reede, veebruar 03, 2012

Poissmadu

Uudistes näidati, et üks naine käppis ühte toru. Tundsin käppija ära. Aga kui ma mööda tänavat tema maja suunas kõndisin, siis kuulsin, kuidas ta ütles, et tema pole seda teinud. Ütlesin, et kaadrid saab kokku ka monteerida. Tema ütles, et montaaž ka veel.

*
Hommikul pidi meie korteris maleturniir algama. Kääp luges paare ette. Ta lugest ühte nime "meister Runnel". Ütlesin, et ma ei ole meister. Kääp kordas, et meister Sander. Sandri üks nimedest oli ka Runnel. Ütlesin, et Sander ei ole ka meister. Mul võttis mängima minek aega, sest ma polnud veel riides. Kui natuke aega oli möödunud, küsisin, kas ma pidin mängima minema. Karba vastas, et nüüd enam mitte, mis tähendas, et olin tema arvates juba liiga palju hilinenud. Ütlesin, et mäng ei või pihta hakata, kui ma ei ole täna veel söönud. Olime välisreisil. Välismaal tiirutades sattusime vahepeal koju. Küsisin, kas me oleme praegu välismaal või Eestis, või oleme hoopis kodus.

*
Väljas hakkas puhuma tugev tuul, nii et maja vappus. Mulle öeldi, et kõik peavad minema esimesele korrusele, sest kohe tuleb keeristorm. Aknast vist keeristorm juba paistis. Esimesel korrusel võtsin teistega ühes ruumis viibides riided seljast ja läksin tühja tuppa duši alla. Kui olin duši all käinud, nägin, et teisele poole viis veel läbipaistev klaasuks. Sellele ilmus naine, kes oli vist minu pesemist näinud. Tegemist oli sama naisega, kellega oli enne montaažist juttu olnud. Ta küsis, kas ma tahtsin sellest veel rääkida. Õuest tulid tuppa üks tumeda nahaga mees ja tema tumeda nahaga poeg.

*
Magasin ühes väikses majas. Hommikul ärgates märkasin, et toetan turjaga vastu ühte teist poissi, kes oli ühtlasi tüdruk. Ta sattus sellest paanikasse. Aga ta rahunes mõttest, et ma magasin nagu loomad, mitte nagu inimesed. Tõusime üles. Kolmas kaua maganud poiss tõusis ka. Uksele ilmus üks tüdruk midagi rääkima. Küsisin tema jutu peale, kas me oleme tõesti maganud terve aasta. Ta vastas, et muidugi, ja väljus ruumist. Vaatasin ukse küljes rippuvat kalendrit. Selle järgi olime maganud kuus aastat. Aga ma olin kindel, et üle ühe päeva me maganud ei ole, vaid kalender on valeks keeratud. Läksin magama tagasi. Kui uuesti ärkasin, nägin, et teised küpsetavad ahjus šašlõkki. Ütlesin, et selge, ma magan sellepärast kaua, et õhus on vingu. Tahtsin aknast välja hüpata. Teised hüüdsid, et ma seda ei teeks. Vaatasin, et me oleme teisel, mitte esimesel korrusel. Ütlesin, et mul läks meelest, et me ei ole Meelval. Üks poiss põgenes koera eest. Õues muudeti ta maoks, kes pidi põgenema teise mao eest. Poissmadu tõmbus kerra ja jäi liikumatult lamama. Teine madu roomas tast üle. Siis hüppas jälitanud madu puntrana poissmao puntra peale. Öeldi, et maod teostavad kõigepealt suguakti ja siis hammustavad. Poissmadu oligi varsti surnud. Me ei osanud midagi öelda ja vaatasime vaikides. Siis üks väike laps murdis poissmao küljest tükke ja maitses. See tegi natuke nalja. Ekskursioon oli läbi ja läksime linna tagasi. Tundsime ära söögiasutuse, kus me filmi algul olime käinud. Läksime sinna jälle sisse. Filmi algul olime sealt süia ostnud, aga nüüd ainult seisime ja vaatasime. Enne meid oli seal kaks külastajat, kes tahtsid süia osta. Nad kiitsid pikalt, et küll täna tuleb hea söömaaeg. Meie vaikisime, sest neile oli söögiks valmistatud meie kollane poissmadu. Üks meie hulgast küsis meenutuseks, milliseid filme me ekskursiooni ajal vaatasime. Üks poiss vastas, et filme oli kolm, üks oli Jaama tänaval. Keegi teine sellist filmi ei mäletanud. Ei teadnud, kas kõik oli juba ununema hakanud või oli sellel poisil mälestus olematu asja kohta. Läksime asutusest välja. Olime Jakobi mäe all ja meist tehti filmi. Küsiti, kuhu me nüüd lähme. Vastasin, et loomulikult mäest üles. Olin aru saanud, et lähme tagurpidi kogu tee tagasi, ja film oli alanud mäest alla kõndimisega. Selgus, et filmide sisu püsib nende lõpuni üsna hästi meeles. Varem ma seda ei teadnud, sest polnud filme tervikuna vaadanud, vaid ainult toast läbi minnes korraks televiisori poole vaatama jäänud. Hakkasimegi mäest üles minema. Naersin. Pidime jõudma Tähtvere pargi lõppu, sest olime sealse linnaosa lapsed. Jakobi mäele oli toodud filmi tegemise jaoks maju ka mujalt - üks maja oli Fortuuna tänavalt ja üks oli haakristiga. Unenägudes oli olnud probleemiks, kuidas enne ärkamist tänava lõppu välja jõuda. Aga selle filmi võteteks oli leiutatud uus võte - kõndimist näidati kiirendusega. Kuigi pilt liikus kiirendatult, kostis häältekõma tavalise kiirusega. Filmi algul teele asudes oli kõige ees läinud kõige lühem poiss ja nüüd jõudis jälle tema esimesena pargi lõpus olevasse majja kohale. Viimasena saabus õpetaja. Ta ütles, et teele asudes oli meid 12, aga nüüd ta sai 11, Liimikut ta ei näe. Vastati, et Liimik põles ära. Õpetaja küsis, kuidas ta ära põles. Seletati, et Liimikul oli põis täitunud, seetõttu muudeti ta maoks, sest maod ei pea urineerima, vaid vedelik väljub neist teisiti. Õpetaja ütles, et siis ei saa panna. Ma ei olnud kindel, kas ma kuulsin õigesti. See õpetaja ütles sageli asju, mille puhul ma polnud kindel, kas ma õigesti kuulsin. Õpetaja lisas, et siis saab sanna.

0 vastukaja: