. Teine naine arvas, et seda ei saa lubada. Põhjus, miks lapsel lasti omapead tänaval liikuda, oli see, et tegemist oli väikse asulaga, kus palju autosid ei liikunud.

0 vastukaja: