kolmapäev, detsember 28, 2011

Laviinid kesklinnas

Olin kõik läbi vaadatud muusikavideod oma arvutisse salvestanud. Nüüd hakati kontrollima, ega neis viiruseid ei ole. Poiss, kes seda kontrollis, ütles, et ta on läbi vaadanud kolm videot ja neist kaks on viirusega. Selle järgi võis ennustada, et viirus on enamusel videotel. Ütlesin, et siis ma rohkem videosid ei vaata. Poiss vastas, et ma ei ole neid vaadanud usaldusväärsest kohast. Videod, millest ta oli juba kindlaks teinud, et need on viirusega, vaatas ta siiski veel lõpuni. Võibolla muidu ei saanud teada, mitu viirust neil on. Vaenulikud poisid seisid maja ees ja toetasid selgadega vastu ust, et me seda avada ei saaks. Kui nad ära läksid, ütlesin Paide vanaemale, et seal olid sellised poisid. Vanaema küsis, kas tõesti.

*
Avasin Facebooki. Seal oli tehtud uuendus, et lisaks plusspunktidele sai nüüd anda ka miinuspunkte. Kõik minu sissekanded olid saanud miinuspunkte rohkem kui plusspunkte. Otsustasin seal teada anda, et seoses sellega, et on loodud miinuspunktide andmise võimalus, lõpetan mina Facebooki kasutamise. Seejärel oleksin oma kasutajanime likvideerinud. Enne selle likvideerimist mõtlesin veel avaldada selle mõtte, mille avaldamine tänaseks plaanis oli. Tõnu ütles selja tagant, et ma ei valvanud Tõnist ja ta pidi Tõnisele keldrisse järele minema. Ütlesin, et mulle keegi ei öelnud, et ma pean Tõnist valvama, muidu ma oleks valvanud. Tõnu ütles, et Pille pidi Tõnise päästmiseks teiselt poolt teed autoteele tormama. Ta küsis, kas ma mäletan, kuidas Paide vanaema oleks ükskord minu pärast peaaegu auto alla jäänud.

*
Mind tüütas väikses köögis Masingu kogutud luuletuste köite lugemine ära. Läksin Pille tuppa ja hakkasin lugema "Loomingu Raamatukogu". Seda ei olnud mul lugemisplaanis. Kui lugemise lõpetasin, mõtlesin teha lugemisplaani muudatuse, et kirjutan kõigi paksude raamatute vahele uued "Loomingu Raamatukogud" või muud uued õhukesed raamatud. Tahtsin panna seda "Loomingu Raamatukogu" läbi saadud raamatute nimekirja, aga taipasin, et ma ei lugenudki kogu numbrit läbi, vaid ainult ühe seitsmeleheküljelise novelli. Läksime kesklinna. Ema sisenes ühte poodi, et osta suitsetamisvastast brošüüri. Minule see mõte ei meeldinud, sest selle ostmine sarnanes suitsu ostmisele. Aga mõtlesin, et tegelikult kui uusi lapsi sünnib, siis võib neile suitsetamisvastase propaganda tegemine kasuks tulla. Pärast poes käimist lamasime vendadega tee peal maas ja vaatasime maleseisu. Meie kõrval maas oli poest ostetud süstal. Leidsin, et süstla koju hankimine on ohtlik, sest niimoodi võib keegi narkootikume süstima hakata. Aga põhjendati, et süstalt on vaja imikute süstimiseks. Püsti tõustes leidsin, et tänaval maas lamada ongi võimalik ainult tänu malenuppudele. Kui malenuppe ei oleks, siis me ei lamaks, vaid istuksime. Kõndisime kaubamaja juurde ja tahtsime minna üle tee. Aga ees oli hästi kõrge lumekuhi. Selle peal oli näha varinguid. Seetõttu ütlesin, et ma kardan, et kui me sellest üle hakkame ronima, siis jääme laviini alla. Ronisin siiski selle mäe otsa ja teised ronisid teiselt küljelt. Laviini tekke vältimiseks ei hakanud ma mäe otsas liigutama, vaid sõitsin alla pikali asendis ühtegi liigutust tegemata, samas suunas, kust ma olin tulnud. Seejärel kõndisin ümber mäe teisele küljele. Seal olid teised teinud äkilisemaid liigutusi ja seetõttu lume alla jäänud. Võtsin neil lume näo pealt ära, et nad hingata saaks. Seni olid nad hinganud keha õõnsustega kaasa haaratud õhku. Kartsin, et nüüd alla tulema hakates teevad nad jälle äkilisi liigutusi ja jäävad jälle laviini alla. Arvasin, et olin kõik juba lume alt päästnud, aga sealt kargas välja veel terve ahelik politseinikuid.

0 vastukaja: