neljapäev, märts 31, 2011

Tartu meistrivõistlused lõppenud

Lõppjärjestus kujunes selliseks:

1. Vorobjov 8 p.
2. Peebo 7,5
3. Trohhalev 6
4. Reimaa 6
5. Seljodkin 5
6. Õunmaa 4,5
7. Tulva 3
8. Runnel 2,5
9. Muru 2,5
10. Viikmaa 0

Vorobjovil oli enne seda vooru siiski veel võimalus teiseks jääda. Minu punktide arv on sama, mis aastal 1999 ja pool punkti väiksem kui 2002. Mõlemal korral olin üks koht kõrgemal. Tänases mängus Viikmaaga ähvardas valgetest värvidest hoolimata esialgu kaotus tulla, aga vastane mängis paremuse maha ja jäi matirünnaku alla.

Paberlennukid

Läksin Kaunase puiesteele vana maja nurgale. See tundus sellise kohana, nagu üks majanurk peab olema, mitte nagu praegusel majal. Vanasti olin seal tõukerattaga ümber muruplatsi ringe sõitnud. Praegu tundus tee muruplatsi teisel küljel väga kitsas. Kolmel kanalisastioonikaevul oli luuk pealt ära võetud. Niimoodi võis keegi sisse kukkuda, eriti pimedas. Kui tal jalg oleks juba sügavamale läinud, oleks ta mõelnud, et paneb selle maha, ja põhja kukkunud. Paistis, et ma pean muudes kohtades ka ettevaatlikum olema, et mitte ise kuskile sisse kukkuda. Tahtsin neile kaevudele kaaned peale tagasi panna. Aga üks naine ei lubanud, sest ta soendas aukudes juurvilju. Selgus, et ta oli Oudekki ema. Ma ei olnud teda ära tundnud. Sellest olin aru saanud, et paberlennukeid loobib seal Oudekki, aga polnud mõelnud, et tal on ema kaasas. Oudekki ema keetis juurvilja arvatavasti just sellepärast, et mulle keedetud juurvili ei maitsenud. Kodus hakkasid vennad paberist lennukeid tegema. Esimene lennuk ei lennanud eriti kaugele. Vennad ütlesid, et nad teevad lennukeid nii kaua, kuni saavad selgeks, millised kõige kaugemale lendavad. Mina leidsin, et kaugemale lendab lennuk siis, kui võtta paksem ja piklikum paber või vähemalt voltida niimoodi kokku, et tuleks piklikum lennuk. Ma ei saanud aru, miks vennad pidid lennukeid nii palju tegema. Kui mina olin lennukeid teinud, siis olin teinud väiksemaid. Ühe lennuki tegid vennad sellise, et see langes otse nina ette, aga väga aeglaselt ja õhus värisedes. Ütlesin, et see on kõige kauem õhus püsiv lennuk. Ükskord olime paberlennukeid rõdult alla loopinud. Isa oli koju tulnud ja käskinud kõik kokku korjata.

*
Vaatasin maleklassis maleajakirjast partiid. Meenutasin, et ükskord olin ühe mehega mänginud, tal oli lipp ette jäänud, aga ma polnud maha löönud, sest mulle oli ekslikult tundunud, et pean ennast vastase ähvarduse eest kaitsma. Nüüd lugesin peast kokku, et oda f5 tulistas lippu c3 küll: f5-e5-d4-c3. Rei tuli maleklassi ja ma pidin sealt lahkuma. Välja minnes panin ruumi tule kustu. Aga teised panid selle põlema tagasi, sest nad tahtsid veel natuke sees olla. Läksin ajaloo tundi. Ajalugu andis praegu noor praktikant. Oli toimunud kontrolltöö ja neid jagati tagasi. Nägin ühe laua peal kontrolltööd, mille peale oli kirjutatud, et see on kõige parem töö. Seega minu oma ei olnudki kõige parem. Nimetati minu nime ja anti tagasi kaks kontrolltööd. Mõlema eest olin saanud kolme miinuse, kuigi olin mõlemal kolm ruudulist lehekülge täis kirjutanud. Varem olin saanud ajaloos ainult viisi, aga selle praktikandi ajal olid kõik hinded halvad. Hüüdsin, et mida see tähendab. Mulle tundus, et tegemist on tüüpilise juhtumiga, et praktikant on hakanud ühte inimest lolliks pidama, kuigi see ei ole. Kui tema parandusi vaadata, siis üle poole paranduste olid, et ma kirjutasin tema meelest A-tähte valesti. Esines ka parandust, et praktikandi arvates oleksin ma pidanud eestikeelses tekstis kasutama ingliskeelset sõna "and". Hüüdsin valju häälega, millised praktikandi parandused on. Tema ütles klassile: kas te kuulsite, ta solvas meid ja imestab veel, et talle lõputunnistuse hinnet välja ei ole pandud. Seega oli praktikant jätnud mulle lõputunnistuse hinde välja panemata sellest hoolimata, et minu hinded ei olnud kahed.

*
Ma tundsin meetodit, et kui teksti arvutisse sisestades tuleb ette mõni täht, mida klaviatuuril ei ole, siis saab selle panna kirja niimoodi, et vajutada küünega eespoolt samasugust tähte ja seejärel kohta, kuhu ta tuleb lisada, siis ta tekibki sinna. Küsisin, kas selle nähtuse põhjuseks on vooluring. Minu meelest oli tegemist vooluga, mis läks arvutist silma sisse, silmast sõrme ja sõrmest uuesti arvutisse. Tähti sai võtta küünevajutusega ka laual olevalt paberilt. Aga kui meetodis kahtlema hakata, ei pruukinud see võte edaspidi enam välja tulla. Hakkasin kahtlema, et võibolla olen seda meetodit kasutanud ainult unenägudes.

*
Mina nägin asju terviklikumalt kui teised, saades aru, millised ohud loodust ähvardavad. Isa käis mulle peale, et ma peaministri koha vastu võtaks. Mina ei tahtnud võtta, sest kartsin, et sellel võivad olla Eesti jaoks halvad tagajärjed. Aga kui ma avaldasin ühe ajaleheartikli, siis nähti, et mul on kõigist teistest selgemad seisukohad, ja mind pandi vägisi peaministriks. Astusin ametisse päeval, kui Eesti sai Euroopa Liidu eesistujaks ja Venemaa alustas Eesti vastu sõda. Ütlesin Venemaale, et te alustasite sõda valel ajal. Katkestasin kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatilised suhted Venemaaga. Kui tšetšeenid nägid, et Venemaal tekkis üks rinne juurde, alustasid nad uut mässu Groznõi ülevõtmiseks. Ülevõtmist alustas väeosa, kuhu kuulus 500 tšetšeeni, 500 türklast ja 500 araablast. Mõtlesin, et võiks lennata otse Moskvasse nagu Rust. Aga lennata oli siiski ohtlik, sest seekord võidi lennuk enne kohale jõudmist alla tulistada. Venelased ei saanud Eestit väga kiiresti vallutada, sest Tallinna piiramisrõngasse võtmine võttis aega. Selle aja sees oli võimalik abi organiseerida ja Lääne-Eesti saartele saabusid soome vabatahtlikud. Võibolla tulid nad ka otse Tallinnasse.

kolmapäev, märts 30, 2011

Usuteaduslik eksperiment

Kui usuteaduskonda õppima läinust sai vaimulik, küsiti talt, miks peab usuteadlane usklik olema. Küsija arvates peaks usuteadus tegelema usundi ajaloo ja psühholoogiaga. Aga kui õige teaduse tunnuseks peetakse eksperimenti, siis usklikul usuteadlasel on kergem eksperimenteerida. On levinud arvamus, et ajalooteaduses ei ole eksperiment võimalik, aga minu meelest ka eesti ajaloolased eksperimenteerivad, kas neil õnnestub ajaloo edasist käiku muuta.

Muutusin kotkaks

Ütlesin vanaemale, et mul on taskus Inglise raha. Tahtsin seda välja võtta, aga taskust tuli üksteise järel ainult kopikaid. Panin need laua peale. Ütlesin, et kopikate aastaarvud on väga huvitavad. Erinevate aastate mündid nägid erinevad välja. Kopikad olid kulunud, ainult kõige hiljem valmistatu nägi värske välja. See oli küll juba paarkümmend aastat vana, aga kuna kopikas ei olnud enam käibel, ei olnud ta edasi kulunud. Algselt olid kopikad olnud vähem kulunud kui sendid. Kõige haruldasem oli ühekopikaline, neid leidsin taskust ainult ühe. Inglise mündi leidsin taskust viimasena.

*
Mul oli luuletusi, mille sai raamatuna välja anda. Keset tuba oli midagi suurt ja põimunut, millest ma algul arvasin, et see on taim, aga lähemalt vaadates hakkas tunduma, et see võib olla hoopis puust valmistatud. Vist oligi vend selle puust valmistanud. Minu suunas loobiti palli. Liigutasin ainult varvast, aga sain iga kord pallile pihta. Väike laps oli pall ja veeretas puhveti serval päris palli. Ta lükkas palli põrandale ja kukkus ise järele. Laps põrkas kukkumise tagajärjel veel kõrgemale kui päris pall. Kui lapse põrkamine aeglasemaks jäi, küsiti, ega ta viga ei saanud. Arvati, et ei saanud saada. Küsisin, miks oskavad väiksed lapsed paremini mängida kui kümneaastased. Vastus oli, et väiksed lapsed mängivad nii nagu neile meeldib, aga suuremad teevad kõike püüdlikult. Edison tahtis esikus midagi tegema hakata. Blokeerisin tema eest platsi ja keeldusin sealt lahkumast, öeldes, et muidu ta teeb mõnda lollust. Edison tegi liigutuse, nagu tahaks mul selle eest kõri läbi torgata. Paistis, et ta tahab valmistada maailma esimest helilinti. Nägin und. Mõtlesin, et unenägudes lennata on ohtlik. Aga parem oleks siiski lendamist osata. Kui ma seda oskaksin, siis ta ei olekski ohtlik. Mõtlesin, et hakkan unenägudes uut moodi lendama, et mitte ei hõlju, vaid lehvitan tiibu. Hakkasin käsi lehvitama, need muutusid tiibadeks ja ise muutusin suureks kotkaks. Lendasin taeva all ringi ja sisenesin ühe maja ülemise korruse aknast. Seal olid tuttavad inimesed. Sõin pika nokaga mitu asja ära. Selgus, et linnud tunnevad ka maitset. Ja lindudel oli suurem vaateväli kui inimestel. Kui keegi oleks mulle selja tagant juurde hiilinud, et vastu pead surnuks lüia, siis oleksin seda näinud ja oleksin järsu liigutusega ringi pööranud. Edaspidi kavatsesin unenägudes lendamiseks alati kotkaks muutuda, alustades käte lehvitamisest. Mulle tuli meelde, et ma olin varem otsustanud, et unenägudes ma ei lenda, sest muidu võin kuutõbisena aknast välja kukkuda.

teisipäev, märts 29, 2011

Pealiku saatus

Viikingite ajaloost lugesin aastaid tagasi umbes sellist lugu, et ühel retkel ei mahtunud kõik viikingid tagasisõiduks paatidesse ja pealik ütles, kes peab jääma maha surema. Maha jätta tahetav hakkas protesteerima, et enne retke lubati, et ta saab koju tagasi. Seepeale oli pealik öelnud, et siis ta jääb ise surema. Kroonikas oli toodud ära pealiku nimi, aga mitte eluga pääsenu oma, sest tema väärinud põlgust. Aga võib karta, et kui pealik oleks eluga pääsenud, oleks tema nime ikkagi mainitud. Hilisemast ajast on teada põhimõte, et kui laev põhja läheb, ei tohtinud kapten sellest lahkuda. Või vähemalt ei tohtinud lahkuda enne teisi.

Karikakar

Lamasin öösel voodis. Mul oli käes elektronmärkmik. Sisestasin sellesse arvud, kui palju on minu arvutipostkastis sissetulnud kirju ja väljasaadetud kirju ning jagasin need päevad arvuga, kui kaua on postkast kasutusel olnud. Sissetulnud kirju oli palju rohkem, hoolimata sellest, et osad olin ära kustutanud. Aga vastuseid ma ei näinud, sest selleks läks liiga pimedaks. Mõtlesin, et elektronmärkmiku klaviatuuril on liiga vähe nuppe. Aga tegelikult sai mõnede nuppude abil teistele nuppudele lisafunktsioone anda. Seda ma polnud viitsinud proovida, aga arvatavasti olid lisafunktsioonid kõige huvitavamad funktsioonid.

*
Olin maal. Vaatasin lilleraamatust seletust, et karikakar ehk kirikakar on üleni kollase õiega lill. Meie olime lapsena nimetanud karikakraks kollase õie ja valgete õielehtedega lille, aga see oli tegelikult härjasüda. Härjasüdamega olime teinud mängu armastab - ei armasta. Siis olin teinud oma esimese teadusliku avastuse, et vastus sõltub alati sellest, kumba varianti õielehti küljest tõmmates esimesena öelda. Suured tüdrukud olid ka seda mängu mänginud, aga nemad polnud selle peale tulnud. Nemad olid mänginud armastan - ei armasta, aga mina ei mänginud seda seoses endaga. Kui mina vastuse paratamatuse avastuse tegin, ei olnud ma veel koolis korrutamist ega jagamist õppinud, aga avastuse tegemiseks pidin ma need sisuliselt ise välja mõtlema. Kui koolis hakati korrutamist ja jagamist õunte abil õpetama, tehti seda ka sellepärast, et tegelikult olid õunte abil kõik korrutamis- ja jagamistehteid neid õppimatagi teinud. Nüüd tuli välja et mängu armastab - ei armasta tuli mängida hoopis päris karikakraga. Sellel ei olnud õielehti, vaid karvane õis, nii et tulemus ei olnud ette kindel.

esmaspäev, märts 28, 2011

Esimene võit

Tartu meistrivõistlustel on enne viimast vooru Vorobjovil 7,5 punkti ja kohtuniku sõnul on ta esikoha kindlustanud. Punktidega võib talle küll järele jõuda Peebo, kellel neid praegu on 6,5. Trohhalev on praegu kolmandal kohal 5,5 punktiga. Viimases voorus jääb tal mängida Vorobjoviga. Reimaal on punkte 5, Õunmaal 4,5. Mina võitsin täna mustadega Tulvat ja olen 1,5 punktiga eelviimasel kohal. Nüüd ei saa öelda, et ma mängiks iga koha pealt halvemini kui valikturniiril, sest siis tegin Tulvaga viigi. Tema oli ainus vastane, kellega pidin mängima mõlemal turniiril. Aga minu kaotuste seeria oli vahepeal juba nii pikk, et täna koju jõudes ei küsitud enam: "Kuidas läks?", vaid: "Noh, kas kaotasid?"

*
Vaadelaja blogi kommentaarides kritiseeriti minu blogile tuginedes Sandrit, et ülikooli maleklubi üritustel käib vähe inimesi. Minu meelest ei ole päris õige kritiseerida klubi kõige aktiivsemat liiget selle eest, et teised on passiivsemad. Kui ta oleks veel aktiivsem, saaks ilmselt üritustele rohkem inimesi, aga sama hästi võib nende kutsumisega tegeleda iga teine klubi liige või ka veel klubiga liitumata inimene. Ja mulle piisab mängimiseks ka ühest vastasest.

Märg kingitus

Olin raamatupoes. Sinna tuli Jürgen I. Ta näitas riiulist ühte raamatut ja küsis, kas see on järg teisele raamatule. Ütlesin, et seda ta juba eelmine kord küsis. Vähemalt keegi on seda küsinud. Võtsin riiulist Milne raamatu ja kõndisin sellega ringi. Silt kohaviidaga kippus raamatu küljest lahti tulema. Müüja astus minu juurde ja nõudis, et ma raamatu köitja juurde viiks, et see kohaviida tugevamalt külge paneks. Küsisin, miks. Müüja vastas, et selleks, et ma oskaks raamatu õigesse kohta riiulisse tagasi panna. Kõndisin mööda poodi ringi ja otsisin köitjat. Seal töötas küll mitmeid ametimehi, aga köitjat ma ei leidnud. Mõned köitja moodi töötajad küll olid, aga oletasin, et nad on rätsepad. Hakkasin otsima riiulit, kust ma raamatu võtnud olin. Otsimine võttis kaua aega. Raamatud pidid riiulis olema tähestiku järjekorras. Lõpuks tundus, et leidsin Milne koha üles. Aga seal oli ainult Mim, kuigi varem oli teisi Milne raamatuid ka olnud. Võibolla olid need vahepeal ära ostetud. See oli vale koht, sest seal olid suurema formaadiga raamatud, aga panin raamatu siiski sinna ja hakkasin poest välja minema. Mõtlesin, et müüjad võivad ise ka vahel riiuleid korrastada. Ja kui keegi selle raamatu ostab, siis ei ole vahet, kus ta seisnud on.

*
Lähenes vanaema sünnipäev. Talle oli kingitust vaja. Näidati, kuidas kinkida roose. Iga erineva rooside arvu jaoks oli erinev kimbuks paigutamise viis. Kõige suurema arvu kohta oli öeldud, et võib veel lisaroose panna. Mõtlesin kinkida vanaemale sel aastal ilmuda jõudnud "Akadeemia" numbrid. Aga neile oli vihma peale sadanud. Võtsin kätte numbri, mis oli läbimärg. Teised numbrid olid ka märjad, aga neil oli ka kuivi kohti. Õnneks ei valgunud märjaks saanud trükivärv niimoodi laiali nagu tint. Hiljem mõtlesin ühele teisele inimesele kinkida hilisemad "Akadeemia" numbrid. Üks inimene nägi midagi võsas lähenemas. Ta ütles, et seal oleks nagu hall tuli. See pidi tähendama, et ta näeb hunti, kuigi ei saanud sellest ise aru. Inimene ütles, et see, kes läheneb, oleks nagu temast kõrgem. Siis ta minestas ära, aga minestanut hunt ei puutunud.

pühapäev, märts 27, 2011

Midagi tõesti lõppes

Kui Fukuyama kirjutas ajaloo lõpust, ei eksinud ta täielikult. Ainult et lõppes Nõukogude Liidu, mitte maailma ajalugu. Nõukogude Liit ei olnud veel kogu maailm.

Toodi sigu

Raivo rääkis, et kui ta bussi juhtis, tulid peale ühed mehed, kes ütlesid, et tahavad isa käest raha küsima minna, sest arvasid, et isa on rikas. Kui me hakkasime just Meelvalt autoga ära sõitma, saabus sinna Veeberi auto, kus olid veel mõned mehed. Veeber ütles, et nad tõid meile orgaanilist ainet. Ja nad viskasid autokastist maha kolm tapetud siga ja neljanda sea tüki. Nüüd ei teadnud, mis neist saab. Kui need oleks siia vedelema jäänud, oleks hundid võinud need ära süia. Ja kui hundid oleks juba taluõuelt toitu leidnud, oleksidki nad siia elama jäänud ja poleks pärast inimesi sisse lasknud. Aga võtsime sead Tartusse kaasa.

*
Heitsin Emajõe veepinnale pikali. Ütlesin: "Sillakene valmis nii." Olin täpselt jõe laiune ja mind sai kasutada sillana.

*
Istusime ühes majas. Kuulasime, mida maja ees seisvad tüdrukud rääkisid. Laagrist koju minnes oleksin öelnud, et rääkisin laagris ainult poistega, tüdrukute juttu kuulasin pealt. Need tüdrukud rääkisid ühes toas, et tahavad Tartus asutada trenni, kus õpetatakse malet ja joogat. Minu arvates oli iga tegevus jooga, sealhulgas male. Igaüks tahtis kombineerida oma lemmiktegevusi ja Tartus oli juba mitmesuguseid maletrenne. Pealegi sai malet iseseisvalt ka õppida. Üks tüdruk ütles, et malet tuleb õppida just teiste inimestega rääkides, sest kui midagi iseseisvalt välja mõelda, siis ei tule see mõte kunagi meelde.

*
Mõtlesin, mida täna blogis kirjutada. Mulle tuli meelde, et eile toimus maleturniir, millest ma pole veel kirjutanud. Seega oli teema olemas ja midagi välja mõelda ei tulnudki. Aga edasi meenus mulle, et turniiril on veel kaks vooru ees. Enne turniiri lõppu ei tahtnud ma sellest siiski kirjutada.

*
Televiisoris näidati kõrget Ameerika riigiametnikku. Ta rääkis, et kuna Iraan korraldas ühe plahvatuse, siis pommitab Ameerika varsti Teherani tuumaelektrijaama. See pidi juhtuma esmaspäeval. Ameerikal olid nii tugevad relvad, et Iraan ei saanud välja kuulutatud pommitamist ära hoida. Sellel riigiametnikul olid rääkides alati punased prillid ees. Võibolla taheti, et need tuletaks verd meelde. Ta lõpetas jutu sellega, et ütles, et ärge ajage segi tuumaagentuuri ja luureagentuuri. Ise oli ta luureagentuuri juht. Kuna ma jutu algust ei kuulnud, siis ma ei saanud kindel olla, miks ta nii ütles. Aga arvatavasti oli asi selles, et ajakirjanik oli küsinud, et kas ta ei karda, et kui Iraani tuumaelektrijaama pommitada, pommitab Iraan vastu Ameerika tuumaagentuuri. Ja see mees arvas, et kuna tema juhib luureagentuuri, siis temale mingit ohtu ei ole, kuna luureagentuuri pommitamine ei oleks loogiline. Aga võis karta, et pärast pommitamist teeb Iraan tuumapommi valmis ja viskab selle millalgi kättemaksuks Ameerikale. Ja minu arvates oleks võinud ameeriklastest pommitamise kavandajad arvestada kõigi tagajärgedega. Alles toimus Jaapani aatomielektrijaamas plahvatus, mis muutis Jaapani toidud kõlbamtuks. Kui oleks lisandunud tuumaplahvatus Iraanis, oleks kõlbmatuks muutunud ka Iraani toit ja maailma oleks tabanud toidupuudus. Iraani plahvatuse tagajärjed oleks olnud hullemad kui Jaapani puhul, sest Jaapan oli tööstusriik, aga Iraan põllumajandusmaa ja selle elanikkond oleks jäänud tööta. Poes oleks saanud vaadata, et ei ostaks Iraani toitu. Aga arvatavasti oleks tervistkahjustav olnud ka Iraani naabermaade toit.

laupäev, märts 26, 2011

Viplala, Lumivalgeke ja Napoleon

Raamat "Viplala lood" on vastupidine Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi muinasjutule. Esimeses läheb väike olend suurte juurde, teises suur väikeste juurde. "Gulliveri reisides" esineb mõlemat.

Ajaloolistest isikutest võiks Viplalat võrrelda Napoleoniga. Mõlemad olid lühikesed, aga saatsid oma eriliste annetega palju korda. Ja mõlema oskustes oli ka suuri puudusi, mis põhjustas pahandusi. Viplala tuli inimeste juurde viplalate maalt, Napoleon prantslaste juurde korsiklaste juurest. Rääkides Napoleoni kompleksist peetakse silmas seda, et lühikest kasvu mees käitub võimukalt. Viplala pidi oma vaenlasi kivikujuks muutma just sellepärast, et ta oli ise pisike ja talle seepärast liigset tähelepanu pöörati. Napoleon muutis samuti oma vaenlasi kivikujudeks, kui tema vastu võidelnutele ausambaid püstitati. Viplala võõrasse kohta sattudes hakkas võõraste varandusega pahandust tegema. Napoleon röövis kokku võõraid maid ja võõraste maade kunsti. Kui Viplala väikseks muudetud inimesed suureks tagasi said, on see võrredlav sellega, kui Napoleon tuli Elba saarelt tagasi. Aga Viplala ise jäigi väikseks.

Jätsin hauda õhuaugu

Arvutivõrgus liikus ringi üks osake. Öeldi, et kui ma seda näen, siis surevad kõik inimesed, kes on seda enne mind näinud. Aga mina sain vaadata nii, et nad ei surnud, sest mul oli ühendus juba varem lahti. Sellest hoolimata pidid kõik inimesed üksteise järel surema. Puhkes üldine paanika. Inimesed põgenesid minu tuppa. Üks naissugulane rääkis, et tema mees on julgem ja läks tänavale sporti tegema. Aga see oli väga ohtlik. Hakkas tunduma, et paanikaks ei ole nii suurt põhjust, selle aluseks olev kuuldus on välja mõeldud. Aga neegrid ründasid valgeid ja ründajad tuli üksteise järel maha lasta. Öeldi, et Aafrika tahab vist Euroopat vallutada, neegrid teavad, et neid on valgetest rohkem ja nemad jäävad viimasena ellu. Siis leiti meie kapist ainet, millega kokkupuutujad pidid siiski kõik surema. Otustasime, et me sureme oma korteris ja ei lähe välja surma edasi kandma. Kõik varem surnud olid surnud arvatavasti sama moodi. Tõmbasin endale mulla peale. Aga varsti tuldi mind äratama, sest selle aine surmavaks pidamine oli olnud siiski eksitus. Olin ellu jäänud tänu sellele, et olin jätnud hauda õhuaugu. Võibolla teised maetud tegid sama moodi. Aga kogemustest õpitu pidi uuesti meelest minema ja lõpuks pidi puhkema uus paanika.

*
Levis kuuldus, et on selline olukord, et kui üks inimene teist näeb, siis nähtu sureb. Aga seekord jättis see kõiki rahulikuks. Tegelikult oli tegemist matemaatikaülesandega. Kõndisin ümber Anne tänava maja. Teadsin, et näen und. Teisel pool maja läks kõndimine väga aeglaselt. Lõpuks jõudsin hoovi kaugemas otsas olevate peenardeni. Otsustasin minna õunapuu otsa lugema Dumas' raamatut. Raamat oli hoovi servas riiulis ja järjehoidja oli vahel.

*
Vaatasin hiljuti valminud Eesti filmi. Selles võtsid vasakpoolsed maha 1. detsembri mässus osalenute mälestussamba, aga rahvuslased tahtsid neid takistada. Kaks rahvuslast valvasid mälestussamba juures. Vasakpoolne poiss läks mälestussammast maha võtma maskeerimiseks üle järve ujudes. Enne riietus ta lahti ja musitas vaskapoolset tüdrukut. Rahvuslased hakkasid nende mälestussammast vedavat autot jälitama. Ja jälitama asus veel üks kolmas auto, mida juhtis mees, kes tahtis teisest autost mööda sõita, et esimeses autos olijatele õppetundi anda. Aga oli oht, et hoopis mõni muu auto keerab vahele. Kolmandas autos sõitev mees mängis börsil edukalt oma ajalehe aktsiatega. Ütlesin, et see film on ebaloogiline, päriselt tahavad just rahvuslased seda mälestusmärki maha võtta. See film sisuliselt propageerib Nõukogude võimu taastamist. Mina sellist filmi lõpuni ei vaata. Oudekki kutsus mind oma tuppa. Ta rääkis väga aeglaselt ja ei öelnud kohe, mida ta tahab. Ta istus laua taha peegli kõrvale, mina seisin tema taga. Seina ääres oli voodi, millesse läks üks vanem naine magama. Oudekki ütles, et ma vaataks peeglist videot. Seal näidati mind ja teda. Järgnes hulk muid videosid, millest osades näidati paljaid või lahti riietuvaid inimesi. Kui videod lõppesid, esitas Oudekki ühe küsimuse ja mina hakkasin koos rahvahulgaga teatrist välja minema. Üks klassiõde küsis teistelt, kas nad mäletavad, mis etenduse jaoks oli ükskord vaja terve aasta proovi teha. Seda etendust olid nad mänginud siis, kui meil soomlased külas käisid. Üks klassiõde küsis teistelt, millised kingad meie tolleaegsel õpetajal olid. Nemad jätsid inimesi meelde kingade järgi. Enne teatriuksest väljumist pidin kõrgest trepist alla hüppama. See oli kõige kõrgem hüpe, mis ma elus teinud olin. Olime Tallinnas. Tänaval andis Kati S. mulle ühe ümbriku ja küsis, kas ma tean, kus on see koht, kuhu see viia tuleb. Ümbrik oli adresseeritud Kandidaadi tänavale. Ütlesin, et ei tea. Tahtsin ümbrikut Katile tagasi anda, aga ta ei võtnud seda vastu, vaid põgenes. Arvasin, et kui tänaval on selline nimi, siis see peaks asuma vanalinnas, küll ma ta üles leian. Olin jäänud Raidoga kahekesi. Raido ütles, et tema elab vanalinnast üks tänav edasi.

reede, märts 25, 2011

Mäng vastu tahtmist

Peebo näitas eile enne vooru algust lühipartiid, mille ta oli mänginud kohvikus, kui K. Raudsepp oli peale käinud, et tahab mängida, aga Peebol polnud selleks tuju:

Peebo-Raudsepp
1. f3 e5 2. Kf2 Lh4+ 3. Ke3 Ld4++

Tabletid maavärina vastu

Vaatasin ajalehest koomiksit. Varem oli olnud igal real erinev koomiks, aga nüüd oli selle asemel üks pikk. Lõpus kestis mitu pilti lööming, mis oli joonistatud väga efektselt. Aga sain teada, et siiski on endiselt igas reas erinev koomiks. Lihtsalt kuna löömingut oli mitmes koomiksis, olin neid pidanud ekslikult üheks ja samaks. Viimane koomiks oli selline, milles oli joonistatud Metsiku Lääne kangelasi. Sisu sellel ei olnudki, vaid joonistused ja tegelaste ütlused pidid vaatajates iga päev samu emotsioone tekitama. Või oli sisu selline, et sellest aru saamiseks pidi kõiki osasid lugema. Järgmisel päeval oli joonistatud, et selles koomiksis kõndisid kangelased tänaval ees ja naised tulid nende järel. Naised olid kõik pikad. Kangelased olid kortsus nägudega. Koomiksisse tulid sisse ka indiaanlased, seega olid seal kõik kolm rassi esindatud. Kangelased kuulsid, et eemal nende kodus on midagi lahti. Nad ütlesid ühele enda hulgast, et see võtaks mõõga ja võitleks nendega, et näha, kas ta on sobiv minema koju mässu maha suruma. See viskas mõõga maha ja lendas kohe mässu maha suruma. Teised kangelased ütlesid, et nüüd läheb ju veel hullemini.

*
Olime Paides. Klaus oli seal sõja ajal vaenlasi tulistanud. Sõjas oli kogu aeg oht kuuliga pihta saada. Kuigi kuuli märki tabamise tõenäosus oli väike. Klaus tulistas praegu ka natuke. Mõtlesin, et peaks vanaemalt küsima, et kui seal sõja ajal tulistati, miks siis seintes kuule ei ole. Aga neile oli arvatavasti lihtsalt tapeet peale pandud. Kõik hakkas vappuma. Öeldi, et see on maavärin. Õnneks ei läinud pudel ümber. Hoidsin teda kinni, et ta ümber ei läheks. Mujal teised pudelid võisid ümber minna. Aga kui ma selle pudeli laua alla põrandale panin, läks ta ikkagi ümber.

*
Henn elas Norras, aga oli praegu Tartus külas. Küsisin, kas tema naine levitab suitsupakke. Henn vastas, et nad mõlemad suitsetavad. Küsisin, kas nad mõlemad levitavad suitsupakke. Henn ei vastanud. Ta ütles emale, et ta pole kindel, kas võttis sisse enda või ema tablette. Norras oli kuu aja jooksul kümme maavärinat olnud ja Henn oli iga teise ajal kaitsetablette sisse võtnud, aga kokku võis seda saada liiga palju. Olin ükskord listi kirjutanud, et üks minu vend ütles, et Eestis on parem elada kui välismaal. Aga siis ma ei näinud veel ette, et hiljem lähevad vennad ikkagi välismaale elama ja hakkavad suitsetama. Nad tegid seda ilmselt sellepärast, et neil olid samasugused geenid nagu minul. Minul avaldusid need haigusena ja nendel sellise käitumisena. Mõtlesin, et võibolla ma teen valesti, et mul on tervislikud eluviisid, sest siis ma elan kauem ja pean veel rohkem kannatama. Tegelikult olid vendade käitumises süüdi nende naised. Kuna mina ei suitsetanud ja ei kolinud välismaale, siis mina naistele ei meeldinud. Mõtlesin Helinale kirjutada, et tema ongi kõiges süüdi.

neljapäev, märts 24, 2011

Liider viigistas

Tartu meistrivõistlustel tegi Vorobjov täna esimese viigi Peeboga. Vorobjovil on nüüd 6,5 punkti, Peebol 5,5. Reimaal ja Trohhalevil on punkte 4,5, Seljodkinil ja Õunmaal 4. Mina mängisin täna valgetega Õunmaa vastu. Avangus sain nupud paremini välja, aga sellest hoolimata tuli järjekordne kaotus. Täna segas mängimist veel vastik köha. Pole võimatu, et saan punkte kahes viimases voorus, kui tulevad minust natuke nõrgema reitinguga vastased. Aga üks neist on sellel turniiril minust paremini esinenud ja teine minust rohkem kiirturniire võitnud.

Eile vaatasin 1974. aasta Karpovi-Kortšnoi matši partiid, püüdes käike ära arvata. Vähemalt kommentaatorite arvates tegi isegi Karpov minu pakutust halvema käigu. Kortšnoi käikude asemel kommentaatorid täpselt minu välja valitud käike ei soovita, küll aga minu ideele lähemal seisvaid. Varem vaatasin naissuurmeistrite mänge ja arvasin sageli hüiumärgiga käigu ära, samal ajal kui suurmeistri minust erineva käigu korral eelistasid kommentaatorid korduvalt minu käike. Aga mängu võitmiseks peaksid kõik käigud õiged olema.

Juurdekirjutatud tähed

Inimesed tahtsid Egiptusest Tartusse elama tulla. Mina ütlesin, et parem kui nad Toomemäele maju ei ehitaks, muidu tuleb puid maha raiuda.

*
Oli ajaloo tund. Mind kutsuti vastama. Vastasin õpetaja küsimusele õigesti ära, aga õpetaja tahtis, et ma veel räägiks. Mina ei teadnud, millest ma rääkima pean. Lõpuks ütles õpetaja, et no paneme siis viie, aga mõtteliselt on see neli. Mulle tuli ajaloos viisi panna, sest olin seda ülikoolis õppinud. Läksin kohale tagasi ja vaatasin oma kontrolltööd. Selgus, et õpetaja oli sinna tähti juurde kirjutanud. Mul ei olnud pastakas kirjutades kogu aeg joont teinud, ilma et ma seda oleks märganud. Õpetaja oli joont teinud minu asemel, aga mitte kõigi puuduvate tähtede puhul. Aga õpetaja parandusi oli ainult esimesel leheküljel, sest teisele leheküljele jõudes oli mul pastakas korralikult kirjutama hakanud. Läksin oma kohalt Kristjan G. kõrvale. Ta joonistas minu vihikusse roppuse. Kirjutasin juurde, et see on tema joonistatud. Õpetaja ütles mõnedele õpilastele, et tunnis ei tohi püsti seista. Mina ei seisnud ega istunud, vaid lamasin laua peal, hoides põlvi tooli põhjal ja labajalgu seljatoel.

*
Ma olin juba varem mõelnud, et klassikaaslased käivad vist ühes tunnis rohkem kui mina. Aga ma polnud kontrollinud. Nüüd kui nägin õpetaja Noorlaidu, siis mõtlesin välja, et see tund on ajalehe lugemine. Ma olin septembris tunniplaani valesti üles kirjutanud, nii et üks tund jäi puudu, seetõttu polnud ma selles käinud. Nüüd oli õppeaasta lõpp. Ütlesin Noorlaiule, et ma pole sel õppeaastal üheski tema tunnis käinud ja kõik on vastamata. Noorlaid arvas, et sellest pole midagi, sest keskkoolis ongi lubatud mõnest ainest loobuda. Sõitsin trepist alla. Direktor vist seda ei lubanud. Nägin direktorit otse enda ees, seljaga minu poole. Riidehoiu trepist alla minnes ma enam ei sõitnud, vaid hakkasin tegema väikseid hüppeid. Mõni hüpe võis tulla ebatäpne, siis ma võisin kukkuda.

kolmapäev, märts 23, 2011

Mürgine soust

Kännukuningas võib kännuseene peale astuda. Üks mees rääkis, et ükskord tal oli sousti sees mürgiseen ja kogu pere oksendas. Sellest hoolimata tahtis ta uuesti seenele minna. Kui mina rääkisin, et ei julge seeni korjata, sest ei mäleta neid nii hästi, püüdis ta mind ka julgustada. Ükskord ma korjasin valge kärbseseene, pidades seda pilvikuks. Vend ütles, et ma noa mulla sisse torkaks. "Sirbis" kirjutati, et eestlastele on väljend "kodumaa muld" nii tähtis, et seda ei saa vene keelde tõlkida. Venelastel on kodumaa mõiste ka segasem. Mõni moskvalane peab arvatavasti Eestit ka oma kodumaa osaks, nagu Tšetšeeniatki. Mäll ütles, et tšetšeenid ei ole islamiusulised, vaid hundi usku. Seda ütles ta Dudajevi naise raamatu esitlusel. Naine ise on venelane. Mulle Grenzsteini lugemikus meeldis Dostojevski jutt, aga see oli nii venepärane, et ise kirjutades oleks raske sellest eeskuju võtta. Ainuke Dostojevski raamat, mille ma olen läbi lugenud, on "Idioot". Aga Grenzsteini lugemikku lugedes tuli tahtmine järgmine võtta. Tuglas kirjutas Grenzsteini kohta kriitilise raamatu, aga Grenzsteini ennast on meeldivam lugeda kui seda raamatut. Keskkooli ajal hindasin Tuglase novelle väga kõrgelt, nüüd ei ole neid enam uuesti lugenud. Tuglase kohta kirjutatud kirjandit ei saanud ma õpetaja käest tagasi. Ajaloo õpetaja palus meil kirja panna oma poliitilised vaated ja ütles, et neid ta tagasi ei anna, vaid vaatab neid kümne aasta pärast. Mina ei mäleta, mis ma talle kirjutasin. 12 aastat hiljem viisin samale õpetajale oma kolmanda raamatu. Klassikokkutulek toimus selle õpetaja ruumis. Lahkudes kirjutasid osad oma nimed tahvlile, aga mina mitte. Esimene kirjutaja ütles, et kriit on otsas, millele vastati, et algkooli naljad. Nüüd eelistavad paljud loengupidajad projektoreid. Kui keskkoolis üks õpetaja projektorit kasutas, siis ma nägin veel halvemini kui kriidiga kirjutatut. Ükskord mulle kingiti kodus oma väike tahvel. Tahvelarvutit ma endale ei soovi.

Tolmused lauad

Mul töötas laua peal arvuti. Inimesed läksid selle juurde. Mul oli arvutis lahti jäänud Helina foto, mida ma ei tahtnud teistele näidata. Lõin arvuti kinni. Tõnissonil tekkis probleeme.

*
Riigikokku pääses kolm roheliste saadikut, kellest üks olin mina. Mult küsiti, mis ma ennustasin, kui palju rohelised saadikokohti saavad. Vastasin, et mina ennustasin, et null. Võidi mõelda, et miks ma siis kandideerisin. Olin seda teinud põhimõtte pärast.

*
Oli õpetajate päev. Pidin koolis õpetaja asemel bioloogia tundi andma. Ma polnud tundi ette valmistanud. Mõtlesin rääkida, et sööklas pakutakse kartuleid kisselliga. Mulle öeldi, et sööklas pakuti kisselli praekartulitega. Ma ei saanud kohe aru, et see on üks ja sama. Ma ei saanud õpilastega rääkima hakata, sest õige õpetaja ei läinud klassist ära. Selle asemel pühkisin laudadelt tolmu. Ma polnud varem märganud, et lauad on nii tolmused. Õpilastele oleks võinud anda kirjanditeema, et nad vähemalt ise kirjutaks. Lootsin, et järgmiseks tunniks läheb õpetaja ära. Õpetaja võibolla mõtles, et ma olen nagu praktikant, keda peab juhendama.

teisipäev, märts 22, 2011

Taimed toitsid loomi ja loomad taimi

Lapsena seisin kõrval ja vaatasin pealt, kuidas ema kooki tegi. See oli ka lapsena, aga natuke hiljem, kui ma ise sageli hapupiimakooki tegin. Nüüd ei ole enam teinud. Joosepi sünnipäev toimus lasteaias, kus üks väike tüdruk pakkus külalistele plastmassist kooke. Mulle ta ei pakkunud, vist sellepärast, et ma istusin laua tagumisel küljel, kuhu juurde ei pääsenud. Kartsin vahepeal, et söön kartulisalati teiste eest ära ja ei julgenud seda enam juurde võtta, aga siis selgus, et külmutuskapis on veel. Kodus oli meil vahepeal kaks külmutuskappi, aga nüüd on üks. Üks likvideeriti kokkuhoiuks. Kokkuhoidlikul inimesel jätkub hoidiseid järgmise aastani. Vanasti pidi kõiki toite nii inimestele kui ka loomadele terveks talveks varuma ja oskama arvestada, kui palju neid vaja läheb. Taimed toitsid loomi ja loomad oma sõnnikuga omakorda taimi. Sõnnil on selline nimi, nagu oleks tal eriti palju sõnnikut. Nimi ei rikkuvat meest. Naist võibolla rikub rohkem, sest naised vahetavad nime sagedamini. Või rikub neid veel vähem, kui neil ei ole oma vanast nimest kahju. Tänapäeval juba on. Kui ühes suguvõsas sünnib kogu aeg poisse rohkem, peaks tema perekonnanime osakaal rahva hulgas järjest kasvama. Venelastel on mehel ja naisel erinev perekonnanimi. Ma ei tea, et segaperekonnas sündinud tüdrukul pandaks sellepärast eesti nimele a lõppu, et ta vene keelt ka räägib.

Lampidega kaetud majad

Makkraadio oli viidud minu toast suurde tuppa. Küsisin, miks see sinna viidi, kui seal toas üks juba oli. Tõnu vastas, et teist ta ei oska mängima panna. Teine oli nimelt natuke rikkis, aga veidi vaeva nähes oli võimalik teda mängima panna. Ütlesin, et kes ei oska raadiot mängima panna, see ei oska ülikooli ka lõpetada. Võis muidugi öelda, et ma ei peagi töökellaajal makki kuulama. Aga puhkeminutitel ma tahtsin seda siiski teha. Lahendus oleks olnud, kui ma oleksin viinud oma tuppa teise maki asemele. Panin oma toas lindi mängima. Ma olin seda ärkvel olles nii palju kuulanud, et oskasin unenäos ka muusikat ette kujutada, kuigi unenäos tulid järjest natuke moonutatud laulud. Minu toas oli üks mees, keda kõik minu laused ehmatasid. Läksin Kaunase puiesteele. Seal kaeti majad erinevat värvi lampidega, mis vilkusid. See läks palju maksma. Enne lampide valmis tegemist tuli kuidagi välja arvutada, kas lõpetamiseks raha jätkub. Pärast lampide paigaldamist pidid inimesed rohkem õues olema hakkama, et neid lampe vaadata. See oleks nende korteritesse sissemurdmise lihtsmaks teinud. Aga võibolla ka raskemaks, sest inimesed oleksid oma aknaid rohkem jälginud ja oleks näinud, kui keegi siseneb.

esmaspäev, märts 21, 2011

Meistrikandidaadid otsas

Tartu meistrivõistlustel on Vorobjovil 6, Peebol 5, Seljodkinil 4, Reimaal ja Trohhalevil 3,5 punkti. Mina mängisin täna mustadega Seljodkini vastu. Avangus jäi mul vangerdus tegemata, aga vankrilõppmängu jõudes tundus seis umbes võrdne. 63. käigul olin siiski sunnitud alistuma. Vastasel jäi aega 3 minutit 19 sekundit ja minul 5 minutit 10 sekundit. Ainuke saavutus on see, et jäin jälle viimasena mängima. 6 vastasest on 5 olnud minust kõrgema järguga, viimases kolmes mängus neid enam ei tule. Aga tõenäoline on, et kui valikturniir oli minu kõige edukam pika mõtlemisajaga turniir, siis finaalist kujuneb kõige halvem. Treenimist jätkan kindla süsteemi järgi, aga nüüd tegin sellesse muudatuse, et ei vaata mitte 2 tundi nädalas partiisid, vaid 1 tund ja teisel tunnil lahendan selle asemel ülesandeid. Esimesel õhtul lahendasin ära 20 kergemat sorti ülesannet. Neist ühe üle ei pidanud ma mõtlema, vaid tundsin ära, et paari kuu eest üks mees näitas seda seisu.

Õudusjutu kellaaeg

Vennad hakkasid palli mängima. Nad nimetasid seda käsipalliks. Mina ütlesin, et alguses nimetati seda väravpalliks. Mulle vaieldi vastu, et käsipalli nimetus oli enne. Ütlesin, et ma võin raamatust näidata, et minul on õigus. Aga hakkasin kahtlema, et mina võin siiski ka eksida, enne pole vaja vaielda, kui on järele vaadatud. Raamatu järgi oli õigus siiski minul. Klaus ütles, et õige jah, hiljem jagunes väravpall käsipalliks ja veepalliks. Vennad tahtsid mängida hokit. Mina ütlesin, et nad seda ei teeks, sest neil ei ole kiivreid. Ja hokikepp võib silma minna. Üks naine meenutas, et kui üks tüdruk meile külla tuli, siis ta ütles, et ei tunne isa ära. Isa oli vastanud, et tema ka ei tunne seda tüdrukut ära. Aga mina olin öelnud, et mina tunnen mõlemad ära. Räägiti, kes on kelle sugulane. Veel räägiti, et seadusega on keelatud lugeda raadios õudusjuttu kesköötunni kohta kesköötunnil endal, et mitte inimesi liiga palju hirmutada. Seetõttu loeti neid õudusjutte alles kell kolm öösel.

*
Kirjutasin blogisissekande, kus ütlesin, et Eesti ajalehed ei ole seda informatsiooni tsenseerinud, aga natuke kahtlane on, kuidas tekkis taandrida kohta, kuhu mina seda ei pannud. Andsin seda Jürgen I-le lugeda. Seda luges Lukas. Ta ütles, et see jutt taandreast on imelik. Lukas oli minister, seettõttu oli hea tema arvamust teada saada, et arvestada, kuidas võib asjasse suhtuda teine minister. Võibolla ma olin tõesti selle taandrea kogemata märkamatu liigutusega ise pannud. Kõndisin mööda puudealust teed. Pidin minema surevate mustade lindude vahelt läbi. Ütlesin neile, et nad läheksid laiali. Nad lõpuks läksidki. Oli õpetatud, et kui lindude vahelt läbi minna, siis tuleb lugeda palveid. See õpetus võis õige olla, sest linnud oleks häält kartnud.

pühapäev, märts 20, 2011

Diktaatori au ja häbi

Ühelt poolt on arvatud, et Stalin ajastas Eesti vallutamise Pariisi langemisega üheaegseks selleks, et see vähem tähelepanu ärataks. Teiselt poolt, et Stalin vallutas Eesti sellepärast, et Venemaal sõltub valitseja prestiiž sellest, kas ta toob riigile maad juurde. Nii võib vaielda, kas ta tahtis oma pattu varjata või haaras teda pigem kadedus Hitleri saavutuste pärast. Võibolla mõlemat, et ta tahtis küll Hitlerit jäljendada, aga olla temast veel kavalam. Stalini vallutused pidasidki kauem vastu kui Hitleri omad, kuigi mõne koha pealt pidi Venemaa selleks suuremaid ohvreid tooma.

Pedaalide pikkus

Lugesin, et Eesti eelmise aasta kiirmale meister on sõlminud jalgpalliklubi esimehega lepingu, et jalgpalliklubi toetab teda järgmine aasta rahaliselt. Televiisoris näidati, et meesjalgrattur ja naisjalgrattur on paarissõidu jaoks teinud oma rattale senisest lühemad pedaalid, lootes, et siis läheb väntamine kiiremini. Mina ütlesin, et see on ebaloogiline, sest lühikesed pedaalid olid esimestel jalgratastel, edasi on nad arenenud pikenemise suunas. Klaus tahtis telviisorit korda teha. Ta ütles, et selleks keerab ta raha maha. Selle tagajärjel ilmus nähtavale hulk erilisi nuppe, mis polnud seni nähtaval olnud. Kartsin, et nii kaob pangaülekannete tegemise võimalus. Teoreetiliselt sai raha peale tagasi keerata, aga varasematel kordadel polnud Klaus mäletanud, mis liigutusi ta oli teinud. Sõitsin jalgrattaga meie Kaunase puiestee maja nurgal. Vanasti olin seal ümber muruplatsi ringe sõitnud tõukerattaga, nüüd sõitsin suure jalgrattaga. Sõitsin jalgrattaga Kalda tee kõnniteel Kaunase puiestee suuna. Lapsena olin jalgrattaga sõitnud, aga nüüd enam ei saanud, sest täiskasvanutel ei olnud kõnniteel sõitmine lubatud, autoteel sõita ma ei julgenud, sest võisin kergesti ümber kukkuda, ja jalgrattateid igal pool ei olnud. Eriti hull oli see, et autoteel ei tohtinud sõita vasakus servas, vaid kaugemas, nii, et autod tulevad selja tagant. Kui mulle praegu inimesi vastu tuli, läksin kokkupõrke vältimiseks muruplatsile. Politsei võis näha, et ma kõnniteel sõidan, ja trahvi teha.

*
Käisime algkoolis. Meil oli vene keele eksam. Vene keele õpetaja oli Maimre. Ta lasi Peebul valida, mis hinde keegi saab. Endale andis Peep neljanda koha, kuigi tegelikult ta vene keelt eriti ei osanud. Minule andis õnneks viienda koha. Kõik teise rühma õpilased jättis ta ilma kohata, kuigi teises rühmas oli paremaid vene keele oskajaid. Kõik said eksami eest vähemalt kolme. Peale eksami lõppu läksin minema. Rääkisin ühe ukse taga trepil, et valisin lõpueksamiks vene keele, kuigi vene keel ei olnud seekord kohustuslik. Krister naeris.

*
Läksin tundi. Kuigi keskkoolis ei käinud ma enam Erikuga ühes klassis, olid valikainete tunnid paralleelklassidel koos ja sain ühe aine tundides tema kõrval istuda. Õpetaja ütles, et tal on kurb öelda, et lõunaeestlaste veres on uriini ainult üks protsent. Mina mõtlesin, et minul peaks rohkem olema, sest ma joon palju. Ütlesin, et Tallinnas jõin ma ühte väga kahtlast jooki. Ema kommenteeris, et metanooli ei tohi juua, suuremas koguses oleks see surmav olnud. Mina polnud kindel, kas ma olin joonud metanooli või etanooli. Ütlesin, et tuleks täpsustada, et Tallinnas ma nägin unes, et ma jõin seda.

laupäev, märts 19, 2011

Tänapäeva gladiaatorid

Kui Rooma riik oli paisunud piisavalt suureks, sõdis sõjavägi kaugel riigi piiridel ja kodanikud ei näinud seda pealt. Aga neil oli võimalus selle asemel jälgida gladiaatorite võitlust. Tänapäeval otseselt gladiaatoreid vaja ei ole, sest kui sõdurid viiakse võitlema kaugele, siis saab selle ometi meedia vahendusel koju kätte tuua. Gladiaatori ja sõduri amet on ühendatud, publikuks on meedia tarbijad.

Tippmaletaja saabumine

Arst tahtis, et ma käiksin regulaarselt tervist kontrollimas. Ta oli mulle rääkinud, et mul on põlved ja muud kohad haiged ja lähevad järjest haigemaks. Mina ei tahtnud arsti juurde minna, sest ise tundsin ennast tervena. Haige tunne tekkis alles arsti juttude peale. Tänaseks olin siiski arsti aja kinni pannud. Aga kui kella vaatasin, siis selgus, et õige kellaaeg oli juba möödas. Otsustasin, et hilinemisega minema ma ei hakka. Mitteminemisest teatama ma ka ei hakkanud, kuigi arst võibolla veel ootas. Läksin polikliiniku õuele, kuigi seal võis arst mind näha. Kui istusin arsti ukse taga, tulid sinna tuttavad, kellest üks ütles: "Terve on arsti juurde tulnud!" Isa rääkis, et käis arstil kodus. Olin saatnud arstile kirja, et täna lähen tema juurde ja homme hambaarstile. Kirja olin pannud ka kaks luuletust. Aga vahepeal oli see arst töölt lahkunud ja uus tööle tulnud. Nii sain mitteminemist vabandada arstide vahetusega.

*
Seisin lae all. Henn möödus ja ütles, et seal ei või olla. Vastasin, et ma olen agent 007. Sel juhul oleks mulle seal viibimine lubatud olnud. Aga Henn ütles, et ma ei tohtinud välja rääkida, et ma agent olen. Minu arvates tohtis, sest kui ma oleksin päriselt filmitegelane olnud, siis ma oleksin teadnud, et ruumis on ainult minu töökaaslased, kellele on minu agendiksolek niigi teada. Hakkasin raamatust "Male Eestis" ühte peatükki ümber kirjutama. Tahtsin seejuures kasutada esimest korda võimalust, et ümber kirjutatud tekst ilmub Facebooki järgmisel päeval kindlal kellaajal, kell 16.00. Hakkasin kahtlema, kas see tähendab, et ainult sel kellaajal see nähtav ongi või et alates sellest kellaajast. Aga see pidi ikkagi olema alates sellest kellaajast, muidu oleks see hetk olnud liiga lühike. Oli veel muid valikuid, et kas teised kasutajad näevad minu sissekannet ainult esimesel vaatamisel või iga kord või muud sellist. Mul oli peal käsk, et nad näeks seda iga kord, aga vähemalt ise ma ei näinud. Võtsin lae alt väliseesti ajalehe. Selles numbris oli kogu esimene lehekülg pühendatud malele - kõik neli artiklit. See oli seotud sellega, et Ehlvest pidi Eestisse tulema. Kõik tugevad maletajad registreerusid turniiril osalema, et Ehlvestiga ühel turniiril mängida. Tahtsin seda ajalehte Särgavale näidata ja läksin talle järele. Särgava ütles, et tuleb öelda avakülg, mitte esikülg. Läksin teise tuppa. Seal kirjutas üks poiss midagi raamatust ümber. Küsisin, kas see on minu raamat. Poiss ütles, et ei ole. Vaatasin kaant. See oli siiski minu "Male Eestis". Poiss oli hakanud sealt ümber kirjutama teist peatükki kui mina. Võtsin talt raamatu ära. Ütlesin, et ta valetas ja see on väga halb tegu. Ta oli pannud raamatu lehele kleeppaberi. Kui ma selle küljest tõmbasin, siis raamatu leht rebenes. Ütlesin, et ma ei salli, kui raamatutesse kleeppabereid pannakse. Minu õde paneb ka, aga nõrgema liimiga, see poiss pani nii tugeva liimiga, et raamat läks katki. Ehlvest saabus loengut pidama. Istusin üksi kõige tagumises reas. Ehlvest ütles midagi otse mulle. Ütlesin, et ma ei kuulnud. Minu ees istuv poiss pööras ümber ja ütles, et Ehlvest oli öelnud, et maailmameistrivõistlustel on kaks tugevat meeskonda - Eesti ja Viigi. Ütlesin, et see on hea, see on väga hea. Võibolla tahtis Ehlvest öelda, et kõik meeskonnad peale Eesti oma mängivad viigi peale. Auditoorium oli rahvast täis. Uksest tahtis sisse tulla veel inimesi. Ehlvest ütles neile, et alguseni on neli minutit, aga rohkem sisse ei mahu. Ta oli seetõttu varem alustanud. Ta rääkis üsna igavalt. Vaatasin, et tegelikult on ta Priidu näoga. Ma ei osanud enam Ehlvesti õige näoga ette kujutada.

reede, märts 18, 2011

Eesmärk ja reeglid

Eesti riigi eesmärk on öeldud põhiseaduse preambulas. Muud põhiseaduse paragrahvid ja muud seadused täpsustavad, mis reeglite järgi selleni jõuda. Lisaks on lühiajaline plaan öeldud valitsuse koalitsioonilepingus. Nõukogude Liidul oli põhiseadus, mida eriti ei täidetud, ja koalitsioonilepingute asemel viisaastakuplaanid. Viisaastakuplaane tuli lisaks täitmisele ületada. Võibolla püüti ületada ka põhiseadust ehk selles antud võimupiire. Males on mängureeglid ja igal mängijal peaks olema ka oma mänguplaan. Aga eesmärk vastase kuningas matistada on antud juba reeglitega.

Praegu on väljaaeg

Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg olid kõik aineajad. Rauaaja lõpuga algas ajalooline aeg, mille põhitunnus on, et tekkisid kirjalikud allikad. Seega Eesti puhul võiks öelda, et pärgamendiaeg. Kuigi pärgamendile kirjutamine oli juba vaimne töö, tehti seda endiselt aine abil. Praegu on lisandunud väli. E-riik on väljariik.

neljapäev, märts 17, 2011

Ei õnnestunud liidrit vahetada

Tartu meistrivõistlustel on Vorobjovil 5, Peebol 4,5, Reimaal 3,5 Trohhalevil ja Seljodkinil 3 punkti. Kolm esimest on esmakordselt reitingu järjekorras. Mina sain täna Vorobjovi vastu valgetega võiduseisu, aga hakkasin seda vale plaani järgi realiseerima ja mängisin maha. Lõpus ei osanud ma igavese tulega viiki hoida ja sain 58. käigul mati. Mõtlemisaega jäi minul 3 minutit ja 28 sekundit, vastasel 4 minutit ja 6 sekundit. Kuigi teised osavõtjad ei ole vist sellel turniiril Vorobjovi vastu nii head seisu saanud ja ei pruugigi saada, oli tasuks ropp sõim. Enne mängu öeldi mulle, et kerge mäng, saab ruttu koju. Vastasin, et ei ole plaanis, ja minu ennustus osutus õigemaks. Kodus enne väljumist ütlesin, et eesmärk on kaotada ajaga, mitte seisuga.

Ühel päeval ütlesin Särgavale, et ta vaatab mängu liiga matemaatiliselt, tema vaatab, mis on matemaatiliselt parim käik, aga mina, milliseid emotsioone see tekitab. Kui ma seda ise täielikult usuks, siis peaksin mängima iluauhinna, mitte kohaauhinna peale. Aga ilu on maitse asi. Kui luulekogu välja antakse ning keegi seda ostab ja kiidab, on need ka iluauhinnad. Kui arvustaja ütleb, et raamatus oli ainult üks hea luuletus, siis võib seda vaadata nii, et sellele ühele luuletusele annab ta parima luuletuse auhinna.

Vaarikapõõsas naisega

Me pidime minema üle järve endale vaarikapõõsaid valima. Asusin teistest hiljem teele. Läksin üle järve ujudes. Vahepeal oli vesi üle pea, seetõttu võtsin pinnal püsimiseks puuhalu kaasa. Meie järve küljel pidi saabuma polaaröö, mis tähendas, et pidi minema külmaks. Teisele pool järve elas rahvas, kes kasvatas vaarikapõõsaid. Iga naise ees kasvas üks vaarikapõõsas. Valisin välja, milline põõsas mulle kõige rohkem meeldib ja juurisin selle välja. Juur tuli kahtlaselt lühike, nii et võibolla osa jäi mulda. Aga teiste välja juuritud põõsastel olid sama lühikesed. Küsisin, kas ma võtan ainult põõsa või naise ka. Soovitati, et ma võtaks naise ka. See tähendas, et pidin põõsa juures seisnud naise endale saama. Aga tema õde ütles, et ta tuleb ise. Küsisin, kas ma võtan ühe või teise õe või mõlemad. Soovitati, et ma võtaks mõlemad. Asusin koos põõsa ja naistega tagasiteele. Naised oskasid minust halvemini ujuda. Andsin neile ka puuhalud. Kalda lähedal oli vesi ujumiseks liiga madal, seejärel sain teha paar ujumisliigutust ja juba oli vesi teise kalda juures jälle liiga madal. Jürgeni seltskond oli enne mind paadiga teele asunud. Paat liikus kiiresti, aga läksin sellest mööda. Oma kaldal oma majas oli sügav auk. See oli nii sügav, et kui naised sinna sisse oleks kukkunud, oleks nad surma saanud. Aga auk muutus madalamaks. Naised kartsid mind. Ühel päeval avastasin, et nad on mõlemad vigased. Siis pidi kogu nende rahvas selline olema, sest ma olin ikkagi kõige paremad välja valinud. Läksin kaugemale. Vanaema küsis mult, kas mul on tema püksid jalas. Vastasin, et jah, enda omad said järves märjaks ja vahetasin ära. Rääksin, et sain teha ainult kaks ujumisliigutust ja juba olingi üle järve. Öeldi, et appi, ma ujusin üle järve.

kolmapäev, märts 16, 2011

Lipud pähe

Oli räägitud, et lapsed tunnevad lippe hästi, aga vanemaks saades unustavad inimesed need ära. Mina otsustasin, et kuigi olen vanem, õpin kõik lipud pähe. Selleks võtsin maailma riikide lippude tabeli, katsin riiginimed kinni ja hakkasin neid ära arvama. Austraalia lipul olid Ameerika lipp ja kaks aborigeenide lippu. Ühel aborigeenide lipul oli kujutatud ka ümbritsevate maade rannajoont, sealhulgas India oma. Aga kui ma katsin kinni riikide nimed, siis oli neid kerge ära arvata, sest nad tulid tähestiku järjekorras. Parem oli katta kinni lipud ja nimetada riigi nime järgi mõttes kõik värvid, mis tema lipul on. Raadiosaates oli lippude uurijale korraldatud lippude tundmise mälumäng, aga polnud arvestatud sellega, et ta sai need kõik enne pähe õppida.

*
Koolis oli eesti keele õpetaja korraldanud eesti keele tunnis maleteemalise viktoriini. Hiljuti oli jutuks tulnud, et võiks korraldada maleteemalise viktoriini, aga koolis see tõesti toimuski. Male teemat tundsin ma hästi ja sain hindeks viie. Aga teine hinne oli veel töö keele eest ja see oli pandud kolm. Ütlesin õpetajale, et see tüütab mind ära, ta nõuab, et me mäletaks keelereegleid sama hästi kui nooremate klasside õpilased, kes on neid värskelt õppinud. Ja ta hindab meid veel rangemaltki kui nooremaid õpilasi. Mina rohkem koolis ei käi. Minust rohkem punkte olid viktoriinil saanud ainult Krister ja kaks võõrast meest.

Saabumine

Siin asjalood on nii,
et teid just oodati,
ja kui te sisse tulite,
kõik naersid ih-ih-ii.

See on me suurim soov,
et saatus teid on toov,
sest teil on aju haritud
ja vaim on väga loov.

Nii et ühesõnaga,
teid tuleb tänada,
et te siiski tulite
ja ei lähe ära ka.

teisipäev, märts 15, 2011

Sinised asjad

Sinika ja mustika vahe on see, et sinikal on otsas rist, aga mustikal ring. Värv on ka natuke erinev. Aga minu meelest võib mõlemat siniseks nimetada. Kui minu õde esimeses klassis koolist koju tuli, olid ta käed alati tindist sinised. Koolis olevat nende klassile öeldud, et koolivorm on sinine ja käed on ka sinised. Minu meelest minu käed nii siniseks ei läinud. Koolisööklas olid veel sinised kartulid. Ja kooli mineku ajal tuli raadiost saade "Sinine esmaspäev". Raadiot kuulasin nii kodus hommikusöögi ajal kui ka bussis. Bussile ei mahtunud alati peale. Ükskord ootasin kolmveerand tundi bussi, aga ühelegi ei mahtunud peale. Tunnid kestsid mõnes klassis 45 ja mõnes 40 minutit. Vahel olid ka lühendatud tunnid. Kui ma õpetajate päeval tundi andsin, siis olid lühendatud tunnid. Pidin asendama geograafia õpetajat. Sellist, kes ei olnud mulle endale ühtegi tundi andnud, nii et teda jäljendada ma poleks osanud. Mult küsiti, miks mul õpetaja nimega nimesilti ei ole. Esimesse klassi minnes pidid õpilastel nimesildid laual olema. Kolmandas klassis jälle, kui tuli praktikant, kes õpilasi ei tundnud. Siis tegi ema mulle ümmarguse nimesildi, mille sai laua peale paneku asemel taskusse kinnitada. Üks klassivend pani selle hoopis enda taskusse ja praktikant ütles talle, et teab küll, et ta mina ei ole. Praktikandid annavad tundi tavaliselt halvemini kui õpetajad. Aga mõnel kirjanikul peetakse kõige paremaks just esimest raamatut. See võib tulla ka sellest, et hiljem ta juba kordab ennast. Kui tema raamatuid loetaks teises järjekorras, siis võibolla väsitaks hoopis esimene raamat. Raamatusari "Minu esimene raamat" tähendas vist esimesena läbiloetavat raamatut. Ühes sarjas ilmuvad tõlkeraamatud ei pruugi võõrkeeles samas sarjas ilmunud olla, aga eesti lugeja ostab siiski kokkukuuluvuse tõttu nad mõlemad.

Tänavate süsteem

Olime Paides. Vaatasin, et olin saatnud eurolisti mingi küsitluse, mida ma ise ei mäletanud. Võibolla Irja sellepärast lahkuski listist, et talle ei meeldinud, kui listi liikmetelt aktiivust oodati. Vennad saatsid arvutiga kirju. Kui nad lõpetasid, siis vaatasin, et kirju oli saadetud nimede runnelsimo13 ja SimoSimoSimo alt. Mina polnud selliseid nimesid kunagi kasutanud, järelikult see oli vendade kätetöö. Ütlesin neile, et nad ei tohi minu nime all kirju saata, sest vahel inimesed solvuvad minu kirjade peale, ja ma ei taha, et nad solvuksid siis, kui tegelikult ei olegi mina saatnud. Pidime hakkama bussiga Tartusse sõitma. Mulle tundus, et enne jään magama. Ütlesin, et mind Tartus üles äratataks.

*
Mööbel paigutati korteris ringi. Tehti eraldi arvutituba, kuhu koondati kõik arvutid. Pidin hakkama arvutit kasutama, aga ütlesin, et ma ei saa seda teha, sest ma ei tea, milline on minu arvuti. Mulle näidati. Ütlesin, et ma ei saa ikkagi seda kasutada, sest lauda on ka vaja. Nüüd ma läksin endaga vastuollu, sest varem olin arvanud, et inimene peab oskama vähesega läbi ajada. Henn istus arvuti taha. Ta ütles, et hakkab famili leheküljele fotosid panema. Küsisin: "Ja kuidas see eesti keeles on?" - "Fämili, noh," vastas Henn. Ütlesin: "Kui eesti keelt ei oska, siis ei ole vaja blogi ka kirjutada." Läksin kraanikausi juurde. Kui seda puutusin, murdus mingi jublakas küljest ja kukkus kapi taha. Nihutasin kapi seinast eemale, et jublakat otsida. Ma ei teadnud, kui vajalik see on. Kui ta oleks külge tagasi panemata jäänud, võibolla poleks midagi juhtunud. Igatahes üles ma teda ei leidnud. Kui isa tuli, siis lõpetasin otsimise.

*
Facebookis sai vaadata, millised on kontaktide nimekirjas olevate inimeste kodutänavad ja nende naabertänavad. Naabertänavatel elasid omakorda juba oma kontakti kontaktide nimekirjas olijad ja nende kaudu sai vaadata järgmisi tänavaid. Vaatasin Kivisildniku naabertänavaid. Kaamera näitas, kuidas seal kõndis suveriietes naine. Need filmilõigud olid salvestatud, aga talvel asendas süsteem need vist talviste kaadritega. Läksin ühte majja sisse. Seal lamas voodi peal prostituut. Tal oli esemeid, mille otstarvet ma ei teadnud. Arutlesin lühidalt nende otstarbe üle. Siis ütlesin naisele, et ta võib need endale jätta, ja läksin uksest välja, ilma et ma oleks seda teinud, mida prostituut lootis. Uks viis meie koju. Olime hiljuti uude korterisse kolinud. Voodites lamasid vennad, kes arvasid, et nad näevad vana korterit unes. Mind sisenemas nähes ütles üks neist: "Nii varmas, Kivisildniku uks Kaunase puiesteel!" Nad arvasid, et tänu minule hakkavad nemad ka edaspidi unes nägema, et meie seinas on Kivisildniku korteri uks. Aga tegelikult ei olnud ma sealt sisenenud unenäos. Läksin läbi toa ja väljusin sellest järgmise ukse kaudu.

esmaspäev, märts 14, 2011

Ei hakka elukutseliseks maletajaks

Pärast nelja vooru juhib Tartu meistrivõistlusi endiselt Vorobjov täiseduga. Teisel kohal on Peebo 3,5 punktiga, kolmandal Trohhalev 3 ja neljandal-viiendal Seljodkin ja Reimaa 2,5 punktiga. Mina mängisin täna mustadega Trohhalevi vastu ja punkte juurde ei saanud. Aga edasiminek on see, et kui kahel eelmisel korral kaotasin teistest kiiremini, siis täna jäin viimasena mängima. Ühe vea tegin küll juba 16. käigul, aga otsustava alles 33. käigul. 37. käigul alistusin. Peebo ütles mulle pärast mängu lõppu, et ma pean hakkama kombinatsioone lahendama. Ülesandeid ma tõesti pärast trennis käimise lõppu eriti lahendanud ei ole. Mulle meeldib mõelda välja midagi originaalset, mitte pusida seisu kallal, mille vastus on ülesande koostajale teada. Täna tehtud vead olid vist mõlemad sellised, millest ma mingil hetkel nägin, et seda ei tohi käia, aga unustasin ära. Vähemalt enne vastase käiku arvasin tema vastused ära. Laupäeval oli mul natuke halb tuju ja tahtsin treeningukoormust tõsta. Laupäeval treenisingi ühe tunni asemel kaks, aga pühapäev otsustasin uuesti, et nii palju pole mul male jaoks aega. Täna on päev läbi hea tuju olnud ja kaotus seda ei rikkunud.

Turniiri kõige järjekindlam pealtvaataja on Särgava, kes on vahele jätnud ainult esimese vooru. Teine pealtvaataja on kohtunik. Karba lööb lõppenud mängude protokollid arvutisse ümber ja kahes esimeses voorus andis protokollid tagasi. Eelmises voorus Rei ei andnud, aga sain kollase kopeerlehe endale jätta. Turniiri mängitakse üsna väikses ruumis. Probleeme on olnud sellega, et osad tahavad õhutamiseks kogu aeg akent lahti hoida, aga mul on mõnes voorus külm hakanud. Täna ei hakanud, sest ilm oli väljas rekordiliselt soe.

Hapukurgid termoses

Oli öö. Minu voodi all oli nuga. Rääkisin, et see tuleks ära panna, et kurjategija seda kätte ei saaks. Aga juba oli nuga voodi alt kadunud. See tähendas, et toas hiilis ringi keegi, kes väga kiiresti tegutses. Nuge tootis Jaapan. Saksamaa hakkas tootma klotse, et minna toodangu mahu poolest kõigist teistest riikidest ette. Ütlesin, et ma võin öelda, millised autonumbrid mul täna meelde jäid. Aga kui ütlema hakkasin, siis üks tuli meelde, teine mitte. Lubasin, et ma ütlen siis, millised autonumbrid mul eile meelde jäid. Jälle üks tuli meelde, aga teine mitte.

*
Hakkasime tänaval klotisdest kindluseid ehitama. Panin kõige nurka lauajalast saetud klotsi, öeldes, et kõigepealt tuleb panna nurgakivi. Suuremate klotside ette panin õhemaid plaate. Vastane tahtis juba kallale tulla. Ütlesin, et mäng ei ole veel alanud.

*
Erik andis mulle koolis termosega hapukurke. Koos hapukurkidega oli sousti. Ta ütles, et termoses on see selleks, et soust soe püsiks. Homme tahtis ta termost soustiga tagasi. Mul tuli alles kaks päeva hiljem meelde, et pidin selle tagasi andma. Ma ei olnud andnud. Läksin kooli neljandale korrusele. Vaatasin laulmisklassi sisse. Tahtsin juba ust kinni tagasi panna, kui küsiti, mida ma otsin. Vastasin, et oma ranitsat. Öeldi, et minu ranits on siiski klassis olemas. See oli uksest kõige kaugemas reas. Kui olin ranitsa kätte saanud, hakkasin klassist välja tagasi minema. Klassis käis saksa keele tund. Õpetaja küsis ühelt poisilt ühte sõna. See ütles sõna kõigis käänetes, sest ta oli mõnda aega Saksamaal elanud. Õpetaja parandas, et ta oli ühte käänet valesti hääldanud. Kes ei ole hääldust kõrvaga kuulnud, see ei pidavat seda teadma. Mulle tuli teel ukseni järjest uusi takistusi ette. Otsustasin, et enne ma jõupingutustest ei loobu, kui uksest välja saan.

pühapäev, märts 13, 2011

Õnnetäht

Üks mees arvas, et tema õnnetäht on teise poolkera taevas. Kuni ta elab põhjapoolkeral, seni ei pääse õnn tema juurde. Ta otsustas kolida lõunapoolkerale. Aga kõigepealt läks ta reisile, et kontrollida, ega see täht ei ole ära kustunud. Kui täht oleks kustunud, ei oleks lõunapoolkerale kolimisel mõtet olnud, sest seal oleks olnud veel eriti kurb. Mehe reis pidi kestma kolm päeva, aga kogu selle aja oli taevas pilves. Nii ei saanud ta täit selgust tähe olemasolus. Ta mõtles, et kui tal oleks lõunapoolkeral õnne, siis oleks tal õnnestunud sinna sattuda pilvedeta ajal. Aga viimasel päeval tuli talle mõte, et võiks kohalikelt küsida. Ta küsis ühelt vastutulijalt: "Vabandage, kas te olete taevas märganud ühte erilist tähte?" Kohalik vastas, et kõik tähed on erilised. Mees küsis, et aga ühte eriti erilist. Kohalik ütles, et ükskord ta nägi langevat tähte. Mees küsis, et sellega on siis tema õnnetäht juba langenud. Kohalik ütles, et see täht tõi just õnne, ta soovis tähte nähes saada loteriivõitu ja võitiski reisi põhjapoolkerale. Mees küsis, mis seal põhjapoolkeral nii head on. Kohalik vastas, et seal on rohkem tähti. Mees ütles, et see ajab eriti vihale, kui tähti on palju, aga kõik on kasutud. Ta sõitis põhjapoolkerale tagasi. Seal oli vahepeal tema majja meteoriit langenud. Ta ütles: "Ma ei teadnudki, et õnnetähest vastassuunas jääb õnnetusetäht."

Eeskuju tervetele

Näitasin Klausile oma pilti. Olin sinna joonistanud kaks külgepidi kokku puutuvat inimest. Näitasin, et nende vahel on veel kolmas inimene. Klaus näitas neid pilte filmijale. Ta ütles, et mina ütlesin, et see on eriti hea pilt. Segasin vahele, et mina seda ei öelnud. Isa riputas seinale kolm minu pilti. Aga ta vahetas need kõik Klausi piltide vastu välja.

*
Vannitoas oli psühhiaatri punkt. Rääkisin selle ukse taga seisvale naisele, et langetõbised on sageli rõõmsad inimesed. Enda kohta rääkisin, et ma panin kogemata moosilusika suust mööda ja kõrva juurde. Naine küsis, et võibolla ma vajaksin ise psühhiaatri abi. Ütlesin, et ma olen seal käinud. Naine küsis, millal ma viimati käisin. Vastasin, et olen käinud ja lähen veel. Rääkisin, et kui ei oleks vaimselt haigeid inimesi, siis kunst ja kirjandus ei areneks. Ei loodaks selliseid teoseid, nagu nemad loovad, ja terved inimesed ei saaks neist eeskuju võtta.

*
Riiulisse olid vaatamiseks välja pandud selle aasta "Loomingu" esimene ja teine number. Need olid pandud erinevate aastakäikude juurde. Ülejäänud aastakäik oli reas nende taga. Mõlema numbri esikaanel olid isa joonistused. Need olid võetud tema luulekogust. Toimetuses oli leitud, et isa joonistused võib esitada tema raamatu teemast eraldi. Öeldi, et tänapäeval on luule muutunud kunstiks. Tähtis ei olnud enam luuletuse tekst, vaid et luuletus oleks autori enda käega kirjutatud.

laupäev, märts 12, 2011

Raske kirjutamata jätta

Laulu "Vanemuine" sõnad olid algselt hoopis teistsugused. Eesti rahva asemel oli juttu Soome rahvast. Autor oli küll eestlane. Lugesin seda Grenzsteini lugemikust. Minul olid uuemad sõnad laulikus. Kui mõnel peol seda laulu laulma hakatakse, siis laulavad kõik uuemate sõnadega. Vanas variandis on juttu veel hiitest, mis ateismi perioodil ei saanud heakskiitu leida. See on üldse hea lugemik. Aga mõni asi on seal hirmutav. Ei tohtivat lugeda mitte ainult pimedas, vaid ka päikese käes. Ilusam mõte on see, et kõrvavaik on vajalik selleks, et mutukad kõrva ei roniks. Tihe kaelaside pidavat rikkuma nii nägemist kui ka kuulmist. Psühhiaatrid annavad inimestele rohtu, et nad vähem kuuleks. Kui ma algkoolis käisin, pidid paremad lugejad sageli tunnis raamatut ette lugema ja siis ma lugesin kodus mõttes kordamööda nende häältega. Nüüd ma nende hääli enam nii hästi ei mäleta. Kui ma ühele klassivennale helistasin, siis ta ütles küll oma nime, aga ma arvasin ikkagi, et tegemist on vale inimesega, sest hääl oli mälestustest erinev. Riigikokku kandideerinu tänas mind, et ma andsin talle oma ainukese hääle. Mina pole kunagi talle häält andnud. Aga niipalju oli tal õigus, et kuna minu valitud partei Riigikokku ei pääsenud, siis kandus minu hääl tema parteile edasi. Võiks veel edasi kirjutada, aga algselt polnud mul üldse plaanis siia täna midagi peale unenägude kirjutada. Tahtsin maletreeningu jaoks aega kokku hoida. Siiski alustasin pimetreeninguga juba väljas jalutades. Väljas on libe. Aga üks mees sellest hoolimata tegi tervisejooksu. Või ta ei öelnud, mis on tema jooksu eesmärk. Male eesmärk peaks olema mõtlemise arendamine, et mõelda muude küsimuste üle. Aga kui praegu käib aasta kõige olulisem turniir, siis võib see olla mõnda aega eesmärk omaette.

Õuduste öö

Läksin ülikooli aulasse. Minu saabumist nähes visati Laari kui EÜS-i esimeest 25 korda õhku. See pidi näitama, et viskajad toetavad Laari, mitte mind. Tsiteeriti halvustavalt, mida ma olin mitu aastat tagasi ühes üliõpilastöös kirjutanud. Seda peeti diktatuuri toetamiseks. Minu korraldusel pidi täna aulas kokkutulek toimuma. Ema ja isa olid kohal. Nad küsisid valvelauast, kas võib saali minna, aga ei saanud luba. Seetõttu arvasid nad, et kokkulepetega on midagi valesti. Aga kui nad olid minema läinud, ütlesin mina, et miks me peaksime saali minema, kui ma panin lepinguga kinni klassiruumi. Läksime lepinguga määratud klassi klassikokkutulekut pidama. Meile tuli kõnet pidama õpetaja Toompere. Ta rääkis, et valgustajad ja revolutsionäärid said asjast õigesti aru, et tuleb rääkida ilmekalt. Toompere ise oli ka varasemast ilmekamalt rääkima hakanud. Mina segasin vahele, et ülikoolis õpetati, et esimene ropendaja oli Marx, tema õpetas Lenini ropendama ja selle tagajärjel hakkas ropendama kogu vene rahvas. Olin Facebooki sissekandeid sageli alustanud sõnadega "ülikoolis õpetati". Toompere vastas mulle, et kui anekdoodile anekdoodiga vastata, siis kaob nali ära. See tähendas, et ta ei pidanud minu juttu naljakaks. Tema kõne oligi läbi. Istusin klassis eespingis. Nagu eelminegi kord, istus õpetaja Kalme minu selja taga. Kristeri jutust tuli välja, et ta on Heleniga abielus. Mina polnud seda teadnud ja olin küsinud klassi listis, ega keegi midagi Helenist ei tea. Keegi oli vist midagi teadnud, sest oli vastanud, et võibolla Krister teab. Eelmise klassikokkutuleku ajal nad ei olnud vist veel abielus olnud, sest siis oli Krister rääkinud, et lõi Heleni nime otsingumootorisse ja avastas, et ta on internetti jälgi jätnud. Antti küsis mult, kas ma kodulehekülge uuendan ka. Vastasin, et mõned korrad aastas uuendan seda, aga uuenduste tegemise ajad ei ole vist kellelegi teisele peale minu nähtavad. Antti rääkis oma luuletustest. Ta ütles, et kui juba selliseid luuletusi kirjutatakse, nagu Maidu ja Kristeri omad, siis võib tema ka kirjutada. Hakkasime koju minema. Lähenesime teletorni kujulisele tähetornile. Ühe selle lambi peal oli kiri, et Eesti ei ole kunagi kosmosesse valgust peegeldanud. Olin kuulnud, et ühe Pille tuttava nimi on Kristel Tähetornist. Tema oligi vist seda kirjutanud. Käes oli öö ja väljas oli väga külm. Pillel oli kaasas loom, keda oli vaja soendada, et ta lumekujuks ei muutuks. Pidime jääma tee peale ööbima. Oli detsembri eelviimane kuupäev. Öeldi, et tuleb õuduste öö, kõik sakramendid on lõppenud. Kirik nägi ette, et aasta viimasel päeval puhatakse sakramentidest. Läksime edasi. Tänav hakkas juba tuttavaks muutuma. See oli pikk tänav. Tee ääres oli punase-valgekirju maja. See oli ehitatud pärast sõda. Enne sõda oli seal olnud punase-valgekirju sild. Öeldi, et see sild tuleks taastada. Mina ei saanud aru, miks on üldse vajalik sild kohas, kus vett ei ole. Istusime ühes majas. Räägiti, et üks mees korraldab mööblimessi. Üks poiss hakkas selle peale sõimama, et sellel mehel on väga palju raha, kõik majad, mis ta ehitab, paneb ta põlema. Ja ta murrab korteritesse sisse. Tal ei ole ühtegi sõpra, kellelt ta varastanud ei oleks. Ustav tahtis mööblimessi osavõtumaksu ära maksta. Mees ütles, et ta võtab ise raha pangaarvelt. Ustav ütles, et ta lubab raha võtta ainult siis, kui summa ei ületa 200 krooni. Mees vastas, et seda ei juhtu. Ei saanud aru, mis pidi ta seda mõtles.

reede, märts 11, 2011

Finalistid võitsid

Päevakeskuses on toimunud viimasel ajal selliseid turniire:

18. veebruar
14 osavõtjat, 6 vooru, 15 minutit mõtlemisaega
1. Trohhalev 5,5
2. Solovjov 5
3.-5. Seljodkin, Arst, Metsoja 3,5

28. veebruar
Turniir Puisi mälestuseks
10 osavõtjat, 9 vooru, 12 minutit
1. Trohhalev 7,5
2. Harujõe 6,5
3. Ojaste 6

7. märts
14 osavõtjat, 6 vooru, 15 minutit
1. Peebo 5
2.-5. Viikmaa, Seljodkin, Metsoja, Harujõe 4

Täna
16 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit
1. Viikmaa 6,5
2. Peebo 5
3.-5. Seljodkin, Raudsepp, Komlev 4,5

Kõik neli turniiri on võitnud Tartu meistrivõistluste finaalis osalejad. Kahel viimasel korral on olnud esikolmikus kolm finalisti.

Puis, keda ühe turniiriga mälestati, oli ajalooõpetaja. Ta oli ülikoolis minu vanaisa õpilane ja ise on õpetanud teiste hulgas peaminister Ansipit. Viimane ajaloofakt, mis Puis mulle õpetas, oli see, et Eestis mängiti malet juba 13. sajandil. Veel hiljuti käis ta päevakeskuses mängimas. Viimastel aastatel oli tal eesmärgiks saada turniiril pooled võimalikest punktidest. Kaks juttu, mis talle kõige vähem meeldisid, olid, kui pärast mängu lõppu öeldi, et üks pool oleks saanud teist moodi mängida, või kui võrreldi, kellel on kõrgem reiting. Kõige paremaks maletajaks pidas ta Fischerit ja tema lemmikkirjanik oli Jaan Kross.

Riigist põgenemine

Ühes Aasia riigis puhkesid valitsuse vastased meeleavaldused. Sinna kogunes üle 200 000 osavõtja. Seda oli vähem kui teistes riikides, sest ma olin andnud kitsama teema. Valitseja pani oma tütre laua peale lamama ja tagus teda vastu pead. Minu toas oli valitseja öökardinad ette tõmmanud, kuigi oli päev. Tõmbasin need uuesti eest. Valitseja ütles, et kardinad ei tohi tema riigis kellelgi olla musta värvi. See ei tundunud tema puhul loogiline, sest must värv oleks olnud süngem. Kõigil olidki valged kardinad. Valitseja tuli minu juurde ja ütles, et tema riigis on mul naine ja kõik olemas. Ta oli näinud, kuidas ma koos ühe naisega jalutasin, tal kätt õlgadel hoides. Valitseja sõnade kohaselt see, kellega koos jalutati, oligi jalutaja naine. Mind pani selline arvamus imestama. Mina ja see naine tahtsime sellest riigist põgeneda, aga valitseja ei lubanud kellelgi lahkuda. Hakkasime põgenemist ette valmistama. Selleks hakkasime rahvarohkes ruumis sageli kardinaid ette tõmbama, et alt vaatama tuldaks. Aga selline võte võidi kergesti läbi näha. Meid võidi isegi spionaažis süüdistama hakata. Läksin koos selle naisega veekogusse, kus eemal ujusid piirivalvepaadid. Meie vettemineku peale hakkasid paadid liikuma. Oli karta, et nad tulistavad meid sõelapõhjaks. Läksime üle vee veekogu paatidest kaugemas osas. Paadid siiski meie juurde ei tulnud, võibolla ikkagi ei olnud meid märgatud. Jõudsime vastaskaldale, kus oli selle riigi piir. Piiril oli okastraadist ja muudest ogadest tõke. Nüüd oli otsustav hetk, kas meil õnnestub okastraatide alt läbi pugeda. Oli karta, et sinna me jäämegi. Aga pääsesime siiski läbi. Okkad tungisid meile kätesse ja jalgadesse ja tegid valu. Nüüd tuli veel valuga olukord valuta olukorraks muuta. Nüüd olime uues riigis, kus tänavad olid tühjad, aga eemalt hakkas kostma vaikset Euroopa keeles juttu. See mõjus rahustavalt.

*
Ootasin kesklinna bussijaamas bussi. Kui see tuli, läksin peale. Aga see ei osutunud kõige paremaks bussiks, vaid hakkas esialgu kodust kaugemale sõitma. Mulle öeldi, et ma oleks pidanud minema jala. Mulle tuli meelde, et mul ei ole piletit. Ütlesin, et pileti puuduse tõttu pean maha minema. Siis selgus, et kontroll oli ka peal, kuigi ta polnud seni kontrollimisega tegelenud. Aga minu juttu kuuldes ütles ta mulle, et trahv on 350 krooni. Minu arvates ei olnud tal õigust seda küsida, kui ma olin oma veast aru saanud ja valmistusin seda parandama. Õnneks jõudis buss just peatusesse ja läksin maha. Varsti läksin kogemata uuesti bussi peale, kuigi mul ei olnud endiselt piletit. Buss hakkas sõitma uut moodi, et hoidis kogu aeg uksed lahti ja peatustes seisma ei jäänud, inimesed pidid ise maha hüppama. Kartsin, et nii võib viga saada, aga nägin, et inimestel hüppamine tõesti õnnestus. Lähenes see peatus, kus tahtsin maha minna. Üks väike poiss toetus minu peale. Ütlesin talle, et ta seda ei teeks, muidu ta kukub inertsiga minu järel välja. Aga ta ei tea, mis asi inerts on. Seletasin, et inerts on see, et kui õhk või mingi muu asi ei takista, siis jätkab keha ehk punktmass ühtlast sirgjoonelist liikumist. Läksin bussist välja. Poiss tuli ikkagi minu järel. Ta ei osanud ise koju minna. Pakkusin abi, et võin ta sinna viia. Aga ta kadus juba mu vaateväljast. Mina kõndisin mööda tänavat edasi. See poiss ja üks teine poiss ilmusid tänava kõrval asuvasse aeda ja hakkasid mind kividega loopima. Läksin nende eest teisele poole teed.

*
Minu listi saadetud kirjale vastati, et ise ma teen seal listis samasugust demagoogiat. Vastaja arvatavasti lootis, et ma hakkan vastu vaidlema, aga ma ei vastanud midagi. Kabinetist tuli välja ülikooli töötaja ja ütles, et ma võin sisse tulla. Esialgu ma ei läinud, aga varsti läksingi. Kabinetis küsis töötaja mult, miks ta saab kogu aeg kirju küsimusega, kuidas ma saan ülikoolis käia. Asi oli selles, et mul oli kunstiteaduse eksam tegemata. Seletasin, et seda ei saanud teha, sest sellist ainet polnud olemas. Aga mul on ainepunktid koos, kõik astmed atesteeritud ja lõpudiplom käes, ma ei peagi ülikoolis käima. Töötaja ütles, et ta annab mulle aega selle eksami sooritamiseks järgmise reedeni. Küsisin, kas järgmise reedeni. Töötaja vastas jah. Kangilaski oleks mulle arvatavasti punktid ära kirjutanud, aga ma polnud kindel, kas ma leian ta selle ajaga üles.

neljapäev, märts 10, 2011

Vahed kasvavad

Tartu meistrivõistlustel juhib pärast kolme vooru 3 punktiga Vorobjov. 2,5 punkti on Peebol, 2 punkti Seljodkinil ja Trohhalevil. Mina kaotasin kolmandas voorus valgetega kõige nooremale osavõtjale Murule. Käike tegime 39, aga seis oli juba varem kaotatud. Eelmistes voorudes oli kohtunik Karba, täna Rei. Ta juhtis tähelepanu, et kümnest osavõtjast viis on tema maletrenni õpilased olnud, mille ruumides turniir toimubki. Mina lisasin, et kohtunik Karba ka.

171 käiku

Mängisin maleturniiril. Läksin kokku Peeboga. Mäng sai kiiresti läbi. Küsisin meeldetuletuseks, mis käiguga ta võitis, sest üks käik enne lõppu ei märganud ma midagi erilist. Selgus, et ta oli mängu hoopis viigiks lugenud. Ta ütles, et vahepeal peab võimlemisharjutusi tegema. Kes ei tee, see ei võida. Peab pea peal seisma. Mul oli nii hea turniiriseis, et kuigi kaks vooru oli veel ees, oli +1 juba kindel. Või ees oli siiski veel kolm vooru ja võisin ka -1 saada. Aga see oli vähe tõenäoline, sest kõik vastased olid sellised, keda ma ei tundnud, järelikult nõrgad. Noorte vastastega mängimiseks pidin minema teise majja, aga enne vanema vastasega siin majas ära mängima.

*
Mõtlesin, et järgmine aasta ma peaksin olema nii tugev, et tulla Tartu meistriks. Meistritiitli võiks anda mulle viik viimases voorus 171 käigulise mängu järel. Olen näinud ka 202 käigulist viiki. Mul võiks olla halvem seis. Viik võiks tulla 50 käigu reegli alusel. Siis mul peaks olema teiseks tulijast pool punkti rohkem, muidu ähvardaks järelmatši oht, mille ma võiks kaotada. See, kellega ma viimasena viigi teen, võiks tulla kolmandaks. Kaotuse korral oleks mul võitjaga võrdselt punkte, aga ma oleksin temast lisanäitajate järgi taga. Televiisoris teatati, et Smõslov on surnud. Öeldi, et ta on tulnud Tartu meistrivõsitlustel teiseks. Mõtlesin, et öeldakse tema seos Tartuga, aga ei mainita, et ta on tulnud maailmameistriks. Siis sain aru, et räägitakse teisest Smõslovist, kuigi eesnimi oli ka sama. Maailmameister Smõslov suri juba paar aastat varem. Maletajatele loeti nekrolooge palju sagedamini kui muudele sportlastele. See tuli sellest, et mõnekümne aasta eest oli male väga populaarne. Nüüd enam ei olnud, mistõttu nooremate maletajate surmale pöörati vähem tähelepanu. Võis ka olla, et kuna ma ise tundsin maletajaid kõige paremini, siis muude sportlaste surmateateid panin halvemini tähele. Tartlane Smõslov tahtis minuga mängida. Selgus, et mitte veel turniiripartiid, vaid välku. Ta ütles, et kõigepealt loosime värvid. Seejuures sirutas ta välja rusikad kahte värvi etturitega, nii et mõlema etturi värv paistis välja. Valisin valged. Smõslov käis sellest hoolimata esimesena, liigutades kahte ratsut. Mina käisin seetõttu kahte etturit korraga, pannes nad e4 ja d4. Smõslov lõi ratsuga ühe etturi maha ja tahtis kohe taganeda. Mina ütlesin, et ärme mängime seda mängu, et saab teha kaks käiku korraga, see on jama mäng. Sel juhul oleks vastase ratsu ette jäänud, mistõttu ta alistus. Ma polnud kindel, kas mul oleks edasimängu korral paremuse realiseerimine õnnestunud, aga ta põhimõtteliselt ei tahtnud sellist seisu mängida. Henn solvus minu peale ja läks toast välja. Isa ütles, et mina Hennu otsima läheks, sest kui ta ise läheb, siis ta ei tea, millist Eesti maleajaloo versiooni kasutatakse. Mina ka ei teadnud, sest ma polnud kunagi kohtunik olnud. Aga sellest hoolimata läksin. Mulle saateks öeldi, et kui laps läheb unenäos midagi otsima, siis avaneb kindlasti uusi perspektiive. Nii läkski. Esimesel korrusel oli naabrite uks praokil ja ukse tagant kõõritas üks silm. Röögatasin ehmunud häälega sinna korterisse. Seejärel jooksin minema. Keerasin teisele poole maja. Mõtlesin, kas ma ei peaks ennast varjama, et need naabrid mind aknast ei näeks. Aga siiski ei hakanud varjama. Vaatasin kogu aeg kahele poole, et Hennu näha. Avanes uus perspektiiv, et Henn ja Toomas olid kummargil meie rõdul, et neid tuppa ei nähtaks. Hüüdsin neile, et nad läheksid isa juurde ja räägiks, mida ma neile tegin. Nad läksidki. Tegin ringi ümber maja. Ümber maja järgmise otsa keerates mõtlesin, et kui nad rõdult tuppa ei paistnud, siis nad ei oleks tohtinud alla ka paista. Aga see oli ükskõik, sest unenäos oli see võimalik.

kolmapäev, märts 09, 2011

Usk nõrkusesse

Raamatust "Augsburgi usutunnistus" suur osa on pühendatud sellele, et mungad peavad saama abielluda, sest inimene olevat nõrk ja vähe olevat neid, kes ilma naiseta läbi saavad. Minu arvates usu eesmärk võiks siiski olla, et inimene oleks valmis pingutama eneseületuse nimel. Muidu algul peab nõrk inimene saama abielluda, seejärel abielu lahutada ja lõpuks homoabielusse heita. Ja veel hullemaidki asju teha.

Kohutav naine

Inglise aednik ja tema naine pidid mängima ühes filmis. Neil olid enne võtete algust seljas samad riided, millega nad kavatsesid filmis esineda. Mees oli üleni riides, aga naisel oli ülakeha paljas. See oli vist uus mood. Naine tappis mehe ära. Politsei hakkas uurima, kumb kumma tappis. Ja jõudis järeldusele, et tapja sai olla ainult naine, sest mehele ei olnud see iseloomulik. Naine läks järjest metsikumaks. Ta küünistas kõiki ja laulis, et tahab surmavalt mürgist taime korjata. Kohtus oleks ta arvatavasti tunnistanud, et on juba varem inimesi tapnud. Sellise naise puhul oleks aidanud ainult surmanuhtlus.

*
Tegime lahti suure vana raadioaparaadi. Sellel oli mitu laineala, aga töötas veel ainult UKV. Sealt tuli Eesti raadio kolmas programm, kust kõlas muusika. Kui üks laul oli ära kuulatud, siis vajutasin SV nuppu. See ei olnud pikka aega töötanud, aga kui vajutasin kaks SV nuppu korraga sisse, siis selgus, et see laineala ka siiski töötas. Sealt tuli Eesti raadio teine programm, mis mängis ka muud peale muusika. Praegu loeti järjejuttu. Klaus vajutas kolmandaks sisse selle nupu, mille tähendust ma ei teadnud, aga see mängimist ei katkestanud. Võibolla oli raadio tegelikult kogu aeg korras olnud, ainult ma polnud seda vahepeal pikka aega kuulanud ja nii oli nuppude õigesti vajutamise oskus ära kadunud. Või oli isa raadio nüüd korda teinud. Mulle tuli meelde, et ühel päeval ta tegeles selle parandamisega. Keerasin raadio jaama pealt ära, et vaadata, kas töötab ainult Eesti raadio või ka välisjaamu. Selgus, et töötasid ka välisjaamad, aga ma ei osanud enam nuppu Eesti raadiole tagasi keerata. Oleks võinud kuulata ka mõnda muud jaama, aga ma ei leidnud ühtegi head. Tahtsin päev läbi raadiot kuulata.

teisipäev, märts 08, 2011

Hitler ja džäss

Hitler ütles, et see, et ooper on parem kui džäss, tõestab, et valge rass on kõrgem kui neegrid. Aga Hitleri kõned vastasid rohkem džässmuusika kui ooperi põhimõtetele. Džässis on tähtis improviseerimine. Hitler samuti ei kirjutanud kõnesid ette valmis, vaid improviseeris kohapeal. Vastavalt sellele, mida ta tundis publikut ootavat. Teiste sõnadega, ta oli kohutav populist.

Võimete vaidlustamine

Lugesin ühte välismaa eepost. Isa andis mulle ülesande, et ma selle teise köite eesti keelde tõlgiks. Esimese köite oli üks teine tõlkija juba varem tõlkinud. Ma võisin tõlkida küll. Aga raskus asja juures oli see, et selles keeles oli sõnade rõhk viimasel silbil, eesti keeles esimesel silbil. Nii oli eesti keeles kõla raske edasi anda. Kuna mul tõlkimispraktikat oli vähe, siis võis ka juhtuda, et mõne rea puhul ei leia ma riimi. Aga võibolla oleks probleem lahenenud, kui ma oleksin sõnade järjekorda muutnud.

*
Isa rääkis, et mina olengi selline, et räägin vahel, et tahaksin kuskile sõita ja reisil olles söön heeringat. Ütlesin teise telefonitorusse, et ma söön kodus ka heeringat. Kolmandasse torusse hakkas rääkima üks kolmas mees. Seega selgus, et olin nende telefonikõne pealt kuulanud. Ma sain seda vabandada sellega, et kuulasin enda kohta käivat osa kõnest. Nüüd oleks tulnud toru ära panna, aga siis oleks kolmas mees kuulnud klõpsatust. Ükskord olin ema ja tema klassiõe kõnet pealt kuulanud. Ma olin sellises vanuses, et mulle ükski jutt ei meeldinud, mistõttu hakkasin protestiks klõpsutama. Ema ütles siis, et nagu KGB töötaja kuulaks pealt, aga ei saanud aru, et kuulan mina. Istusin Kaunase puiestee hoovis. Meenutasin, et alguses olin ma hinnanud asju sellest seisukohalt, et need oleks head ja ilusad, hiljem sellelt, et nad oleks meeldivad ja kasulikud.

*
Vaatasin filmi ühe poisi kohta ja olin pooleldi ise see poiss. Ta muutis jõe voolusängi ja tegi kogu aeg midagi varastamise sarnast. Ta luges kõiki pabereid, mis ta kohvikutest leidis, ja õppis neist palju. Kuigi ta oli väga leidlik, läks tal endale toidu hankimine vaevaliselt. Filmi algul asus ta teele ja üks naine ütles posile, et talle saab osaks eriline lend, sest temas on midagi.

*
Meil oli kaks uut mänguautot. Ütlesin, et ma ei mäleta, kumb on minu oma. Tegelikult värvi järgi sain sellest vist ikka aru. Panin oma auto sõitma. See sõitis vastasseinani ja tagasi. Seejärel panime sõitma teise auto. See sõitis veel pikemalt. Tema sõidule ei tulnudki lõppu, sest ta kruttis ise oma vedru uuesti pingule. Auto sõitis radiaatori alla pikendusjuhtme juurde. Kaks väikest last läksid järele. Näitasin, et juhtmetel on traadid väljas, need tuleb ära parandada. Need on väikestele lastele ohtlikud. Nemad ei tea veel üldse, mis asi on elekter.

*
Ajalehes intervjueeriti Kristerit. Krister ütles seal, et kui ta koolis käis, siis ei pidanud ta enne kooli ega kodus õppima. Sellega taheti vist näidata, et Krister on nii võimekas, et tal jäi juba tunnis kõik meelde, samal ajal kui mina saavutasin häid tulemusi ainult suure vaevaga. Tegelikult mina hindasin just töövõimet. Kirjutasin kommentaariks: "Vale! Me õppisime koos." Mina mäletasin mõnesid kordi, kus olin Kristeriga koos aknalaual õppinud, aga Krister oli ilmselt kõik ära unustanud. Aga tema võis saada minu kommentaarist hoopis kinnitust, et ma olen veel väiksemate võimetega kui ta arvas, sest ma ei usu, et tema õppimiseta läbi sai. Ta võis arvata, et ma nimetan koos õppimiseks ühes klassis käimist. Tegelikult kui Krister oli öelnud, et ta ei õppinud kodus, siis seda väidet ma ümber ei lükanud, sest Kristeriga kahekesi olin mina õppinud ainult koolimajas.

esmaspäev, märts 07, 2011

Nuppude nägemine

Tartu meistrivõistlustel on kõrgeima reitinguga osavõtja Vorobjov kahe vooru järel kahe punktiga ainuliider. Järgnevad teise ja kolmanda reitinguga osavõtjad Peebo ja Reimaa 1,5 punktiga. Mina mängisin täna mustadega Peebo vastu ja kaotasin 19 käiguga. Suure vea tegin 17. käigul, vastane seda kohe ei märganud, aga mina ka mitte ja 18. käigul tegin uue vea. Kohtunik Karba ütles teise vooru kokkuvõtteks üldistatult, et esimese vooruga võrreldes oli mängude kvaliteet kõrgem, aga mina oma mängu puhul seda kuidagi öelda ei saa.

*
Malenuppudest ratsu on plussprillidega, ta ei näe lähedale ja ei käi kunagi oma naaberväljale. Kuningas seevastu on miinusprillidega ja ainult naaberväljadele käibki, väljaarvatud vangerdamisel. Lipul, vankril ja odal on nägemine korras, nemad saavad käia nii lähedale kui ka kaugele. Ettur on nii miinusprillidega kui ka silmaklappidega, aga võib neist mängu jooksul vabaneda.

Sünnipäevalaps võitis

Klausi sünnipäevapidu nimetati valimispeoks.
Toomas saabudes helistas tuppa, et tal jäi auto risti keset teed jääroobastesse kinni ja on vaja lükata.
Joosep joonistas A4 lehe suuruse mitmevärvilise pildi, mille üks osa oli, et tegi paberi sisse augu. Panin selle pärast klaasi taha.
Vanaema luges lehest surmakuulutusi ja ütles, et enamus on tuttavad nimed. Võibolla ta siiski pidas silmas, et enamusel päevadel on tuttavaid nimesid.
Klaus korraldas valimistulemuste ennustusvõistluse, mille ta ise võitis. Mina keeldusin osalemast. Varem olin Sõltumatu Infokeskuse leheküljel ennustanud, et Riigikokku pääseb neli parteid, mis osutus õigeks, erinevalt enamuse seal vastanute vastustest.
Kui televiisorit vaatama hakati, läksin mina teise tuppa.
Tõnis hakkas suurest kotist mänguautosid välja võtma, küsides igaühe kohta eraldi: "Mis see on?"
Lõpuks hakkasin nõudma televiisori sulgemist, sest tahtsin päevaplaani järgi magama minna.

pühapäev, märts 06, 2011

Mälu ja mälumäng

Alles eile mõtlesin, et mul on "Naksitrallide" esimene lehekülg hästi meeles. Täna oli raadio mälumängus selle kohta küsimus, et mis raamat algab sellise lausega. Mul ei hakanud enne mõte liikuma, kui kõlas ka vastus. Võibolla oli asi selles, et lauset ei tsiteeritud täpselt, vaid lühendatult.

Kõrgetasemeline klubi

Jäin maleturniirile hiljaks. Seal mängiti korvpalli. Seisin korvilaua konstruktsiooni taga ja kõigutasin ennast. Kui teine voor juba käis, mõtlesin, et teisele voorule ma ju ei jäänud hiljaks, ma oleks võinud mängu lülituda. Aga kui ma platsile vaatasin, siis ma ei saanud aru, kes kummalt poolt on, nii et ei tekkinud tahtmist mängu lülituda. Minu juurde tuli Külli. Kõigutasime ennast koos. Külli rääkis, et käis hiljuti Hiiumaal, seal elab üks meie klassivend. Vastasin, et ma käisin Hiiumaal aastal 2000, ööbisin seal kaks ööd Kaljo Põllu pool. Sellest on küll kümme aastat möödas, aga tundub, nagu oleks see olnud alles eile. Mõtlesin lisada, et ma näen Hiiumaad siiamaani sageli unes. Mõtlesin, et võiks veel öelda, et üks hiidlane hakkas vahepeal minu blogi lugema ja külastas seda kolm korda päevas. Olin eelmisel õppeaastal korraldanud klassikokkutuleku, mis oli toimunud kevadel. Nüüd oli september. Külli oli mulle öelnud, et ma neljapäeval uue kokkutuleku korraldaksin. See oleks olnud järgmine päev, aga ma polnud korraldamiseks midagi teinud. Küsisin nüüd, mis sellest kokkutulekust saab. Külli vastas, et see jääb ära. Ja läks minema.

*
Üks mees rääkis, et oli teise mehega kokku saanud, misjärel see oli läinud koju. Juba 20 minutit hiljem oli esimese mehe arvutisse jõudnud teise mehe külmutuskapist elektron, mis näitas, et teine mees hakkas sööma hapukoort. Esimene mees ütles selle kohta, et teine mees tõusis vara üles. Mina mõtlesin, et need 20 minutit oli ta vannitoas. Mul olid ka vahepeal arvutis olnud esimese mehe käest saadud jälgimisprogrammid, aga ma olin need maha võtnud.

*
Läksin malturniiri tulemusi üles kirjutama. Sinna oli tulnud kohale üks tugev naismaletaja. Ta lootis kõik mängud võita, aga sai Tättelt kaotuse. Naine ütles enda vabanduseks, et ta ei ole Viljandis mängimisega harjunud. Hüüdsin eemalt, et siin klubis ongi nii kõrge tase, selle tugevusega mängijad on siin alati mõne punkti kaotanud. Varem olid mul esikolmikusse tulnud hästi meelde jäänud. Aga täna koju minema hakates selgus, et kui ma poleks neid paberile üles kirjutanud, siis ma polekski täpselt mäletanud. Vaatasin paberilt, et Tätte tuli esimeseks ja see naine teiseks. Edasi ei saanud aru. Lähemalt vaadates selgus, et rohkem kohti ma polnudki üles kirjutanud, vaid edasi tuli üks rida märkmeid muul teemal. Või olin kohti algul valesti lugenud, esimeseks oli tulnud tugeva naisega koos saabunud tugev mees, Tätte oli teine ja naine kolmas.

*
Sven ütles, et maletreenerid oskavad lõppmänge hästi. Vastasin, et naistreener ei osanud. Sven küsis, kes. Ütlesin, et naistreener, kes töötas Reiga samal ajal ja poole kohaga. Võtsin maletrenni raamatu ja läksin sellega üksi teisel korrusel asuvasse ruumi. Ago hakkas koju minema, aga vaatas veel aknast sisse, mida ma teen. Trenniraamatu tagakaanel oli nimekiri, kes on mis kellaajal seda raamatut kasutanud. Oma nime ma sinna ei kirjutanud. Naistreeneri nime seal kirjas ei olnud, mis tähendas, et raamat oli hiljem kasutusele võetud. Või see tähendas hoopis, et see polnud treenerite nimekiri, vaid klubi liikmete oma. Klubi koosnes treenerist ja sponsoritest.

laupäev, märts 05, 2011

Eesti hümn peas

Saunas küsiti, kellel on Eesti hümni sõnad peas. Ütlesin, et minul ei ole. Aga kui kontrollisin, siis ikkagi olid. Mitte et ma igas üksikus sõnas kindel oleks.

Propagandatelefonid

Võtsin telefoni vastu. Sellest tuli venekeelset juttu. See oli väga vaikne, sest kõne tuli kaugelt. Ütlesin, et ma ei kuule. Vahepeal läks hääl valjemaks ka. Erinevad venelaste hääled edastasid Venemaa sõjapropagandat ühe väikse riigi vastu. Küsisin, millal nad hakkavad Eesti vastu sõjapropagandat tegema. Lisasin, et kui nad ei hakka tegema terve riigi vastu, siis võibolla mõne konkreetse inimese tapmiseks. Ütlesin, et lõpetame selle näite. Venelased ütlesid, et nemad aitasid Eestit. Küsisin, kuidas nad aitasid, enne Venemaaga liitumist oli Eesti rikkam. Selgus, et seda telefonikõne ei olnud võimalik kunagi lõpetada. Ema telefonist tuli samasugune kõne. Selliseid telefone saadeti Venemaalt kõigile inimestele. Viskasime need prügikasti. Imestasin, et venelastel jätkub töötajaid ja aega igale eestlasele propaganda tegemiseks.

*
Käisime viimases klassis. Meenutasin, et kunagi olid meil inglise keele tunnid ruumis 110. Kelle kott siis tiiba viidi, ei teadnud minna seda otsima. Nüüd hakkas kool läbi saama ja meil pidi tulema tund jälle samas ruumis. Läksime klassi sisse. Kati P. tahtis mind poodi saata. Ta ütles poe nime, kuhu ma pidin minema. Küsisin, kas see on Tiigi tänava pood. Kati vastas, et see on Tiigi tänava juures ühel teisel tänaval. Küsisin, kas Tiigi ja teise tänava nurgal. Kati ütles jah.

*
Läksin hambaarsti juurde. Mõtlesin, et kui mult küsitakse, kas mul kaebusi on, siis saan öelda, et täna hakkas ühe hamba pealt plaat ära tulema. Mul oli kahe hamba peale luuplaat pandud. Hammastest suurem osa oli liha, aga peal oli õhuke luukiht. See oli hea, et ta õhuke oli, sest hambavalu oli luuvalu, mitte lihavalu. Hambaarst vaatas mu varbaid. Ta ütles, et üks küüs on liiga pikk ja praegu on vist väike põletik sees. Ise ei olnud ma eriti midagi märganud.

*
Seisime söökla sabas. Vihmand rääkis, et E. Kangro oli teinud pahandust - oli riputanud üles Karmeni pildi ja ühe mehe nime alla kirjutanud. Mina arvasin, et kui naise pildi alla mehe nimi kirjutada, ei ole asi väga hull, sest kõik saavad aru, et nimi on vale. Võtsin endale mitut toitu ja saba edasi liikudes nihutasin neid ühekaupa edasi. Siis otsustasin, et võtan endale kandiku ja panen asjad selle peale, siis saab neid kõiki korraga edasi nihutada. See kandik, mille ma võtsin, oli must. Ma ei hakanud puhtamat otsima. Märkasin, et olen võtnud kooke kaks nõutäit, mida oli liiga palju. Panin osa tagasi. Kohvikust koju minekuks istusin Vihmandi auto peale. Kesklinnas tekkis autosse rike ja masin jäi seisma. Küsisin, kui kaua me siin seisame. Vihmand vastas, et tund aega, siis ta teeb auto korda. Ütlesin, et tavaliselt ma lähen koju jala, nii oleks jõudnud kiiremini, aga täna ma ei viitsinud.

*
Oli eesti keele tund klassis 308. Peep oli saanud töövihiku eest kahe, aga nüüd läks õpetajale näitama, et ta on harjutused tagantjärele ära teinud. Õpetaja oli nõus hinnet paranadama. Ta näitas üksikuid kohti, et seal on endiselt lünka vale vastus kirjutatud. Seda ta ei kontrollinud, kas Peep oskab peast need kohad õigesti öelda, mis olid õigesti kirjutatud. Mina kahtlustasin, et Peebu eest oli harjutused ära teinud keegi teine. Jürgen oli tahvlile kirjutanud, et oodatakse maleteemalisi esseesid. Nende kirjutamiseks oli seal pikk juhend. Õpetaja küsis, et kes meist üldse malega tegelevad. Mina tegelesin nii palju, et tõstsin kaks kätt, aga lasin ühe alla tagasi. Tahvlilt kustutati see juhend ära, aga pool jäeti järgmise klassi jaoks alles. Ütlesin pinginaaber Sandrile, et mina seda esseed kirjutama ei hakka. Kui ma malest kirjutan, siis oma blogis, mitte seal, kust keegi ei loe. Küsisin Sandrilt, kas ta teab, mitu hobust on malelaual. Sander ütles, et oot, neid oli mingi muu arv - viis. Mina ütlesin, et laual on neli ratsut, mis koosnevad ratsust ja inimesest, see tähendab hobusest ja inimesest, ja neli suurtükki, mida veab hobune. Sander hakkas vastu vaidlema. Mõtlesin, et siis ei olnud ükski blogi lugeja ka sellega nõus, kuigi endale tundus see väga huvitav mõte. Sandril oli käes ingliskeelne raamat statistikaga maailma riikide kohta. Vaatasin lähemalt. Ütlesin, et mõtlesin algul, et see on minu oma, aga minu raamat on aastast 1976, see 1984. Nüüd nägin, et pealkiri on ka erinev. Ütlesin, et minu raamatut saab endiselt kasutada. Sander küsis, mis aastast see on. Vastasin, et seitsmekümnendatest. Sander küsis, miks ühte võrguandmebaasi ei kasutata. Minul ei olnud tahtmist võrgus tundmatusse kohta minna. Kõndisin järgmise tunni ruumi. Inimesed olid paljad või pesuväel. Algul oli kooli põhikirjas olnud punkt, et tuleb kanda koolivormi. Seejärel, et õpilased peavad korralikult riides olema. Tänasest oli uus direktor kehtestanud uue põhikirjapunkti, et koolis riiete kandmine ei ole kohustuslik. Paljud tüdrukud tulid kohe esimesel võimalusel kooli üleni paljana või siis vähemalt senisest napimas riietuses.

reede, märts 04, 2011

Revolutsioonid

Maailmarevolutsioon oli teostatav maailmasõja ajal. Kui kõik rahvad oleksid alustanud revolutsiooni sõja vastu, olekski see olnud maailmarevolutsioon. Ja paljud rahvad alustasidki. Aga revolutsioon tähendab küll suuri muutusi, mitte tingimata vabaduse suurenemist. Kommunistlik revolutsioon ja islamirevolutsioon on toonud kaasa vabaduse vähenemise. Prantsuse revolutsiooni ajal see algul suurenes, aga revolutsiooni osaks loetava jakobiinide diktatuuri ajal juba vähenes. Revolutsiooni lõpuks loetakse tänapäeval Napoleoni võimuletulekut. Revolutsiooni vastased lugesid ka Napoleoni valitsemisaega revolutsiooni osaks. Võibolla neil oli õigus, sest suured muutused jätkusid ka Napoleoni ajal. Võeti vastu Napoleoni koodeks ja muutus kõvasti sõjastrateegia. Revolutsiooniga saavutatu levis ka vallutatud maadesse, teiselt poolt algas neis maades rahvuslik liikumine prantslaste vastu, rahvuslik liikumine jätkus ka pärast prantslaste väljaajamist.

Aasia ja Euroopa

Kumb on kõrgem, kas Aasia või Euroopa kultuur? Aasias on kirjutatud rohkem pühakirjasid, see näitaks justkui, et seal elavad sügavama mõtlemisega inimesed. Aga Euroopa keeles kirjutatud Uus Testament tundub siiski mõistlikum raamat kui Aasia keeles Vana Testament. Üks mees ütles, et intelligentsele inimesele ei saa pakkuda midagi ükski usk peale budismi. Minu meelest budism on liiga pessimistlik. Masingu arvates on Jeesuse ja Buddha õpetus üks ja sama, aga mina ütleks, et lihtsustatult on ühe eesmärk igavene elu ja teisel igavene surm. Kui ma olen juba Euroopa kultuuris kasvanud, sobib see mulle paremini. Kui vaadata, mida on kirjutanud kuulus India luuetaja Tagore ja teiselt poolt Indias elanud eurooplane Kipling, siis esimese luule on minu jaoks igav, aga teise oma vägagi haarav.

neljapäev, märts 03, 2011

Algas kuuajaline turniir

Täna algasid Tartu meistrivõistlused, mis kestavad märtsi lõpuni. Mõtlemisaeg on nagu valikturniirilgi poolteist tundi. Osavõtjaid on kümme ja mängitakse ringsüsteemis. Juhendi järgi pidi finaali pääsema kolm mängijat valikturniirilt ja seitse muudel alustel, aga nüüd mängib kuus valikturniiril osalenut ja neli muud mängijat. Valikturniiril osalenutest loobus Volpert. Seljodkin pääses otse finaali kui tiitlikaitsja, Vorobjov, Peebo ja Reimaa reitingu alusel. Trohhalev unustas algul kohale tulla, aga telefonikõne peale tuli väikse hilinemisega siiski mängima. Loosijärjekord on: 1. Vorobjov, 2. Seljodkin, 3. Õunmaa, 4. Tulva, 5. Runnel, 6. Reimaa, 7. Peebo, 8. Muru, 9. Trohhalev, 10. Viikmaa. Esimene vooru tulemused vastasid loosinumbritele - kolm esimest võitsid ja neli järgmist viigistasid. Seljodkin võitis viimasena Trohhalevi ajaga, Trohhalev kaebas pärast mängu lõppu, et kell ei olnud korras. Mina mängisin valgetega Reimaa vastu. Pealtnägijad ja arvuti kinnitasid, et mul oli pikka aega võidetud seis, aga pärast 77. käiku olin sunnitud siiski viiki leppima. Vastane oli viiki pakkunud juba 74. käigul. Mina mõtlesin 1 tund ja 20 minutit, vastane 1 tund ja 26. Tegemist oli olulise mänguga, sest Reimaa on olnud minu pikaajaline trennikaaslane, mänginud kooli võistkonnas minu naaberlaual ja oli ülikooli ajal mulle vanuselt kõige lähedasem alaline linna maleklubi külastaja. Lisaks kuulub ta turniiri tugevama reitinguga osavõtjate hulka.

*
Veebruaris muutus malerubriik esimest korda minu blogi kõige külastatavamaks osaks. Malesissekandeid vaadati 171 ja blogi avalehte 145 korda.

*
Lähenevad valimised. Kõigepealt hakati kasutama males arvutiprogramme, nüüd teevad osad valimisotsuse arvutiprogrammi soovituse järgi. Targad raamatud ütlevad, et males sobivad igale mängijale erinevad avanguvariandid. Teooria raamatud annavad valida erinevate variantide vahel. Aga kui maletaja lööb seisu arvutisse, siis näitab see kõigile mängijatele sama seisuhinnangut. Võib kergesti tekkida kiusatus valida mängus kõige suurema numbrilise väärtusega käik, isegi kui seda halvemini mängida osatakse. Valimismäng annab ka ühele parteile teistest suurema sobivusprotsendi, aga võib olla isegi teadlikult kallutatud. Maletajale pekstakse mängus kuidagi mõistus pähe, sest iga käigu järel näeb ta vastase vastust, käike on ühesainsas mängus mitukümmend. Valijale antakse uue käigu tegemise võimalus alles mitme aasta pärast ja oma otsuse õigsust on selletagi raskem kontrollida. Riigikogu liikmed võiksid olla keskmisest inimesest targemad, aga mulle soovitas üks Riigikogu liige valida roboti otsuse järgi. Mina soovitan seda mitte teha.

Esimene avaldatud partii

Vaatasin vanu malenurkade väljalõikeid. 1991. a. malenurgast leidsin enda kiirmaleturniiril mängitud partii, mille avaldamise olin kas ära unustanud või ei olnudki seda kunagi märganud. Ütlesin, et minu esimene partii avaldati juba, kui ma olin alla aasta trennis käinud. Hiljem ei olnudki neid juurde tulnud. Algul peeti mind väga andekaks ja sellel turniiril seisis üks täiskasvanu minu kõrval ja kirjutas käike üles. Esimene käik oli vist vahele jäänud, sest oli kirjas, nagu oleksin kõigepealt käinud Rd4. Võis ka olla, et tegingi reeglitevastase käigu. Vastane vastas a6. Avangut mängisid mõlemad väga halvasti, aga sellest kasvas välja väga huvitav ja terav seis. Käikude arv oli tohutult suur. Mäng lõppes minu võiduga. Kui Henn kuulis, et protokollis on võibolla vigu, hakkas ta neid pastakaga parandama. Pahandasin, et ma ei luba oma malepabereid sodida. Henn läks emale kaebama. Tollel turniiril oli treener mulle pärast voorude lõppu öelnud, et ma võin veel mängida. Läksin trepist ruumi, kus ootas poiss, kes käis ka alles esimest aastat trennis. Aga me ei mänginud malet, vaid ühte mängu, kus oli väga palju nuppe, mis lähenesid üksteisele diagonaalis laua ühest nurgast teise ja hüppasid üksteisest üle. Vastasel oli mõni nupp teist värvi. Võtsin ühe seda värvi nupu, milliseid tal oli rohkem, ja hüppasin sellega üle tema teist värvi nupu.

kolmapäev, märts 02, 2011

Jumala algoritm

Linn oli vaenlase vägesid täis. Nad tahtsid meid kinni võtta. Põgenesime läbi linna, lootes, et meid ei tunta ära. Aga kui mina inimesi ära ei tundnud, ei teadnud ma, kui hästi teised tunnevad. Mõni vaatas võibolla kõigi vastutulijate nägusid sellelt seisukohalt, kas see on tuttav või võõras. Põgenesime linnast välja. Meie hulgas oli ka üks jopiga mees, kes kavatses mõne päeva pärast linna tagasi minna. Võibolla mõtles ta ühtlasi meid vaenlasele välja anda. Üks meist ei põgenenudki metsani, vaid muutus juba tee peal mulda istutatud puuks. Kes oli puuks muutunud, ei saanud inimeseks tagasi muutuda. Kartsin, et jälitajad võivad varsti lihtsalt selle puu maha võtta, kuigi nad ei teadnud, et see on tema. Tee peal kasvas palju pisikesi kuuski, millest enamusel ei olnud istutamisjälgi näha. Keerasime teele, mis viis ühte külasse. Ristuvat teed mööda tuli vastu kaks naist, kellest üks tundus olevat Kati P. Igatahes Kati elas seal külas. Selja taha jäädes ütles Kati moodi inimene, et tema tunneb mind kohe ära, aga mina vaatan ainult, kuidas inimene välja näeb, mitte kes ta on. Nüüd tundsid teised teda ära ja hakkasid teretama. Helen ei olnud temaga samal ajal meie klassis käinud, aga tundis näo järgi ära ja ütles: "Tere Kati, või mis su nimi on." Meist pidid saama metsavennad. Ajaloost oli teada, et metsas saab nii kaua vastu pidada, kuni raiutakse sisse metsasihid. Ojaste punkrit ei olnud üles leitud, aga kõik nii hästi peita ei osanud. Lõpuks olid viimased metsavennad amnestiaga metsast välja tulnud, ka meil oli loota amnestiat. Läksime keset metsa asuvasse majja. Taevas hakkas lendama vaenlase helikopter. Jopiga mees lehvitas aknast helikopterile. Seda lehvitamist võidi näha ja helikopter võis maha laskuda ning meid võidi automaatidest tulistama hakata. Olin vist ükskord filmist näinud, et nii läheb, aga täpselt ei mäletanud. Öeldi, et lõpuks leitakse meid üles. Vastasin, et ühishauast.

*
Olime Paides. Tähistasime lihavõtteid. Lihavõtete puhul söödi ühest nõust viirukit. Katoliiklased keelasid panna viiruki sisse suhkrut. Aga ma siiski panin. Põhjendasin seda sellega, et katoliiklased panevad ise ka. Öeldi, et nüüd võib mind tuleriidale saata. Vastasin, et katoliiklased ei luba lihavõtteid tähistada liiga väikse pidulikkusega, aga Jehoova tunnistajad ei luba neid üldse tähistada. Kõndisin Tartus Sõpruse sillal. Mõtlesin, et Jehoova tunnistajad kirjutasid Uue Testamendi, kus on sees uus põhimõte, et kõik juhtuv on paratamatu, selle saab kõik välja arvutada. Vanas Testamendis veel sellist põhimõtete ei olnud. Kui ma noorem olin olnud, oli see uus põhimõte tundunud mulle varasematest kõrgemal tasemel olevat. Aga nüüd ma enam nii ei arvanud. Olin teada saanud, et see oli tegelikult maha kirjutatud ühe äärmusliku mittekristliku sekti pealt. Tegelikult tunnistasid sama põhimõtet ka kalvinistid, kelle arvates oli see ette määratud, kes pääseb paradiisi. Sellega olin ma nõus, et kui igaüks käitub oma algoritmi järgi, siis on kõik ette teada. Näiteks P. Simson kirjutas ajalehtedes rohkem kui K. Simson, sest P. Simson ei käinud tööl ja tal oli rohkem aega kirjutada, mida ta oma algoritmi põhjal ka tegi. Muidu K. Simson oskas kadripäevast huvitavamalt kirjutada. Ainult et kui kõik oleks toimunud algoritmi järgi, siis oleks Jumalal ka oma algoritm olnud ja ta poleks saanud maailma juhtida ega luua. Mõtlesin, et ma ei tahagi paradiisi saada. Tegelikult kohe surra ma ka ei tahtnud. Läksin teatrisse. Sisenesin saali tagaseinas olevast uksest. Olin ühe suure augu ääres. Kui lähenes mulda lükkav traktor, siis otsustasin põgeneda. Aga ma ei teadnud, kuhu mul põgeneda on, sest augu serv oli nii järsk, et sealt sai ainult kukkuda. Lõpuks hakkasin siiski iseeneslikult augu põhja laskuma ja ei kukkunudki.