neljapäev, veebruar 23, 2012

Tööd võidakse ka pakkuda

Kirjandusmuuseumis tuli täna laest vett sisse. Esialgu väga palju pabereid märjaks ei saanud, aga probleem võib süveneda. Tänaval oli ka mõnes kohas suur sulamisvee uputus. Fortuuna tänaval oli kallaku pealt lumi täielikult kadunud. Pärast sadas lund või lörtsi juurde, aga ma ei ole veel uurinud, kas see kiirendas või aeglustas sulamist. Nädalavahetuseks on lubatud külmakraade. Võibolla saab proovida veel jää peal suusatamist. Kanali jääle ma ei julge sula järel minna, aga jää võib tekkida ka mujal. Igatahes nelja suusatamist talve kohta pean väheks. Nüüd tuleks hakata korralikult maletrenni tegema, sest Tartu meistrivõistlused lähenevad. Sain Karbalt kirja, et kuupäev on juba välja valitud, kuigi toimumiskohta veel mitte. Kirjast ma ei saanud täpselt aru, kas tegemist on valikturniiriga või toimuvad see aasta tiitlivõistlused šveitsi süsteemis. Igatahes kahest turniirist juttu ei olnud. Või teine turniir, millest juttu oli, oli välkmale esivõistlused, kuhu ma ei lähe. Homme on riigipüha, seega sel nädalal ei saa ma turniiridel osaleda. Ülikooli klubis oleks saanud, aga ma tahan mängida eri klubides kordamööda. Päevakeskuses käisin eelmine kord küll kohal, et Trohhalevile raha maksta, aga ma ei pannud tähele, et tasub küsida, kas selle nädala turniir toimub mõnel teisel päeval. Trohhalevi ei olnud ennast kohal ja nii on talle raha maksmata. Öeldi, et Võnnus saan maksta. Aga sinna mul polnud kavatsust minna. Võnnu turniiri korraldamisega tegeles minu klassivend. Maleblogi kommentaarides on ta nimetanud ennast tippmaletajaks Tartust, aga maleblogi artiklis tehti temast Võnnu maleentusiast. Selle informatsiooni lükkas ta ümber. Mujal kirjutatu refereerimisega võib juhtuda, et mõni loeb ühte asja kaks korda, aga ma kirjutan vähemalt oma sõnastuses. Feisbukki on ka põhjust jälle refereerida. Sinna riputati lugu selle kohta, et tööandja saab feisbuki järgi hinnata töötaja tööks sobivust. Mulle eelnenud kommenteerijad nägid selles kõik ohtu, aga mina küsisin, kas seega saab feisbukki kasutada töö otsimiseks. Väiksemaid tööpakkumisi olen ma võrgus kirjutamise eest saanud. Põhiliselt on soovitud, et ma veel midagi kirjutaks, aga ka klassikokkutulekut korraldama pandi mind klassikaaslastele saadetud kirjade tõttu. Korraldamise osa oli küll ka kirjade saatmine. Selle poolest see töö ei olnud, et ta oleks raha sisse toonud, aga vaeva nägemise poolest küll. Ja mitte ainult vaeva, sest üks kord korraldada oli ka vajalik kogemus. Kõik kogemused ei ole vajalikud. Kui keegi kirjutab narkootikumide vastu, hakkavad tulema kommentaarid, et proovinud üldse oled või, aga sellised kommentaatorid on lollid. Ma sõimusõnu tavaliselt ei kasuta, aga teiste inimeste elu ohustajaid võib sõimata. Muidu ma vist kipun kirjutama nii, et süüdlases ei teki süütunnet. Võibolla tekib süütunne hoopis mõnes püüdlikus inimeses, et ta ise kirjutab halvemini. Täna ütles ema mulle jälle, et minu proosa meeldib talle rohkem kui minu luule. Ema õpetas mulle kana küpsetamist, mida ma ise ei ole teinud, ja õhutas sööma rohkem pirukaid.

0 vastukaja: