esmaspäev, november 21, 2011

Hea raamat ei jää ilmumata

Internetis tsiteeriti Ploompuu mõtteid, millega ma polnud varem tuttav. Tsiteerija kirjutas, et kuigi ta on europooldaja, meeldib talle lugeda eurovastaste mõtteid, sest need on huvitavad. Ta kirjutas enda kohta, et ta näeb kohe ära, kui kellelgi on kirjanduslik ambitsioon. Lugesin seda pimedas toas voodis lamades. Pidin üles tõusma ja kooli minema. Ema tuli mind äratama.

*
Kõndisin mööda väikeste majadega tänavat. Kahe maja vahelt läks tee tänavale, mida ma polnud varem märganud. See oli hästi kitsas ja nimeks oligi Kitsas tänav. Aga sildi peale oli nalja pärast kirjutatud K. Kitsi. Võibolla oli see silt pandud siiski ainult sellepärast, et oli teada saadud, et mind huvitavad erinevad tänavad. Võibolla seal ei olnud tegelikult tänavat, vaid käik maja õuele. Igal juhul ma sinna ei keeranud, vaid läksin endises suunas edasi. Tänava lõpus oli maja, mille väraval ei olnud silt "kuri koer" nagu teistel, vaid "hulluks läinud koer", nagu ma nüüd nägin. Ja selle värava ees oli koera nahk, kes oli mulle juba elusana tuttav. Ta oli nähtavasti marutaudi haigestumise tõttu ära tapetud. Võis ka olla, et sildiga taheti öelda, et õues on kuudi küljes uus marutaudis koer, kes võib sissetungijaid hammustada. Koer, kelle nahka ma nägin, oli elus olles mulle märja nina põlveõndlasse surunud. Seega võisin mina ka nüüd marutõppe haigestunud olla. Arsti juurde kaitsesüsti tegema minna võis juba hilja olla. Aga otsustasin, et ma ei lähe üldse arsti juurde, sest koer ei hammustanud mind, vaid ainult puudutas. Püksid kavatsesin küll pessu panna. Seda kohta, mida koer oli puudutanud, ei tohtinud kätega puudutada. Aga kohe, kui ma seda olin mõelnud, panin kogemata ikkagi käed suhu.

*
Minu vaenlased tahtsid minu raamatute väljaandmist takistada. Mõtlesin kirjutada, et ükski hea raamat ei jää ilmumata, sest hea mõtleja oskab nii hea raamatu kirjutada kui ka selle väljaandmiseks raha leida. Mul oli laual lahti kaustik. Kirjutasin selle ühe lehekülje ühte veergu luuletuse ja teise joonistasin pildi. Järgmisele leheküljele ainult joonistasin. Vaatasin, et kuidas need leheküljed nii sogased on. Aga mulle tuli meelde, et asi on selles, et ma ei joonistanud ühele, vaid mõlemale leheküljele. Selle kaustiku vahel oli veel teine ja õhem kaustik.

*
Mõtlesin, et võibolla tuleb varsti Helina külla ja kutsub mind kaasa, öeldes, et tal on üks salajutt. Sellele vastan, et mina jään koju, sest mul ei ole saladusi. Oudekki ütles, et ta oli öösel üleval. Krister vastas, et tema ka. Oudekki ütles, mis kellani ta üleval oli. Pille kommenteeris, et nii kaua teised ei ole.

0 vastukaja: