teisipäev, detsember 27, 2011

Kolmas jõulupüha

Kuigi täna ja eile tegin tööd, on selle poolest ikkagi puhkus, et ei pidanud ajalehti lugema. Kuigi eile lugesin võrgust eriti palju välismaa lehti ja ka täna mõnda, samuti avasin maakonnalehti. Aga kui lugeda ebatavalisemaid lehti, on see ikkagi rohkem puhkus. Mõni võibolla vaidleks vastu, et asjade rohkus väsitab. Lugesin hiljuti 19. sajandi teooriat, et lapsele ei tohi anda liiga palju mänguasju. Sellega olen osalt nõus, sest kui eset kätte ei anna, võib oma fantaasia paremini tööle hakata. Aga fantaasia peaks arenema siiski paremini, kui olla mõnel varasemal hetkel rohkem erinevaid asju näinud. Sellest loogikast lähtudes soovitatakse tänapäeval ka üliõpilastel aasta välismaal õppida. Vanasõna ütleb, et enne käi Nuustakul ära. Aga ka sinna minek on kuskil käimine. Isegi kodus raamatut lugedes rändab mõte koos raamatuga mõnda teise kohta ja aega. Ajamasinatest ma hiljuti ühes sissekandes juba kirjutasin. Jõulu ajal rännatakse Jeesuse sünniaega Pühale Maale. Seda vist eriti ei meenutata, et meie maad on Maarjamaaks nimetatud, Jeesuse ema järgi. Raamatust "Perekonnata" jätsin lapsena meelde, et katoliiklaste ja protestantide erinevus on selles, et katoliiklastele on neitsi Maarja tähtsam. See oli esimene erinevus, mida ma teadvustasin. Nüüd on Maarjamaal rohkem protestante ja õigeusklikke. Tartus tegutseb küll katoliku kool, ei ole protestandi kooli. Tähtveres on protestantide järeltulijad käinud jõulude ajal katoliku kirikus lihtsalt põhjusel, et see on lähemal. Mõni käib sellepärast, et tahab erinevaid kirikuid võrrelda. Mõni usub Jeesust ja mõni jõuluvana. Lapimaast räägitakse jõuludega seoses rohkem kui Maarjamaast. Lapimaal on polaaröö. Põhjapoolkera polaaröö on jõuluöö ja lõunapoolkera oma jaaniöö.

0 vastukaja: