teisipäev, veebruar 21, 2012

Vastlalumi

Leidsin, et tänast vastlapäeva peab tähistama, seetõttu läksin suusatama senisest väiksema vaheaja järel. Seni olin käinud ainult pühapäeviti. Täna oli selle talve neljas suusatamine. Vähemalt sel talvel tahaks nad kõik kokku lugeda, sest varasemast pole mul arvud meeles, väljaarvatud see, et 2001 käisin vist üks kord. Esimese kahe korra järel ma poleks tänavu nii väikse vahe järel sõitma minna saanud, nüüd juba sain. Täna oli neljandat tüüpi ilm. Hommikul oli sadanud palju lund ja väljas oli null kraadi. Lume rohkusest sain aru kõigepealt siis, kui hakkasin minema üle autotee, aga autoteeni enam kõnnitee ei viinud. Seejärel oli vaja vaeva näha suuskade alla panemisega. Esimesel katsel läks üks suusk küll alla, aga tuli uuesti ära, sest lumi oli vahele läinud. Korralikult alla saamiseks oli vaja saapaid sõrmedega lumest puhastada. Suusaradu enam polnud. Olin küll enne aknast ühte suusatajat näinud, aga tema jäljed olid ka kinni tuisanud. Mõnel lõigul veel oli vana rada läbi lume aimatav, aga teistel lõikudel polnud midagi säilinud. Sain proovida ilma rajata sõitu. Seetõttu ei teinud ma ümber kanali ringi, vaid sõitsin edasi-tagasi, hoides kõnnitee lähedusse, et saaks vajaduse korral evakueeruda. Teises suunas tagasi sõites kasutasin enda ette tehtud jälgi. Teisi suusatajaid ma oma sõidu ajal ei näinud. Tagasi sõites nägin küll ühes punktis kahtlaseid jälgi, nagu oleks lisandunud teine suusataja ja minu jälgedele suundunud. Kui sõidu lõpetasin, nägin sõitmas traktorit, mis võibolla tegi uut rada. Ma pole ühelgi korral suuskadele midagi alla määrinud. Pühapäeval oli tänavu esimene kord, kui suuskadele midagi külge hakkas. Aga mitte alumisele, vaid ülemisele küljele. Täna vahepeal tundus, et hakkab alumisele küljele kinni. Enamus maast seda tunnet ei olnud. Aga kui sõidu lõpetasin ja suuskade alumist külge vaatasin, oli seal paks lumi küljes. Sellest hoolimata olid suusad libisenud. Ajalehes on kirjutatud, et valesti määritud suuskadega sõita on põrgupiin, aga minul mingeid kannatusi polnud, võibolla piisavalt lühikese maa tõttu. Tempo oli täna nii palju aeglasem, et tuppa jõudes oli küll soe, aga nahk oli kuiv. Ma natuke imestasin, kui ajalehes kirjutati, et Tartu maratoni sõitjatel oli külm, sest minul samal päeval lühikest maad sõites oli palav. Täna sõita oli paras.

0 vastukaja: